4-18-4312/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-18-4312

1 (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2018.a Pärnu, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-18-4312 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi

T.E kaebus Politseija Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja mentlustalituse menetlusgrupi III

vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe

06.08.2018.a otsuse väärteoasja nr 2500,18,000073 tühistamiseks (RelvS § 892

lg 1 järgi).

Kaebuse esitaja

Kaebuse esitaja kaitsja

Kohtuväline menetleja

T.E (ik XXX, elukoht: XXX, e-

post: ) XXXX

Jurist Raivo Kiisk (ik: 36911032728, e-post: raivo@rkb.ee)

Politseine prefektuur ja Piirivalveameti Lää

(registrikood: 70008747, aadress: Pikk tn 18, Pärnu, e-post: laane@politsei.ee)

RESOLUTSIOON

Juhindudes RelvS §

892 ; väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120, § 132-135, kohus otsustas:

Jätta T. kaebus rahuldamata. E

Jätta ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus Politsei-

- ja

menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe 06.08.2018.a otsus väärteoasjas nr 2500,18,000073 muutmata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 19.09.2018.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 19.09.2018.a. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale.

Rahatrahv 80 eurot ja menetluskulud 255 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le

EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-

4-18-4312

2 (5)

le EE403300333416110002 Danske pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas ( ude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, viitenumber 10220185090640). Kui nõ kelle eest nõue tasutakse.

Kui süüdlane ei ole tasunud menetluskulusid ja rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 lg-le 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. kassatsioon esitatakse Riigikohtule Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks

kättesaadav alates 10.10.2018.a. Asjaolud

10.07.2018 XXX selle kohta, et 23.01.2018.a kella 9.15-22.30 .a koostati väärteoprotokoll nr AB

vahel omas T.E enda elukohas tsiviilkäibes keelatud külmrelva – teleskoopnuia, mis leiti läbiotsmise käigus tema elukohast.

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupp III vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe 06.08.2018.a otsusega väärteoasjas määrati T.E le relvaseaduse (RelvS) § 89 - nr 2500,18,000073

2 lg

1 rikkumise eest rahatrahv 2 o 80 eurot. Samuti kohustus menetlusalune isik

0 trahviühikut, s. tasuma menetluskulud 255 eurot.

22.08.2018.a eitas

T.E kaitsja eelmärgitud väärteootsusele kaebuse. Kaebuses taotletakse ot

suse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

07.09.2018.a vastuses leidis kohtuväline menetleja, et kaebus on põhjendamatu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rikkumine on tõendatud ja karistus määratud õiglaselt. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. RelvS § 892 lg 1 sätestab, et elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. RelvS § 20 lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelv teleskoopnui.

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning tutvunud kohtumenetluse poolte seisukohtadega, leiab, et RelvS § 892

toimepanemine poolt lg 1 sätestatud väärteo T.E

on leidnud tõendamist. Toimepandud väärtegu on tõendatud 10.07.2018.a väärteoprotokolli nr

ABXXX,

ja 23.01.2018.a läbiotsimisprotokolli, menetlusaluse isiku ütluste külmrelvaekspertiisiga.

10.07.2018 ist nr AB

et 23.01.2018.a kella 9.15-22.30 vahel .a väärteoprotokoll nähtub, XXX

omas T.E enda elukohas tsiviilkäibes keelatud külmrelva – teleskoopnuia, mis leiti läbiotsmise käigus tema elukohast. 23.01.2018.a läbiotsimisprotokollist nähtub, et T.E

4-18-4312

3 (5)

elukoha

XXX läbiotsimisel on esikus oleva kapi pealt leitud ja ära võetud üks vedrunui musta värvi vutlari sees. Antud läbiotsimine leidis aset 23.01.2018.a kell 9.15 kuni 22.30.

Tegemaks

kindlaks, kas tegemist on teleskoopnuiaga, määras vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe

19.06.2018.a ekspertiisi. 29.06.2018.a ekspertiisiaktis nr on ekspert asunud seisukohale, et XXX ekspertiisiaktiks esitatud ese on teleskoopnui ning kuulub löögitoimeliste külmrelvade hulka.

Esitatud kaebuses on kaebaja seadnud ekspertiisi kahtluse alla, väites, et ekspert ei ole kirjeldanud, millistele objektiivsetele tunnustele peab teleskoopnui vastama, et jõuda järeldusele, et tegemist on tõsikindlalt teleskoopnuiaga. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.

Esmalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et seadusandja ei ole pidanud vajalikuks teleskoopnuia relvaseaduses kirjeldada, mistõttu saab väita, et seda tuleb pidada üldtuntud esemeks. Teiseks on ekspert ekspertiisiaktis kirjeldanud ekspertiisiks esitatud eseme mõõtmeid, detaile, konstruktsiooni jms. Tuginedes eseme kujule, mõõtmetele ja konstruktsioonile, on ekspert asunud seisukohale, et tegemist on teleskoopnuiaga.

Lisaks heidab kaebaja kaebuses ette, et ekspertiisiakti faabulas puudub eksperdi pädevuse selgitus/viide. Nõuded ekspertiisiaktile sätestab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 107.

Käesoleva väärteomenetluse raames koostatud ekspertiisiakt vastab KrMS § 107 nõuetele.

Ekspertiisiaktis on märgitud KrMS § 107 lg 1 p 5 nimetatud andmed (nimi, kontaktandmed) eksperdi kohta. KrMS § 107 ei tulene, et ekspertiisiaktis peaks olema kajastatud eksperdi valdkond.

Kohus on seisukohal, et väärteomenetluses teostatud ekspertiis on läbi viidud seaduslikult ja vastab kehtestatud nõuetele, mistõttu ekspertiisiakti näol on tegemist lubatava tõendiga. Kaebaja etteheited ekspertiisile on üksnes tagantjärele otsitud ja alusetud.

Eelpooltoodule tuginedes leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas on leidnud vastuvaidlematud tuvastamist,

teleskoopnui. XXX läbiotsimisel leiti tsiviilkäibes keelatud külmrelv –

Teleskoopnui kuulus T.E le. Nimetatut kinnitab asjaolu, et on T.E - XXX

elukoht. Teiseks T.E on väärteomenetluses ise kinnitanud, et ta ostis antud eseme . XXX Lisaks puuduvad igasugused viited, et antud ese oleks võinud kuuluda kellelegi teisele.

Antud juhul

on kohtu hinnangul tõsikindlalt tuvastatud, et T.E omas oma elukohas XXX

23.01.2018.a kell 9.15-22.30 ehk läbiotsimise teostamise ajal tsiviilkäibes keelatud teleskoopnuia. Kirjeldatuga on täidetud RelvS § 892 rteo objektiivne kooseis. lg 1 sätestatud vää

Subjektiivsest küljest on antud väärtegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Menetlusalune isik o

n väitnud, et ostis eseme XXX kalandus ja jahitarvete poest kui toote „kaks üksteise sisse käivat vedrut.“ Menetlusalune isik soovis seda eset kasutada murutraktori vedruna, kuid kodus selgus, et selliselt seda kasutada siiski võimalik ei ole ning nii jäi see seisma. Menetlusalune isik ei olnud teadlik, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud teleskoopnuiaga.

Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku selgitused ennast tagantjärele otsitud ning üksnes

õigustavad, vabanemaks võimaliku Vaidlustatud otsusest nähtub, et teleskoopnuia st vastutusest. vutlar on auklikuks kulumise märkidega. Samuti ekspertiisiakti juures olevatelt piltidelt on näha, et teleskoopnuial on kasutamise jälgi etalli kulumise jäljed , metallosal on m . Seega ei vasta

menetlusaluse isiku väide, et jäi kodus lihtsalt seisma tõele. Ilmselgelt on eset kasutatud. ese ,

Seetõttu pidi ka menetlusalune isik mõistma, mis esemega on tegemist. Seda enam, et süüdistatav väitel oli ese müügil XXX koos nugade ja teiste samalaadsete toodetega. Iga keskmine mõistlik inimene teab, et nuga on ka külmrelv. Seega kui ese on müügil koos nuga

ga. dega võiks ja peaks isikul tekkima arusaam, et tegu võib olla külmrelva

EKEI ekspertiisiaktile nr. on lisatud ka fotod vaidlusalusest teleskoopnuiast (t.l. 23). XXX

Hinnates visuaalselt fotodel olevat eset, on kohtu hinnangul ebatõenäoline kaebaja väide selle kohta, et ta ei saanud aru, et tegemist on löögiks kasutatava eseme, s.o. külmrelvaga

. Tegemist

on

esemega, millel on spetsiaalne käepide millest väljub löögiliigutuse peale otsik ehk ja

4-18-4312

4 (5) löögidetail. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et kaebaja ei saanud aru taolise eseme otstarbest ning olemusest.

Kaebaja väidab , et ta ei teadnud, et tegemist on Eestis keelatud külmrelvaga, kuna see oli veel XXX vabalt müügil. Juhul, kui selline väide vabastaks vastutusest, võiks ju ka väita, et kui isik ostab näiteks Hollandist kanepit (on üldteada, et võimalik teatud tingimustel on Hollandis spetsiaalsetest poodidest kanepit osta ja tarvitada) ja tuleb sellega Eestisse, siis võiks ta justkui väita, et ta ei teadnud, et Eestis on kanepi omamine keelatud. Asjaolu, et ühes riigis võib olla midagi lubatud, ei tähenda, et ta oleks seda ka mõnes teises riigis. Lähtuda tuleb konkreetses riigis kehtivast õigusest ehk antud juhul Eesti õigusest. Seega ei ole oluline, kas teleskoopnuia on

XXX lubatud omada või mitte. Eesti õigus näeb ette, et teleskoopnuia ei ole lubatud omada.

Juhul, kui

XXX on teleskoopnuia omamine lubatud, siis menetlusalune isik võiski selle Riiast osta ja seda omada, kuid ei tohtinud seda tuua Eestisse ja siin b XXX omada. Siinkohal või

paralleele tõmmata näiteks kanepi omamisega Holl võimalik andis. Asjaolu, et Hollandis on

teatud tingimustel kanepit osta ja tarvitada, ei tähenda, et sa võiksid Hollandist ostetud kanepi tuua Eestisse ja seda siin omada. Kohus on veendunud, et menetlusalune isik pidi vähemalt võimalikuks pidama, et tegemist võib olla tsiviilkäibes keelatud teleskoopnuiaga, kuid möönas seda. Samuti seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest.

Seega on väärtegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud.

Seega on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist T.E RelvS § 89 poolt

lg 1 sätestatud väärteo toime panemine. Karistusest

Kaebuse esitajat karistati RelvS §

0-eurose trahviga. lg 1 järgi 8 RelvS § 892

lg 1 b näe ma 00-eurose trahvi. ksimaalse karistusena ette 200 trahviühikut ehk 8

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et T.E puhul ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja mõistetud

iseloomuga. Kohus leiab asjaolud sellised, mis oleks , et antud juhul ei ole väärtegu ja selle õigustanud raskema või kergema karistuse mõistmist.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus et T.E RelvS § 89 on toime pannud

lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Määratud karistus vastab süü suurusele. Seega jätab kohus T.E

Lääne Prefektuuri Pärnu kaebuse rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja

Kristiina Hallimäe 06.08.2018.a otsus väärteoasjas nr 2500,18,000073 e muutmata.

Menetluskulud

ja asitõendid

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka menetluskulude ja asitõendite osas võetavate meetmetega.

Teleskoopnui on tsiviilkäibes keelatud, mistõttu tuleb see RelvS § 8918 ja KarS § 83 alusel konfiskeerida.

4-18-4312

5 (5) Käesolevas väärteoasjas teostati ekspertiis, mistõttu VTMS § 38, KrMS § 175 lg 1 p 3 ja § 180 lg 1 alusel kohustub menetlusalune isik hüvitama ekspertiisikulu 255 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik