2-16-14722/50 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

21614722

Määruse kuupäev

Tartu, 10. oktoober 2018. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Teatri Maja Residents OÜ avaldus tasu määramiseks

juurdepääsutee kasutamise eest ja alternatiivselt

juurdepääsu määramiseks ning tahteavaldust andma

kohustamiseks. Hagi läbi vaatamata jätmine; hagi

menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Teatri Maja Residents OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Teatri Maja Residents OÜ, esindaja vandeadvokaat

Eerik Entsik

Puudutatud isik Mai Hion, esindajad vandeadvokaat Madis Päts

ja vandeadvokaat Tanel Mällas

Asja läbivaatamise kuupäev

10. september 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2018. a määrus ja Harju Maakohtu

18. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 21614722 osas, milles jäeti läbi vaatamata

Teatri Maja Residents OÜ avaldus juurdepääsu tasu kindlaksmääramiseks, ning saata

asi selles osas menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2018. a määrus ja Harju Maakohtu

18. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 21614722 ka osas, milles keelduti

menetlusse võtmast Teatri Maja Residents OÜ avaldust kohustada Mai Hionit kohtu

määratud hüvitise maksmise kohustuse tagamiseks kandma kinnistusraamatusse tema

kinnisasja koormavat sellekohast märkust, ning saata asi selles osas menetlusse võtmise

otsustamiseks Harju Maakohtule.

3. Tühistada ringkonna- ja maakohtu määrused ka menetluskulude jaotuse osas.

4. Muus osas (s.o osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus, millega jäeti läbi

vaatamata Teatri Maja Residents OÜ alternatiivne avaldus Mai Hioni kinnisasjale

juurdepääsu kindlaksmääramiseks) jääb ringkonnakohtu määrus muutmata.

5. Rahuldada Teatri Maja Residents OÜ määruskaebus osaliselt.

6. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-16-14722

1. Teatri Maja Residents OÜ (avaldaja) esitas 30. septembril 2016 Harju Maakohtule avalduse

õiglase tasu kindlaksmääramiseks selle eest, et Tallinnas Estonia pst 7a asuva kinnisasja (registriosa

nr 4828101) (omanik puudutatud isik Mai Hion) igakordne omanik kasutab juurdepääsuks avalikult

kasutatavalt teelt avaldaja kinnisasja Estonia pst 7/Teatri väljak 1 (registriosa nr 126101). Ühtlasi

palus avaldaja määrata kindlaks juurdepääsu oma kinnisasjale üle puudutatud isiku kinnisasja

(maakohus eraldas selle avalduse menetlusse nr 21617179).

Avaldaja palus lõpliku avalduse (6. juuni 2017. a menetlusdokument) kohaselt:

1) määrata kindlaks õiglane tasu 300 eurot aastas selle eest, et puudutatud isiku kinnisasja igakordne

omanik kasutab juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt (Estonia puiesteelt) avaldaja kinnisasja

osa laiusega 7,0 m, pikkusega 11,4 m ja pindalaga 78,8 m2;

2) alternatiivselt määrata kindlaks puudutatud isiku kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt

teelt (Estonia puiesteelt) üle avaldaja kinnisasja järgmistel tingimustel:

– puudutatud isiku kinnisasja igakordsel omanikul on õigus kasutada avaldaja kinnisasja osa

laiusega 7,0 m, pikkusega 11,4 m ja pindalaga 78,8 m2 juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt

(Estonia puiesteelt) puudutatud isiku kinnisasjale ilma mistahes piiranguteta ööpäev läbi nii jalgsi

kui ka igat liiki mootorsõidukitega;

– juurdepääsutee rajamisega seotud kulud kannab vajadusel puudutatud isiku kinnisasja igakordne

omanik, juurdepääsutee hooldus- ja korrashoiukulud kannab koormatud kinnisasja igakordne

omanik; – määrata kindlaks õiglane tasu 300 eurot aastas selle eest, et puudutatud isiku kinnisasja

igakordne omanik kasutab juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt avaldaja kinnisasja, ja

tasaarvestada vastastikku välja mõistetud tasud;

3) kohustada puudutatud isikut kohtu määratud hüvitise maksmise kohustuse tagamiseks kandma

kinnistusraamatusse puudutatud isiku kinnisasja koormav sellekohane märkus.

Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isiku kinnisasjal, mis piirneb avaldaja kinnisasjaga,

juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ja selleks kasutatakse avaldaja kinnisasja osa. Avaldaja

kinnisasja kangialune on kasutatav juurdepääsuks puudutatud isiku kinnisasjale (väljapääsuks

Estonia puiesteele) ööpäev läbi, kuigi puudutatud isikul ei ole selleks asjaõigust. Avaldaja soovib

ühelt poolt saada õiglast tasu oma kinnisasja kasutamise eest (selleks võiks olla 300 eurot aastas)

ning teiselt poolt saada oma kinnisasja hoovi juurdepääsu üle puudutatud isiku kinnisasja.

Puudutatud isiku kinnisasja (sihtotstarve 100% transpordimaa) kasutatakse üksnes juurdepääsuteena

erinevatele kinnisasjadele ning parkimisplatsina. Vastastikused talumistasud võiksid olla võrdsed ja

tasaarvestatavad. Pooled ei ole vaidlusküsimuses kompromissi saavutanud.

2. Puudutatud isik leidis, et kohtul ei ole alust avaldaja avaldust menetleda. Avaldajal ei ole õigust

nõuda juurdepääsu seadmist üle oma kinnisasja puudutatud isiku kinnisasjale, kuna ta ei ole

puudutatud isiku kinnisasja omanik. Samuti on vaieldav, kas asjaõigusseadus (AÕS) võimaldab

esitada tasunõuet, ilma et enne oleks kindlaks määratud juurdepääsu ulatus, kord ja tingimused.

3. Harju Maakohus jättis 18. detsembri 2017. a määrusega avaldaja esimese ja teise nõude läbi

vaatamata ning kolmanda nõude menetlusse võtmata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja

kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jääb avaldaja nõue tasu määramiseks juurdepääsutee

kasutamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna

nõudega ei ole selle eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja ei ole sõlminud puudutatud isikuga

kokkuleppeid juurdepääsu kohta, samuti ei ole kohus määranud puudutatud isikule juurdepääsu

avalikult kasutatavale teele üle avaldaja kinnisasja. Puudutatud isik ei avaldanud soovi, et tema

2(6)

2-16-14722

kinnisasjale määrataks juurdepääs üle avaldaja kinnisasja. Kohus ei saa AÕS § 156 lg 1 järgi

määrata kindlaks ainult tasu kinnisasja faktilise kasutamise eest olukorras, kus juurdepääsus ei ole

kokku lepitud ja seda ei ole kindlaks määranud ka kohus. Avaldajal on võimalik oma õiguste

kaitseks esitada nõue kasutuseeliste või kahjuhüvitise väljamõistmiseks või kasutuslepingu

sõlmimiseks tahteavaldust andma kohustamiseks. Ei ole mõistlikku põhjust, miks kohus peaks

rahalise nõude lahendama hagita menetluses, asudes ise nõude aluseks olevaid asjaolusid välja

selgitama ja avaldaja eest tõendeid koguma.

Avaldaja alternatiivne nõue jääb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna avaldajal ei ole

õigust taotleda juurdepääsu määramist puudutatud isiku kinnisasjale, mille omanikuks ta ei ole.

Avaldaja nõue puudutatud isikut tahteavaldust andma kohustamiseks (hüvitise maksmise kohustuse

tagamiseks kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks) jääb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse

võtmata, kuivõrd avaldaja nõue tasu määramiseks ja ka alternatiivne nõue juurdepääsu määramiseks

jäävad läbi vaatamata. Selle nõudega ei saa avaldaja oma eesmärki saavutada, sest hüvitist, mille

märkus peaks nähtavaks tegema, kindlaks ei määrata.

4. Avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi uueks

lahendamiseks.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5

järgi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. märtsi 2018. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja ei pidanud

vajalikuks neid tulenevalt TsMS §st 659 ja § 654 lgst 6 korrata.

