2-17-15405/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.10.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15405

Tsiviilasi

Q.Y.S hagi H.S.A, Z.L-i , Y.B ning O.K.K vastu

võla ja viiviste saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.03.2018 vaheotsus lõppotsusena

Kaebuse esitaja, kaebuse liik

Q.Y.S apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

33 316,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): Q.Y.S (registrikood XXX, XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Kostja I (vastustaja I): H.S.A (registrikood XXX, XXX)

Kostja II (vastustaja II): Z.L (isikukood XXX, XXX)

Kostja III (vastustaja III): Y.B (isikukood XXX, XXX)

Kostja IV (vastustaja IV): O.K.K (registrikood XXX,

XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Kiisa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 02.03.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnkohtu menetluskulud jätta Q.Y.S kanda.

3. Välja mõista Korteriühistult XXX ringkonnakohtu õigusabikulu 1152 eurot

H.S.A kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q.Y.S (hageja) esitas 16.10.2017 Harju Maakohtule hagi H.S.A (kostja I), Z.L-i

(kostja II), Y.B (kostja III) ning O.K.K (kostja IV) vastu võla ja viiviste saamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt oli OÜ Q Q.Y.S liige ning ettevõttel tekkis hageja ees

majandamiskulude võlgnevus.

10.07.2015

kanti korterite omanikuna

kinnistusraamatusse kostja I, kes omandas OÜ-le Q kuulunud korterid kohtutäitur

Mati Roodese poolt täiteasjas läbi viidud kordusenampakkumisel. Seejuures kinnitas

kostja I enampakkumise käigus, et on teadlik sellest, et korterite osas on tekkinud

seisuga 14.06.2015 kommunaalmaksete võlgnevus koos viivistega summas 60 331,18

eurot, mis läheb korterite võõrandamisel üle uuele omanikule.

3. Kostja I on tänaseks korterid võõrandanud. Kostja I oli korteri nr 199 omanik alates

10.07.2015 kuni 24.08.2015, mil uute omanikena kanti kinnistusraamatusse sisse

kostjad II ja III. Kostja I oli korterite 200, 201 ja 202 omanik perioodil 10.07.2015

kuni 14.04.2016, mil uue omanikuna kanti kinnistusraamatusse sisse kostja IV. Kuna

kostja I omandas korterid täitemenetluses toimunud enampakkumisel, läksid KÜS §

5¹ alusel kostjale I üle eelmise omaniku õigused ja kohustused ning KÜS § 7 lg 3

järgi mh kohustus tasuda tasumata majandamiskulude ja muude maksete eest.

Tänastel omanikel, kostjad II-IV, on tekkinud solidaarvastutus KÜS § 7 lg 3 alusel

endise omaniku OÜ Q võlgnevuse eest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt I võlgnevuse

tasumist kõikide korterite osas. Kostjatelt II ja III solidaarselt eelmise kostjaga korteri

199 osas ning kostjalt IV solidaarselt koos kostjaga I korterite 200, 201 ja 202 osas.

Hagi esitamise seisuga on kostjatel jätkuvalt võlgnevus korterite majandamiskulud

eest perioodil 01.05.2008 kuni 31.07.2012. Hageja palub kostjatelt I-III solidaarselt

välja mõista korteriga nr 199 seotud võlgnevus 2502,47 eurot ja kostjatelt I ja IV

solidaarselt välja mõista korteri nr 200 osas tekkinud võlgnevus 5166,01 eurot, korteri

nr 201 osas tekkinud võlgnevus 5907,24 eurot, korteri nr 202 osas tekkinud

võlgnevus 4732,91 eurot (VÕS § 108 lg 1).

4. Hageja nõue ei ole aegunud. Kuivõrd hageja ja kostjate vahel puudub tehing, siis ei

saa lähtuda TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtajast. Samuti ei ole kostjatel

hageja ees korduvate kohustuste täitmise kohustust, mistõttu ei saa lähtuda TsÜS §

154 lg-s 1 sätestatud aegumistähtajast. Hageja nõude aluseks on seadusest (KÜS § 7

lg 3) tulenev korteri omandaja vastutus tasuda korteriühistule korteriomandi

võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete

eest. Sellisel juhul tuleb nõuete aegumisel lähtuda TsÜS §-s 149 sätestatust. Kuna

nõuete tekkimise aluseks on korteriomandi omanikuks saamine, ei saanud nõuded

muutuda sissenõutavaks enne, kui kostjad omanikeks said (TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2,

VÕS § 82 lg-d 3 ja 7). KÜS § 7 lg 4 eesmärgiks on tagada korteriühistu huvide kaitse

nõuete maksmapanekul ning see eesmärk jääks kohaldamata, kui tuleks arvestada

esialgse nõude aegumist.

