1-09-14945/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-14945

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja

20. oktoobril 2009.

Kriminaalasja nr 1-09-14945 (09230115004)

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi sekretär

Galina Kovaljova

Kriminaalasi H.T süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav H.T

1) xxx eluvõi asukoht ja aadress:

2) xxx isikukood või sünniaeg:

3) kodakondsus:

EV kodanik

4) põhi haridus:

5) eesti emakeel:

6) ametlikult ei tööta töökoht või õppeasutus:

karistatus:

10.04.2007.a Harju Kriminaalkorras karistatud Maakohtu poolt KarS § 121 ja KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 kuu 28 päeva katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

Väärteokorras karistatud 8 korral.

tõkend:

Elukohast lahkumise keelu kohaldamine

kuriteo kvalifikatsioon:

KarS § 424.

Kaitsja

Kätlin Uibo vandeadvokaat

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista

H.T KarS § 424

6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada seda kolmandiku (2 kuu) võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust.

Juhindudes KarS § 74 lg 1 mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui H.T

18 kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab temale KarS §

75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud alljärgnevaid kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas Xxx;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada H.T käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada H.T käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 20.oktoober 2009.a.

Määrata H.T katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta H.T ’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks, alates kohtuotsuse jõustumisest .

H.T suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Mõista välja riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistmise H.T-lt korral kohtuotsusega kaasnev sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni 6525 ja määratud kaitsjale makstud tasu krooni. 1080

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr

10220034800017 või Šwedpangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ , 1-09-14945, sundraha, kaitsjatasu H.T “.

Menetluskulud tasuda arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kui

3 kuu jooksul rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul otsuse kuulutamisest.

Otsus tervikuna koostatakse ja on kättesaadav kohtu kantseleis 15. päeva pärast apellatsiooniteate registreerimist Liivalaia kohtumaja kantseleis.

SÜÜDISTUS

H.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.09.2009a. kella 00:36 ajal Tallinna linnas Harjumaal Rannamäe teel mootorsõidukit Opel Omega reg. märgiga xxx, olles narkojoobes.

Seega pani H.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt .

Kohtu järeldused

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud seletas, et on süüdistusest aru H.T saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• Tunnistaja A Tamm ütlusi, et 06.09.2009.a. teostas liiklusjärelevalve Tallinna linnas Rannamäe teel. Kontrollis politseioperatsiooni käigus sõidukijuhtide võimaliku joovet

.Kella 00.36 ajal peatas sõiduauto Opel Omega reg.märgiga xxx kontrollis juhti narkokiirtestri, mis oli positiivne ainetelt amfetamiin. Enda sõnade kohaselt on H.T tarvitanud rahusteid, mida oli saanud sõbrakäest. Isiku toimetati ekspertiisi. (tl16).

• toimetatud raviasutusse joobeseisundi 06.09.2009.a. kell 01.50 oli H.T meditsiiniliseks tuvastamiseks.

• Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akti nr. 2253/9 koostanud arsti hinnangu kohaselt uuritaval H.T esinevad narkootilise aine tarvitamise tunnused ning tehtud järeldus – esineb joobeseisundile vastav kehaline ja psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena.(tl.10)

• ütlused, et ta tunnistab ennast süüdi osaliselt , kuna ta ei Kahtlustatava H.T

teadnud sellest, et ta oli narkojoobes. 05.09.2009.a. õhtul tema juhututtav pakkus temale kokteili, ta arvas, et see oli mingi segukokteil. Peale seda, kui ta jõi selle kokteili ära, tundis ennast kuidagi imelikult, sai aru , et kokteilis vist oli mingi narkootikum. (tl.19-20) Kriminaalasja materjalide tutvumisega teeb kohus järelduse, et süüdistatava kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ja kriminaalasjas kogutud materjalidega tõendatud.

Karistuse mõistmise alusena, vastavalt KarS §-le 56 lg 1, prevaleerib isiku süü. Tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusi, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kriminaalasja toimikus olevate tõendite kohaselt H.T ametlikult ei tööta, väärteokorras karistatud 8 korral, rahatrahvid tasumata.

KarS § 424 sanktsioon näeb karistuste liikidena ette rahalise karistuse ja vangistuse.

Isikule, kes ametlikult ei tööta, omab mitu tasumata trahvi Alkoholi seaduse rikkumise eest, omab ülalpidamisel last, ei ole otstarbekas määrata rahalist karistust.

Kohus leiab, et ´i tuleb karistada vangistusega, kuid tema suhtes on võimalik H.T

kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume , osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ning seda vähemalt 2 kuuks, kuivõrd mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on üks raskemaid liiklusalaseid üleastumisi ning suure ühiskonnaohtlikkusega. H.T taotlus mitte võtta temalt juhtimisõigus , kuna tema on peres ainuke autojuht ja temal on vaja viia lapsed (oma ja sugulase laps) kooli autoga, kohus jätab rahuldamata. H.T pidi mõtlema oma lastest enne seda, kui tarvitas segukokteili ja istus rooli imelikus seisundis , aga mitte tol ajal, kui kohus arutab kriminaalasja.

Antud seisukohale on asunud Riigikohus lahendis (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12. veebruari 2003. a otsus asjas nr

- RT III 2003, 5, 53, p 7, Riigikohtu üldkogu 3-1-1-10-03

27. juuni 2005. a otsus asjas nr

- RT III 2005, 24, 248, p 50, Riigikohtu 3-4-1-2-05

kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2006. a otsus asjas nr

- RT III 2006, 15, 137, 3-1-1-20-06 p 9).

Kohtuotsus on kooskõlas järjepidevalt Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohaga, et isiku karistamisel alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata . Käesolevas asjas selliseid asjaolusi ei ole, seega oli lisakaristuse kohaldamine vältimatu. Juhtimisõiguse äravõtmise kestus on lühiajaline ning oluliselt väiksemat karistust ei ole võimalik kohaldada. Selline õigusrikkumine seab ohtu mitte ainult H.T enda, vaid ka tema perekonna ja teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon sunnib taoliste liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust H.T oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS §-s 50 lg 1 alusel määratud lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol

Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära - 6 525 krooni ja kohtueelses menetluses kaitsja osavõtutasu 1080 krooni.

Kohtunik