Ringkonnakohus märkis vastuseks määruskaebuse väidetele, et AÕS § 156 ei anna avaldajale õigust

nõuda juurdepääsu eest tasu olukorras, kus juurdepääsu ei ole kindlaks määratud. Samuti ei anna

viidatud säte avaldajale õigust nõuda teisele isikule kuuluvale kinnisasjale juurdepääsu määramist

üle oma kinnisasja. Maakohus selgitas õigesti, et avaldajal on õigus esitada raha saamiseks

puudutatud isiku vastu hagi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonna- ja maakohtu määrused tühistada ning saata asi tagasi

maakohtule uueks lahendamiseks.

Kohtud kohaldasid valesti AÕS § 156 lgt 1, kui leidsid, et viidatud säte ei anna avaldajale õigust

nõuda juurdepääsu eest tasu olukorras, kus kohus ei ole juurdepääsu kindlaks määranud, ning jätsid

avaldaja sellekohase avalduse läbi vaatamata. Viidatud sättest ja TsMS § 6181 lgst 1 sellist järeldust

ei tulene. Kohtud rikkusid oluliselt ka menetlusõiguse normi, kui leidsid, et juurdepääsu eest tasu

nõudmise vaidlusi ei tule lahendada hagita menetluses. See on vastuolus TsMS § 475 lg 1 pga 131

ja § 6181 lgga 1. Eeltoodut arvestades jätsid kohtud põhjendamatult menetlusse võtmata ka avaldaja

avalduse puudutatud isiku kohustamiseks tahteavaldust andma.

8. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

3(6)

2-16-14722

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii ringkonna- kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 692 lg 1 p 2

ja § 701 lg 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles jäeti läbi

vaatamata avaldaja avaldus juurdepääsu tasu kindlaksmääramiseks, ning saata asi selles osas

menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Ringkonna- ja maakohtu määrused tuleb menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu tühistada ka osas, milles keelduti menetlusse võtmast avaldaja

avaldust puudutatud isikut tahteavaldust andma kohustamiseks, ning saata asi selles osas samale

maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonna- ja maakohtu määrused

tühistatakse ka menetluskulude jaotuse osas.

Muus osas (millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus

jättis läbi vaatamata avaldaja alternatiivse avalduse puudutatud isiku kinnisasjale juurdepääsu

kindlaksmääramiseks üle avaldaja kinnisasja) jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Selles osas

jõustub maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 ja § 456 lg 2 p 3 alusel.

10. Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas AÕS § 156 lg 1 järgi tuleb avaldaja

avaldused lahendada hagita või hagimenetluses ning kas sellest tulenevalt on kohtud jätnud õigesti

avaldaja avaldused läbi vaatamata või menetlusse võtmata.

AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.

Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei

saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb

arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

11. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et avaldaja alternatiivne avaldus puudutatud isiku

kinnisasjale juurdepääsu kindlaksmääramiseks tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kohtud leidsid õigesti, et AÕS § 156 lg 1 ei anna avaldajale õigust nõuda teisele isikule kuuluvale

kinnisasjale juurdepääsu määramist üle omaenda kinnisasja.

12. Kolleegium nõustub kohtutega ka selles, et AÕS § 156 lg 1 ei anna avaldajale õigust nõuda

juurdepääsu eest tasu olukorras, kus asjaosalised ei ole juurdepääsus kokku leppinud ning seda ei

ole kindlaks määranud ka kohus. Viidatud sätte järgi on juurdepääs ja selle kasutamise tasu selliselt

seotud, et kinnisasja omaniku võimaldatava juurdepääsu eest tasu saamise eelduseks on tema

kohustus tulenevalt kokkuleppest või kohtulahendist juurdepääsu taluda. Seda seisukohta ei muuda

avaldaja viidatud TsMS § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 lg 1, mis määravad avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu asjade (AÕS § 156 lg 1) menetlusliigiks hagita menetluse.

Praeguses asjas nõuab avaldaja puudutatud isikult tasu selle eest, et puudutatud isik kasutab

õigusliku aluseta tema kinnisasja. Avaldaja tõi välja, et tal ei ole puudutatud isikuga juurdepääsu

kohta kokkuleppeid ning juurdepääsu puudutatud isiku kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele üle

avaldaja kinnisasja pole kindlaks määranud ka kohus. Kohtud leidsid eeltoodut arvestades õigesti, et

asjas ei kohaldu AÕS § 156 lg 1 ning avaldaja õigused on kaitstavad hagimenetluses. Nii on

Riigikohus selgitanud, et kui kasutatakse võõral kinnisasjal asuvat teed, võib kinnisasja omanikul

olla tee kasutaja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 järgi või

kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj järgi. Samuti võib kinnisasja omanikul olla õigus nõuda kahju

hüvitamist sel viisil, et ta nõuab tee kasutajalt kinnisasja kasutamise kohta lepingu sõlmimiseks

4(6)

2-16-14722

nõusoleku andmist VÕS § 136 lg 5 järgi (vt Riigikohtu 27. septembri 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 21518478, pd 11 ja 14). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ülal kirjeldatud nõuded

lahendatakse hagimenetluses. Ka 19. aprillil 2011 tsiviilasjas nr 3211211 tehtud otsuse ps 32 leidis

Riigikohus, et kui hüvitise suurust ei määrata kindlaks ühes kitsendusi taluma kohustamisega, võib

hüvitise kindlaksmääramist nõuda hilisemas kohtumenetluses hagiga.

13. Asunud seisukohale, et avaldaja nõue juurdepääsu eest tasu kindlaksmääramiseks tuleb

lahendada hagimenetluses, jätsid kohtud selle TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata

põhjendusega, et avaldaja nõudega ei ole selle eesmärki võimalik saavutada. Ühtlasi keeldusid

kohtud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast eeltoodud nõude lahendamisest sõltuvat

nõuet puudutatud isikut tahteavaldust andma kohustamiseks. Kolleegium leiab, et kohtud kohaldasid

viidatud sätteid ennatlikult.

TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse

oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 või § 371 lg 2 p 2

ja § 477 lg 1 järgi võib kohus jätta hagita menetluse avalduse läbi vaatamata või menetlusse

võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja nõue juurdepääsu talumise eest raha saamiseks on

õiguslikult võimalik (vt otsuse p 12). Seejuures ei ole määrav, millises menetlusliigis avaldaja oma

avalduse lahendamist taotleb. TsMS § 392 lg 1 p 41 järgi selgitab kohus eelmenetluses eelkõige mh

välja asja lahendamisele kohaldatava õiguse. See käib ka menetlusõiguse kohta.

Riigikohus on selgitanud, et kohus peab sõltumata menetlusosalise seisukohast menetlusse võtmisel

otsustama, kas nõudeid tuleks menetleda hagi- või hagita menetluses. See tähendab, et kui kohtusse

pöördunud isik eksib menetlusliigi valikul, ei tohi kohus keelduda asja menetlemast. Vajadusel saab

kohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud isikule tähtaja avalduse või nõude

täpsustamiseks, mh juhul, kui ei ole esitatud piisavalt andmeid, et nõuet kvalifitseerida (Riigikohtu

27. veebruari 2015. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3415414, p 50; Riigikohtu

2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3219013, p 12). Kui nõue on esitatud vales menetluses (nt

hagita asjana hagimenetluse asemel), tuleb nõude esitajale anda võimalus täpsustada oma nõuet

olenevalt sellest, millises menetluses tuleb nõue lahendada. Praeguses asjas ei ole kohtud seda

teinud.

14. Kuivõrd maakohus jättis avaldaja esimese ja kolmanda nõude ennatlikult läbi vaatamata või

menetlusse võtmata ning ringkonnakohus jättis maakohtu ebaõige määruse muutmata, tuleb maa- ja

ringkonnakohtu määrused tühistada ning asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks või

nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel andma avaldajale

TsMS § 3401 alusel tähtaja haginõude täpsustamiseks. Kui avaldaja puudusi ei kõrvalda, saab kohus

jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata. Ühtlasi tuleb maakohtul otsustada, kas on alust võtta

menetlusse avaldaja nõue puudutatud isikut tahteavaldust andma kohustamiseks.

15. Riigikohus ei määra kindlaks menetluskulude jaotust, sest see sõltub avaldaja avalduste

lahendamise tulemusest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja

TsMS § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.

16. Avaldaja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada. Avaldaja on palunud tagastada kautsjon ADVOKAADIBÜROO

ENTSIK & PARTNERID OÜ-le.

5(6)

2-16-14722

Ants Kull

Malle Seppik

Tambet Tampuu

6(6)