5. Kostjaid võib pidada solidaarvõlgnikest käendajateks, kellel puudub õigus aegumisele

tugineda, sest põhivõlgniku OÜ Q suhtes oli kohtumenetluse tõttu aegumine

peatunud. Nimelt pöördus hageja vaidlusalust majandamiskulude võlgnevust

puudutava nõudega korterite esialgse omaniku OÜ Q vastu kohtusse ning TsÜS § 160

lg 1 järgi peatus hageja nõuete aegumine 12.05.2010 - 18.11.2013. Põhivõlgnik ei saa

viidata aegumisele ja tema asemel ei saa seda teha kostjad.

6. Käesolevas asjas ei saa tugineda Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-174-11, kuna viidatud

asjas nõudis korteriühistu korteriomanikult võlgnevuse tasumist olukorras, kus

võlgnik oli võla tekkimise ajal korteriomanik. Käesolevas asjas võõrandati korter

koos võlgnevusega ja uutel omanikel tekkis kohustus seaduse alusel.

Kostjate vastuväited hagile

7. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid kohaldada aegumist ja teha selles osas

vaheotsus.

8. Kostja I nõustus, et ta osales täitemenetluses korteriomandite enampakkumisel ja

kinnitas enampakkumise osalemise vormi, millel oli muuhulgas viide võlgnevusele

seisuga 14.06.2015 summas 60 331,18 eurot. Kinnituses ei olnud ühtegi viidet, mille

alusel, millisel perioodil ja miks on võlgnevus tekkinud.

9. Perioodil 01.05.2008 – 31.07.2012 esitatud arvetest tulenevad nõuded on aegunud.

Kostjad võivad esitada kõiki vastuväiteid, mida sai esitada Q OÜ (VÕS § 65 ja § 67

lg 2).

Esimese astme kohtu otsus

10. Harju Maakohus tegi 02.03.2018 vaheotsuse lõppotsusena, millega jättis hagi

aegumise tõttu rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis

hagejalt kostja kasuks menetluskulud 2496 eurot.

11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) 21.03.2007 kanti OÜ Q kinnistusraamatusse XXX korteriomandite nr 199, nr 200

ja nr 201 omanikuna ja korteriomandi nr 202 ühe kaasomanikuna;

2) hageja kanti korteriühistuna registrisse 03.05.2007;

3) 31.12.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-2785 rahuldas Harju Maakohus hageja

nõude OÜ Q vastu ning mõistis OÜ-lt Q hageja kasuks välja perioodi 01.05.2008-

31.07.2012 põhivõlgnevusena 19 091,33 eurot, viivisena 8 929,34 eurot ning viivise

alates 27.08.2012 kuni kohtuotsuse täitmiseni põhivõlalt määraga 0,07% päevas;

4) Harju Maakohtu 23.01.2014 määrusega mõisteti tsiviilasjas nr 2-10-2785 OÜ-lt Q

hageja kasuks välja menetluskulud;

5) 10.07.2015 kanti korteriomandite nr 199, nr 200 ja nr 201 omanikuna ning nr 202

ühe kaasomanikuna kinnistusraamatusse kostja I, kes omandas korterid täitemenetluse

raames läbi viidud enampakkumisel;

6) hageja avalduse alusel jätkas kohtutäitur Kaire Põlts Q OÜ suhtes alustatud

täitemenetlust kostja I suhtes Harju Maakohtu 31.12.2012 otsuse täitmiseks ja alustas

tema suhtes uut täitemenetlust Harju Maakohtu 23.01.2014 määruse täitmiseks;

7) kostja I vaidlustas kohtutäituri tegevuse ja esitas Harju Maakohtule kaebuse

kohtutäituri otsuste vaidlustamiseks;

8) tsiviilasjas nr 2-15-18401 tehtud määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus

kostja I määruskaebuse ja tühistas muuhulgas kohtutäituri otsuse;

