Legislator Case Law & Legislation
3-18-1780/4 AI generated

3-18-1780/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-18-1780/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Legislator headnote

AI generated

3-18-1780/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Keywords

AI generated
standing of petitioner victim lacks legal standing representative standing claimant's entitlement proper legal representation lack of shareholder standing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-18-1780 Määruse kuupäev 10.10.2018 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Karl-Eric Männimetsa (Männimets) kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Resolutsioon 1. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-18-1780. 2. Määrus edastada kaebajale. 3. Avalikustada jõustunud kohtulahend selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus muutmata kujul. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 13.09.2018 Karl-Eric Männimetsa kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja Tartu Vangla toimingu, AS-st Õhtuleht Kirjastus saadetud kirja avamine ilma tema juuresolekuta, õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja osutab, et avatud kiri anti talle üle 22.08.2018. Kaebaja on seisukohal, et vangla on käitunud lubamatult ning ühelgi vanglaametnikul ei ole õigust avada kirju ilma tema juuresolekuta. Kaebaja palub kaebuselt riigilõivust vabastamist.

2. Kohus palus 14.09.2018 kohtunõudega Tartu Vanglal teatada, kas kaebaja on pöördunud vangla poole kaebuses toodud asjaoludega seoses. Tartu Vangla vastas kohtunõudele 08.10.2018, edastades kohtule K.-E. Männimetsa 04.09.2018 selgitustaotluse seoses avatud kirja üleandmisega 22.08.2018 ning vangla 24.09.2018 vastuse sellele. Tartu Vangla teatab, et isik ei ole esitanud seoses avatud kirja üleandmisega kahju hüvitamise taotlust.

Kohtu seisukoht

3. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebaja taotleb Tartu Vangla toimingu, kaebajale saadetud kirja avamine tema juuresolekuta, õigusvastasuse tuvastamist.

4.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHK 3-3-1- 28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et kindlaks teha haldusorgani tegevuse õigusvastasus.

Kohtupraktika on aktsepteerinud tuvastamiskaebust mõnes olukorras preventiivse huvi olemasolul. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 09.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1.). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Õhtuleht Kirjastus AS-i poolt kaebajale saadetud kiri avati tema juuresolekuta. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla on tunnistanud oma eksimust kirja avamisel ning seetõttu kaebaja ees vabandanud. Praeguse vaidluse asjaolusid arvestades ei pea kohus tõenäoliseks samasuguse olukorra kordumist, seega puudub reaalne oht, et Tartu Vangla võiks kaebaja suhtes ka edaspidi sarnaselt käituda. Kohus märgib, et olukorras, kus vastustaja on oma rikkumisi möönnud, ei ole poolte vahel enam vaidlust rikkumise toimumise üle, kujunenud on õiguslikult selge olukord ning sellises olukorras ei annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust eelist, kuna vaidlust pole selles, et rikkumine toimus. Kohtu seisukohalt kui haldusorgan oma viga on tunnistanud ning ka kaebaja ees vabandanud, ei ole alust arvata, et ta oma viga kordab. Eelduslikult täidab haldusorgan seadust, ning vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsusega kaebaja õiguste täiendavat kaitset ei taga. Rõhutamist vajab, et tuvastamiskaebuse rahuldamise eelduseks on see, et isikul oleks kaebeõigus olemas, mistõttu peab kohus enne tuvastamiskaebuse rahuldamist olema veendunud, et tuvastamiskaebuse esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja muid vahendeid ei leidu. (HKMS Kommenteeritud väljaanne, 2013 lk 189).

5.Kohtu seisukohalt puudub antud asjas kaebajal kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

6.Kuna kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas.

7.Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik