3-18-1689/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1689

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Margo Karu

Puudutatud isik – X OÜ, volitatud esindaja Ingridt

Allemann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2018. a

määrus haldusasjas nr 3-18-1689 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 28.08.2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse saada luba aresti seadmiseks X OÜ

ettemaksukontole (viitenumber 30177547) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 697

321,40 eurot.

MTA alustas 11.06.2018 X OÜ käibemaksudeklaratsioonides (KMD) deklareeritud andmete

õigsuse kontrolli perioodil oktoober 2016 kuni september 2017 äriühinguga E OÜ (pankrotis)

tehtud tehingute osas ning perioodil november 2017 kuni aprill 2018 äriühinguga S OÜ tehtud

tehingute osas; samuti X OÜ oktoober 2016 kuni aprill 2018 tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD)

deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. MTA alustas 13.06.2018 X OÜ märts ja aprill 2018

KMD-des kajastatud tagastusnõuete õigsuse kontrolli.

3-18-1689

2(7)

Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Kogutud andmete

kohaselt rentis X OÜ E OÜ-lt tööjõudu ja soetas S OÜ-lt betoonelementide valmistamise

teenust. Maksuhaldur kontrollib ka Y OÜ ja E OÜ vahelisi samasisulisi tehinguid. Tallinna

Halduskohus rahuldas 16.01.2018 määrusega MTA 12.01.2018 taotluse täitmist tagavate

toimingute sooritamise loa saamiseks ja andis loa aresti seadmiseks Y OÜ ettemaksukontole

summas 1 871 694,43 eurot (haldusasi nr 3-18-73). Y OÜ ja X OÜ on seotud läbi ühise

juhatuse liikme RR ning ühiste osanike RR, RR ja TT. Y OÜ kontrolli käigus kogutud

tõendid kinnitavad, et E OÜ-l puudus iseseisev ja sõltumatu majandustegevus ning töötajad,

keda E OÜ väidetavalt Y OÜ-le rentis, olid E OÜ-sse registreeritud Y OÜ töötajad. Seetõttu

ei saanud E OÜ Y OÜ-le ka tööjõudu rentida ning väidetavad tehingud Y OÜ ja E OÜ vahel

olid näilikud.

Seetõttu tuleb nende töötajate töötasud deklareerida X OÜ TSD-des ning töötajate töötasudelt

arvestatud ja kinnipidamisele kuuluvad maksud peab tasuma X OÜ. Kuna X OÜ ei saanud E

OÜ-lt tööjõurendi teenust, puudus X OÜ-l õigus kajastada oma KMD-des sisendkäibemaksu

hulgas E OÜ poolt väidetava tööjõurendi eest väljastatud arvetel märgitud käibemaksu.

Analoogiliselt E OÜ-le on S OÜ äriühing, kus X OÜ hoiab oma töötajaid. Tegelikult on

töötajad, keda S OÜ X OÜ-le teenuse osutamiseks kasutab, X OÜ enda töötajad, sest kõik S

OÜ töötajad olid eelnevalt registreeritud E OÜ-sse.

X OÜ osales teadlikult pettuseahelas, kus pandi läbi maksude teadliku maksmata jätmise

toime maksupettus. X OÜ töötajate E OÜ-sse registreerimise eesmärk oli tööjõuga seotud

riskide vältimine. Samuti andis selliselt toimimine X OÜ-le võimaluse jätta majanduslike

raskuste tekkides potentsiaalne maksukohustus E OÜ-sse. Y OÜ majanduslike raskuste

tekkides ei tasunud X OÜ E OÜ-le isiku nimel väljastatud arveid täies mahus, kandes E OÜ-

le valdavalt vaid summad, mis olid vajalikud töötajatele töötasude väljamaksmiseks, et

töötajad töölt ei lahkuks ning jätkaksid X OÜ heaks töötamist. E OÜ-sse registreeritud X OÜ

töötajate töötasudelt deklareeritud maksude tasumiseks vajaliku summa jättis X OÜ E OÜ-le

üle kandmata, mistõttu jäid nende töötajate pealt deklareeritud tööjõumaksud ja -maksed

riigieelarvesse tasumata. Lisaks andsid E OÜ nimel väljastatud käibemaksuga arved X OÜ-le

võimaluse suurendada alusetult sisendkäibemaksu.

Kuna X OÜ tegeleb tootmisega ning töö hulk sõltub otseselt tellimuste mahust, ei pruugi neil

olla kogu aeg töötajatele tööd pakkuda. Sellest tulenevalt oli X OÜ jaoks kasulik hoida osa

oma töötajaid E OÜ-s. See andis X OÜ-le võimaluse kasutada vaid nii palju tööjõudu, kui tal

tellimuste täitmiseks vaja oli, vältides samal ajal kohustust kindlustada pidevalt töötajad tööga

ning maksta neile keskmist töötasu ajal, mil ei olnud vajadust kõigi töötajate järele ja osa

töötajaid seetõttu tööle tulema ei pidanud. Tegevuse alguses skeem toimis. Seejuures tasus X

OÜ läbi E OÜ ka kõik deklareeritud tööjõumaksud ja -maksed. 2016. a-l tekkisid Y OÜ-l

majanduslikud raskused, mis mõjutasid otseselt ka X OÜ-d, kelle peamine klient on Y OÜ.

Asjaolu, et X OÜ töötajad olid registreeritud E OÜ-sse, andis X OÜ-le võimaluse jätta

tööjõumaksud maksmata, kuid kasutada sellegipoolest tööjõudu, jättes maksukohustuse E

OÜ-sse. E OÜ pankrotistumise ajal viis X OÜ oma töötajad E OÜ-st S OÜ-sse ning sai

samade töötajatega oma tegevust jätkata, jättes tekkinud maksukohustused pankrotistunud E

OÜ-sse.

Y OÜ kontrolli käigus selgunud asjaolud kinnitavad, et E OÜ oli reaalselt mittetegutsev

äriühing, mistõttu ei saanud X OÜ E OÜ-ga tehinguid teha. Taotluses välja toodud asjaolud

kinnitavad, et ka S OÜ ei ole reaalselt X OÜ-le teenust osutav äriühing ning S OÜ-sse

registreeritud töötajad, kes X OÜ heaks töötavad, on tegelikult X OÜ töötajad.

3-18-1689

3(7)

X OÜ on perioodil oktoober 2016 kuni aprill 2018 arvanud oma KMD-des alusetult maha

sisendkäibemaksu kokku 284 372,10 eurot ning jätnud TSD-des deklareerimata tööjõumaksud

kokku 412 949,30 eurot.

Põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib määratud maksusumma

sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgneval:

a) arvestades põhjendatud kahtlust, et isik on kontrolliperioodil kasutanud skeemi, mille

tulemusel tema tasumisele kuuluv maksukohustus vähenes, on alust arvata, et X OÜ tegevus

oli suunatud sellele, et vähendada oma maksukoormust, s.t maksta alusetult vähem

tööjõumakse ja suurendada sisendkäibemaksu;

b) X OÜ 2017. a majandusaasta aruande kohaselt ületasid isiku lühiajalised kohustused isiku

käibevara 769 807 euro võrra. Ettevõtte juhtkond tegeles laenu pikendamise võimaluste

leidmisega. Arvestades, et X OÜ jättis 2017. a-l E OÜ-le tasumata 410 613,60 eurot, ei pruugi

(vaatamata majandusaasta aruandes kajastuvale juhatuse optimismile) X OÜ-l olla piisaval

hulgal vabu rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks. Seetõttu ei saa olla kindel, et X OÜ

tasub talle tõenäoliselt määratava täiendava maksukohustuse, mis võib ulatuda 697 321,40

euroni;

c) juhul, kui X OÜ deklareeriks õigesti ja kajastaks oma TSD-des ka nende töötajate töötasud,

kes kajastuvad E OÜ ja S OÜ TSD-des, ega arvaks oma KMD-des sisendkäibemaksu hulgas

maha E OÜ ja S OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu, oleks tema

maksukohustus praegusest suurem ning selle maksukohustuse täitmine keerulisem. See

vähendaks X OÜ vabade rahaliste vahendite hulka veelgi;

d) 2017. a majandusaasta aruande kohaselt oli seisuga 31.12.2017 X OÜ bilansis masinaid ja

seadmeid 898 246 euro väärtuses. Laenukohustusi oli X OÜ-l sama kuupäeva seisuga

summas 2 219 657 eurot, sellest arvelduskrediit 1 503 602 eurot, pikaajalisi laene 330 000

eurot ja kapitalirendikohustusi 386 055 eurot. Samas ei saa olla kindel, et X OÜ arvatava

tekkiva maksuvõla katteks on piisavalt kiiresti ja suhteliselt väikeste kuludega võimalik

realiseerida isiku seadmeid ja masinaid.

Kontrolli tulemusena kuulub juurdemääramisele maksusumma 697 321,40 eurot. Selle

tulemusel tekib X OÜ-l maksuvõlg, mille täitmine ei ole X OÜ poolt tagatud järgmistel

põhjusel:

a) X OÜ-le ei kuulu kinnisvara, samuti väikelaevu, äriühingul puuduvad väärtpaberikontod ja

registreeritud sõidukid;

b) X OÜ on olnud kahjumis alates tegevuse algusest. Seisuga 31.12.2017 oli X OÜ kahjum

kokku 340 481 eurot. X OÜ lühiajalised kohustused ületasid isiku käibevara 769 807 euro

võrra;

c) MTA ei oma teavet X OÜ muude varaliste õiguste kohta (nt kaubamärkidega,

hüpoteekidega seotud õigused) ning sellest tulenevalt ei ole MKS § 130 lg 1 p-s 4 nimetatud

täitetoimingu sooritamine võimalik. Seega ei ole MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud

täitetoimingute sooritamine antud asjas võimalik.

Juhul, kui maksuotsusega kuulub juurdemääramisele 697 321,40 eurot, ei ole selle tasumine

pärast enammakse vabastamist ettemaksukontole X OÜ poolt tagatud. Arvestades

maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja

põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse

3-18-1689

4(7)

määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda

võimatuks.

MTA viib X OÜ märts ja aprill 2018 KMD-des deklareeritud enammakstud käibemaksu

tagastusnõuete õigsuse kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks MKS § 106 lg-s 2

ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes. MTA on pikendanud X OÜ 08.05.2018

esitatud käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva 02.07.2018 otsusega nr 12.2-3/044578-

3 ja 31.07.2018 otsusega nr 12.2-3/044578-6 ning 21.05.2018 esitatud käibemaksu

tagastusnõude täitmise tähtpäeva 13.07.2018 otsusega nr 12.2-3/044578-5 ja 13.08.2018

otsusega nr 12.2-3/044578-8. MTA on kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2

sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude

täitmise tähtaega 90 päeva võrra. Samas ei ole õnnestunud selle perioodi jooksul saada kõiki

maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid. Kõigi maksumenetluses tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamine võtab aega, mistõttu on maksuhaldur sunnitud

kontrollimenetlust jätkama. Seetõttu võib X OÜ maksuotsuse andmine toimuda hiljem, kui

maksuhalduril on lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada, ning maksuhaldur on

sunnitud X OÜ poolt märts ja aprill 2018 KMD-des kajastatud enammaksed summas 84

486,44 eurot vabastama ettemaksukontole ja juuni 2018 tagastusnõude summas 34 444,97

eurot ning juuli 2018 tagastusnõude summas 9461,30 tagastama äriühingule enne

maksuotsuse väljastamist.

MTA lõpetab täitetoimingud nõuetele vastava tagatise esitamisel või täitetoimingu

sooritamise tinginud asjaolu äralangemisel.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.08.2018 määrusega MTA taotluse ja andis loa Eesti

Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole kokku 697 321,40

euro ulatuses.

MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude

tasumise õigsust. MTA alustas 11.06.2018 ja 13.06.2018 X OÜ KMD-des ja TSD-des

deklareeritud andmete õigsuse kontrolli.

Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt

maksuotsuse tegemine. Täidetud on ka MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur

on ära näidanud, et X OÜ-l ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavaid rahalisi

vahendeid määratava maksukohustuse täitmiseks. Äriühingul puudub registervara. X OÜ on

olnud kahjumis alates tegevuse algusest. Maksuhaldur ei saa olla kindel, et X OÜ-l on tekkida

võiva maksuvõla katteks piisavalt kiiresti ja suhteliselt väikeste kuludega võimalik

realiseerida seadmeid ja masinaid. Maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud

mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises.

Põhjendamatuks ei saa pidada maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma

tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või

senisest oluliselt raskemaks. Maksuhaldur on ära kasutanud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud

võimalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid ei suutnud selle perioodi

jooksul koguda kõiki maksustamisel tähendust omavaid tõendeid.

Avalik huvi maksusummade laekumisele kaalub üles äriühingu huvi ettemaksukontole

laekuvate käibevahendite kasutamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-18-1689

5(7)

3. X OÜ palub 25.09.2018 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha asjas uus

määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata.

Maksuhaldur taotles 28.08.2018 taotluses ettemaksukonto arestimist summas 697 312,40

eurot, kuid halduskohus on arestinud ettemaksukonto summas 697 321,40 eurot ehk 9 euro

võrra suuremas summas. Halduskohus on oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust ega ole

hinnanud meetme proportsionaalsust. Täidetud ei ole MKS § 1361 kohaldamise eeldused.

Eeldatavat ohtu sundtäitmise võimatusele või olulisele raskendatusele ei ole alust põhjendada

maksukohustuslase maksevõimet iseloomustavate andmetega, vaid tuleb ära näidata

maksumaksja teod, mis on reaalselt aset leidnud ja millel on mõju maksukohustuse hilisemale

täitmisele. Selliseid X OÜ või tema juhatuse liikme tegusid pole maksuhalduri taotluses

kirjeldatud. Ka halduskohus pole selliseid tegusid tuvastanud.

Äriühing on tegutsenud alates 2016. a algusest kuni käesolevani. 2017. a kahjumi üheks

peamiseks põhjuseks oli tootmisjuhi vahetus ja sellega kaasnenud tootmise tähtaegadega

seotud probleemid. Seisuga 24.09.2018 puudub X OÜ-l maksuvõlg. Äriühingu eesmärk on

2018. a-l jõuda kasumisse. 2018. a käive on äriühingul lepingutega kaetud. Oluline on, et

äriühingul võimaldataks normaalselt tegutseda.

Eluliselt usutav ei ole, et X OÜ kui tegutseva äriühingu tegevust oleks võimalik lõpetada

lihtsalt, sh pangakontodelt raha välja kandes. Äriühing esitab oma tehingupartnerite kohta

igakuiselt täpse ülevaate KMD lisas. Edaspidi tekkiva võimaliku kahtluse korral on

maksuhalduril võimalik viia läbi operatiivselt täiendavad toimingud.

Põhjendatud ja tõendatud ei ole maksuhalduri väide, et X OÜ ei ole soetanud arvetel

kajastatud tööjõu renditeenust E OÜ-lt ja S OÜ-lt ning nende äriühingute töötajad tuleb

lugeda X OÜ töötajateks. Ajal, mil X OÜ soetas tööjõurenditeenust E OÜ-lt ning tasus selle

eest korrektselt ja ka E OÜ täitis maksukohustust korrektselt, ei ole maksuhaldur kordagi

kahtluse alla seadnud asjaolu, et tegemist on E OÜ töötajatega. 24.09.2018 seisuga puudub ka

S OÜ-l maksuvõlg, mis viitab sellele, et maksuhaldur on X OÜ ja S OÜ deklareeritud

andmeid ja teavet tunnustanud õigena. Samuti pole maksuhaldur seadnud kahtluse alla S OÜ

töötajate registreeringut töötajate registris. Halduskohtu määruses puuduvad põhjendused,

miks kohus leidis, et S OÜ tööjõumaksude ja käibemaksukohustus tuleb omistada

määruskaebuse esitaja maksukohustuseks. Töötajatega on sõlmitud töölepingud, millest peaks

nähtuma, et töötaja asub tööle renditöötajana. Ilmselt on maksuhaldur jätnud selle asjaolu

taotluses teadlikult esitamata ja töölepingud taotlusele lisamata. Renditööjõu kasutamisel

lähevadki osaliselt rendiettevõtja kui tööandja õigused ja kohustused kasutajaettevõtjale (X

OÜ) üle (vt renditööjõu vahendamise leping, lisa 6). See on renditöö olemus. Maksuhaldur ja

halduskohus on jätnud arvestamata, et lihttöötaja võib mitte aru saada sellistest tööandja

osaliste õiguste üleminekust ja sellest tulenevalt on nad andnud maksuhaldurile ütlusi, millest

maksuhaldur on järeldanud, et tööandja on X OÜ.

Maksuhalduri taotlusest nähtub, et vähemalt mingi osa E OÜ töötajatest on asunud S OÜ-sse.

See viitab võimalusele, et S OÜ on E OÜ õigusjärglane ning ettevõtte ülemineku tulemusena

võivad olla E OÜ kohustused üle läinud hoopis S OÜ-sse.

Määruskaebuse esitaja ei ole maksumenetluse alustamise järgselt asunud võõrandama oma

vara vms. Äriühing on aidanud kaasa maksumenetluse läbiviimisele.

Halduskohus ei ole tuvastanud, millist mõju omab loa andmine äriühingule ja kas avalik huvi

on kaalukam kui loa mõju äriühingule. Ettemaksukonto arest tekitab tõenäoliselt äriühingule

pöördumatuid kahjulikke tagajärgi.

3-18-1689

6(7)

4. Maksu- ja Tolliamet palub 04.10.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata.

Taotluses on veenvalt põhjendatud maksupettuse kahtlust. Maksupettusele viitavad

maksuhalduri tuvastatud asjaolud kogumis. Täiendavalt taotluses märgitule selgitab MTA, et

X OÜ endise juhatuse liikme TT seletusest tuleneb, et määruskaebuse esitaja osanikud olid

välja töötanud skeemi, et X OÜ vormistas oma töötajad tööle E OÜ-sse ja E OÜ tegevuse

lõppedes S OÜ-sse, mistõttu puudus X OÜ-l õigus E OÜ ja S OÜ nimel väljastatud arvetel

kajastatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas kajastada.

Praegusel juhul on põhjust arvata, et hilisem sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse

tulemusel osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, sest määruskaebuse esitajal puudub

registervara. Seetõttu ei ole ka määruskaebuse esitaja väited varade võõrandamise osas

asjakohased. Määruskaebuse esitaja viidatud määruskaebuse lisa 6 on allkirjastamata Word

vormingus fail, mille tegelik koostamise aeg ei ole üheselt tuvastatav. MTA 11.06.2018

korraldusega (punkt 5) kohustati määruskaebuse esitajat esitama ka dokumente (lepinguid),

mis ei ole hõlmatud kontrolliperioodiga. Nimetatud korralduse raames ei esitanud

määruskaebuse esitaja maksuhaldurile määruskaebuse lisaks 6 olevat dokumenti, mis seab

kahtluse alla esitatud dokumendi õiguspärasuse. Ettemaksukonto arestimine ei ole kõiki

asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohus ei ole andnud luba arestida X OÜ ettemaksukontot suuremas summas, kui

maksuhaldur on 28.08.2018 taotlenud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maksuhaldur

esitanud 28.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaks taotlust X OÜ suhtes täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks. Nendest esimeses on tõepoolest taotletud täitetoimingu sooritamist

summas 697 312,40 eurot (samas ilmneb taotluse põhjendustest, et tõenäoliselt määratava

maksusumma suurus on siiski 697 321,40 eurot). Seejärel on maksuhaldur esitanud

halduskohtule parandatud taotluse, milles taotletakse aresti seadmist ettemaksukontole

summas 697 321,40 eurot. Samas summas on halduskohus ka loa andnud.

6. MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur peab kontrollima maksude

tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine ning kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-

1-15-12, p 50). Ringkonnakohtu hinnangul on MTA 28.08.2018 taotluses piisavalt

põhjendatud, miks on maksuhalduri hinnangul X OÜ-le 1 697 312,40 euro suuruse

maksusumma määramine tõenäoline. Täidetud on ka ülejäänud MKS § 1361 kohaldamise

eeldused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

7. Halduskohus on hinnanud meetme proportsionaalsust. Ettemaksukonto arestimine riivab

küll intensiivselt isiku omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust, kuid samas tuleb arvesse võtta

ka avalikku huvi. Olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole

välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine

vaadeldav kaaluka avaliku huvina. Vaatamata sellele, et ettemaksukonto arestimine ei

võimalda sellele laekuvat raha kasutada muude (jooksvate) maksukohustuste täitmiseks, ei ole

alust pidada rakendatud meedet ebaproportsionaalselt koormavaks, arvestades, et praegusel

juhul puuduvad muud, maksukohustuslast vähem koormavad võimalused maksukohustuse

täitmise tagamiseks. Maksuhaldur on taotluses märkinud, et lõpetab isiku suhtes

3-18-1689

7(7)

täitetoimingu, kui selle sooritamist tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ esitab

maksuhaldurile tagatise.

8. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad maksuhalduri poolt seni kogutud tõendid MTA

põhjendatud kahtlust, et E OÜ (pankrotis) ja S OÜ ei tegutsenud majandustegevuses

iseseisvalt, vaid RR kontrolli all ning pole alust välistada võimalust, et varem E OÜ

töötajatena registreeritud ja väidetavalt X OÜ-le välja renditud isikuid tuleb tegelikkuses

käsitada X OÜ töötajatena. Samasugusele seisukohale on ringkonnakohus E OÜ (pankrotis)

osas asunud ka 21.02.2018 määruses nr 3-18-120 samuti RR-ga seotud OÜ C ja E OÜ

vaheliste suhete puhul, ning 05.03.2018 määruses nr 3-18-73 Y OÜ ja E OÜ vaheliste suhete

puhul. E OÜ ja S OÜ tööjõurendi teenuse arvete kasutamisega võib X OÜ olla püüdnud

varjata tegelikke töölepingulisi suhteid osade töötajatega, et vältida tööjõumaksude tasumist,

ja ülejäänud osas ka äriühingust raha väljaviimist ilma sellelt tulumaksu tasumata.

9. Ringkonnakohus selgitab samas, et MKS § 1361 lg 1 alusel esitatud taotluse lahendamisel

ei kontrolli halduskohus üksikasjalikult seda, et käimasoleva maksumenetluse tulemusena

maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Üldjuhul peavad

kohtud hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele

(Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 49). Ennetavate täitetoimingute

sooritamiseks loa taotlemine ja loa andmise otsustamine toimub ajal, mil maksuhaldur alles

kontrollib maksukohustuse olemasolu, s.t loa taotleja ei ole veel ka omalt poolt kõiki olulisi

asjaolusid tuvastanud ega lõplikku seisukohta kujundanud. Sellises faasis puudub kohtul alus

hinnata maksuhalduri võimaliku lõppotsustuse seaduslikkust. Seda ei näe ette ka MKS § 1361.

Kohus saab kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks

ilmselgelt välistatud, s.t ei esineks maksuotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

10. Eelneva põhjal jääb X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

29.08.2018 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)