9) Riigikohus jättis samas asjas 02.11.2016 tehtud määrusega Tallinna

Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid asus põhjenduste osas

seisukohale, et kostja I ei ole OÜ Q eriõigusjärglane;

10) kostja I oli korteriomandi nr 199 omanik alates 10.07.2015 kuni 24.08.2015, mil

korteriomandi omandasid kostjad II ja III;

11) kostja I oli korteriomandite nr 200 ja nr 201 omanik ning korteriomandi nr 202

kaasomanik ajavahemikul 10.07.2015 kuni 14.04.2016, mil korteriomandite uue

omanikuna kanti kinnistusraamatusse kostja IV.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on kohustatud hüvitama hagejale

korteriomanditega nr 199, nr 200, nr 201 ja nr 202 seotud kommunaalmaksete

võlgnevuse alates maist 2008 kuni juulini 2012 summas 18 308,63 eurot ning kas

kostjad on kohustatud tasuma hagejale viivist alates omanikuks saamisest mõistliku

aja möödumisel. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja nõue kostjate vastu on

aegunud. Maakohus leidis, et hageja nõuded on aegunud.

13. Riigikohus on leidnud, et aegumise kohaldamise osas ei ole korteriühistu ja tema

liikme vahelise õigussuhte puhul tegemist seadusest tuleneva õigussuhtega, mille

puhul kohalduks hageja viidatud TsÜS § 149, vaid korteriühistu ja tema liikmete

vahelisi suhteid ühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitleda tehingulise suhtena

(RKTKm 3-2-1-174-11, p 11). Samas lahendis leidis Riigikohus, et kuna

majandamiskulud kujutavad endast perioodilisi makseid, tuleb nõuete aegumisele

kohaldada TsÜS § 154. Kohtu hinnangul ei muuda hageja nõuet kostjate vastu

seadusest tulenevaks nõudeks ainuüksi asjaolu, et kostjatel tekkis seaduse alusel

hageja ees solidaarkohustus koos korterite endise omanikuga. Põhivõlasuhte näol oli

tegemist korteriühistu ja tema liikme vahelise suhtega tulenevalt majandamiskulude

tasumisest.

14. Samuti on Riigikohus leidnud, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi omandaja ja

võõrandaja solidaarkohustuse ning sätte eesmärgiks on lihtsustada korteriühistu

nõude maksmapanekut korteri võõrandamise korral (RKTKo 3-2-1-48-1, p 12).

Kohus ei nõustu hageja väitega, et nõude maksmapaneku lihtsustamise üheks osaks

on välistada nõude aegumist puudutavate vastuväidete esitamine korteriomandite

omandajate poolt. Sellist piirangut KÜS § 7 lg 3 ette ei näe. Riigikohus on ka

rõhutanud, et korteriomandi omandaja vastutus tekib võõrandaja vastutuse kõrval,

mitte selle asemel (RKTKm 3-2-1-97-16, p 16). Seetõttu ei kehtinud Riigikohtu

hinnangul varasem kohtulahend kui täitedokument isiku suhtes, kes oli hiljem

omandanud korteriomandi. Maakohtu hinnangul ei saa antud Riigikohtu tõlgenduse

kohaselt nõude aegumine olla kostjate suhtes peatunud ajal, mil toimus

kohtumenetlus hageja ja Q OÜ vahel.

15. Kuivõrd kostjate solidaarvastutuse sisustamisel võib analoogia korras kohaldada

võlaõigusseaduse käendust reguleerivaid sätteid, siis võivad kostjad VÕS § 149 lg 1

järgi esitada hageja nõudele aegumise vastuväiteid. Hageja esitatud nõude näol on

tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega ning nõude aegumise osas

kohaldub TsÜS § 154. Perioodil 01.05.2008 – 31.07.2012 esitatud arvetest tulenevad

nõuded olid kostjate vastu tervikuna aegunud hagiavalduse esitamise ajal. 2008.

aastal esitatud arvete osas lõppes aegumistähtaeg 31.12.2011, 2009. aastal esitatud

arvete osas 31.12.2012, 2010. aastal esitatud arvete osas 31.12.2013, 2011. aastal

esitatud arvete osas 31.12.2014 ning 2012. aastal esitatud arvete osas 31.12.2015.

Kuivõrd kostja I sai korterite omanikuks alates 10.07.2015 ja kostjad II ja III said

korteriomandi nr 199 omanikuks 24.08.2015, siis vähemalt 2012. aastal esitatud

arvete osas oleks hageja saanud esitada nõuded kostjate I-III vastu enne, kui need

aegusid. Aastatel 2008-2011 esitatud arvetest tulenevad nõuded olid aegunud enne,

kui kostjad said korteriomandite omanikeks. Samuti olid kõik hageja nõuded aegunud

enne, kui kostja IV sai omanikuks.

16. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tema nõuded ei saanud muutuda sissenõutavateks

enne, kui kostjad said korterite omanikeks. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud KÜS

§ 7 lg-st 3 ei tulene ühistule õigust esitada mistahes määramata ajaperioodil mistahes

uute korteriomanike vastu nõudeid sõltumata sellest, millal põhinõue ise oleks

aegunud. Kostjate näol on tegemist solidaarvastutust omavate isikutega, kes

analoogiliselt käendajatega vastutasid algse võlgniku kõrval, mitte algse võlgniku

asemel. Kostjate kohustus muutus sissenõutavaks ühistu poolt arve esitamisel ning

aegumistähtaeg algas arvete esitamise kalendriaasta lõppemisest. Aegumistähtaja

teistsugust arvestamist ükski õigusakt ette ei näe. Nõuded käendaja vastu hakkavad

aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu (RKTKo 3-2-1-33-09, p 10, 3-2-

1-116-15, p 11, 3-2-1-118-15, p 13). Aegumise kohaldamise osas ei ole oluline, millal

võlausaldaja esitas nõude käendaja vastu (RKTKo 3-2-1-153-14, p 9).

17. TsÜS § 149 näol on tegemist erinormiga, mis ei kohaldu KÜ poolt oma liikmete vastu

esitatud majandamiskulude nõuetele. Samuti ei tekkinud hagejal uut seadusest

tulenevat nõudeõigust ajal, mil kostjad said korteriomanikeks ning neil tekkis

solidaarvastutus koos korterite võõrandajaga. Seega ei ole nõude aegumistähtaeg 10

aastat.

Apellatsioonkaebus

18. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega jätta aegumine kohaldamata ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi

maakohtusse. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.

19. Hageja nõuded ei ole aegunud, kuna tegemist on seadusest tulenevate nõuetega (KÜS

§ 5 lg 1, KÜS § 7 lg 3), mis muutusid kostjate suhtes sissenõutavaks pärast korterite

omandamist (s.o vastavalt 2015. a ja 2016. a). Hageja nõudele kohaldub TsÜS §-s

149 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg.

20. Hageja nõustub, et hageja ja OÜ Q vahel oli tehinguline suhe, kuid ei nõustu, et

hageja ja kostjate vahel on OÜ Q poolt tasumata jäänud maksete osas tehinguline

suhe.

21. Asjakohatu on maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-11 (p 11),

kuna Riigikohtu lahendi asjaolude kohaselt nõudis KÜ korteriomanikult

majandamiskulude ja muude maksete võlgnevuse tasumist olukorras, kus võlgnik oli

võlgnevuse tekkimise ajal korteri omanik. Käesoleval juhul nii ei ole.

22. Erialakirjanduses on selgitatud, et TsÜS § 149 kohaldub juhtudel, kui (i) nõue ei

tulene tehingust ja (ii) sellise nõude jaoks puudub eriregulatsioon (P. Varul.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne. Lk 482). KÜS § 7 lg 3

puhul on täidetud mõlemad eeldused.

23. Kostjaid saab käsitada käendajatest solidaarvõlgnikena. OÜ Q suhtes on aegumine

peatunud, mistõttu ei saa kostjad kui käendajad tugineda võlausaldaja ja võlgniku

vahelisest suhtest tulenevale aegumise vastuväitele. Maakohtu viide, et kostjate suhtes

ei saanud aegumine peatuda, kuna kostjad ei osalenud kohtumenetluses, on ebaõige

ainuüksi seetõttu, et kostjate vastutus endise omaniku võlgnevuse eest tekkis

korteriomandite võõrandamise järgselt ning hageja ei saanud enne seda kostjate vastu

nõuet esitada ega võlgnevuse nõude maksmapanekuks kohtusse pöörduda.

Vastustaja seisukoht

24. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

25. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. TsMS § 652 lg 1 p 1

alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea

nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

26. Käesolevas asjas ei vaidlusta hageja maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid. Vaidlus on

ainult aegumise õigusliku regulatsiooni üle.

27. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on

kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu

õiguslikust olukorrast. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud

enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest. Kolleegium nõustub esimese astme

kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

28. Hageja nõustub, et majandamiskulude võlgnevus, mis on käesoleva nõue esemeks,

tuleb tema ja OÜ Q vahelisest tehingulisest suhtest, kuid põhjendamatult ei nõustu

sellega, et hageja ja kostjate vahel on OÜ Q poolt tasumata jäänud maksete osas

tegemist sama tehingulise suhtega.

29. KÜS § 7 lg 3 ei ole eraldiseisev nõude tekkimise seaduslik alus, vaid korteriomaniku

vastu suunatud nõuete üleminekut reguleeriv säte. Korteriühistu ja tema liikme vahel

algselt tekkivaid nõudeid ei reguleerita KÜS § 7 lg 3 alusel. KÜS § 51 ja KÜS § 7 lg

3 kohaldamine eeldab, et võlgnevus, milline läheb uuele omanikule üle, juba

eksisteerib. Ilma olemasoleva võlgnevuseta ei teki korteriühistule nõudeõigust ega

korteriomandi omandajale kohustust KÜS § 7 lg 3 alusel. Seetõttu tuleb poolte

õigussuhte kvalifitseerimisel analüüsida varasemalt tekkinud kohustust ja selle

aluseks olevat õigussuhet. Hageja ja kostjate vaheline õigussuhe ei eksisteeri

eraldiseisvalt korteriomandite eelmise omaniku ja hageja vahelisest varasemast

suhtest.

30. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-174-11 on asjakohane, kuivõrd selle

lahendi raames sedastas Riigikohus, milline on korteriomaniku ja korteriühistu

vahelise õigussuhte olemus ning see ei muutu sellest, kas kostjad olid võlgnevuse

tekkimise ajal korteriomandite omanikud või mitte.

31. Nõude aegumise peatumine Q OÜ suhtes ei mõjuta kostjaid. VÕS § 65 alusel

kehtivad aegumise vastuväited vaid selle isiku suhtes, keda need puudutavad.

Asjaolu, et ühe solidaarvõlgniku suhtes on olemas jõustunud kohtuotsus, ei muuda

teise võlgniku suhtes nõuet aegumatuks.

32. Korteriomandite müümisel ei tekkinud hagejal uut nõuet, vaatamata sellele, et

hagejal oli nõudeõigus nii vana kui ka uue omaniku vastu. Kui nõue on aegunud, siis

on ta aegunud ka kõigi võimalike järgnevate uute korteriomanike suhtes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud

samuti hageja kanda.

34. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja H.S.A kasuks põhjendatud ja vajalike

menetluskuludena õigusabikulu 2496 eurot. Maakohus on kostja esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber

hinnata.

35. Kostjad esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nende

menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 1640

eurot, millele lisandub käibemaks. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest

toimingutest: maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs 5 tundi, suhtlus

kliendiga 1 tund ja vastuse koostamine 4,255 tundi. Kostjatele on osutatud õigusabi

tunnihinnaga 160 eurot ilma käibemaksuta. Kostjad on kinnitanud, et kõik

eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames ja nad ei saa kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad paluvad menetluskulud hüvitada H.S.A-le

36. Hageja vaidleb vastu kostjate menetluskulude suurusele ja palub mitte välja mõista

menetluskulusid suuremas ulatuses kui on põhjendatud ja vajalik kulu.

37. TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Arvestades kostjate poolt apellatsioonimenetluses koostatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajalike

õigusabikuludega. Maakohtu otsuse ja kaebusega tutvumise, analüüsimise ning

vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul

kokku 6 tundi, arvestades, et tegemist on üksnes aegumisel põhineva vaheotsusega

ja kostjad kordavad põhiliselt juba maakohtus esiletoodud asjaolusid ja põhjendusi.

38. Kostjate vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 160 eurot ilma käibemaksuta on

kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.

39. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjate õigusabikuluna 960 (6x160) eurot, millele

lisandub käibemaks, seega kokku 1152 eurot, mis tuleb vastavalt kostjate

kokkuleppele välja mõista H.S.A kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Indrek Soots

Indrek Parrest