2-17-13310/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Epp Tombak

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-13310

Hagihind

3500 eurot

Tsiviilasi

O.U hagi M. G. AS vastu M. G. AS nõukogu 17.07.2017.a.

otsuste tühisuse tuvastamiseks, aktsionäride 22.08.2017.a.

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt

üldkoosoleku

otsuste

kehtetuks

tunnistamiseks nõukogu liikmete valimise, põhikirja

muutmise ja aktsiakapitali suurendamise osas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O.U - isikukood XXX; elukoht Kriidi 7, 11415

Tallinn; e-post:

Kostja: M. G. AS - registrikood 10210187; asukoht Vasara

50b, 50113 Tartu; e-post:

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Cardo Soosaar -

e-post

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata O.U hagi M. G. AS vastu M. G. AS nõukogu 17.07.2017.a. otsuste

tühisuse tuvastamiseks, aktsionäride 22.08.2017.a. üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks

nõukogu liikmete valimise, põhikirja muutmise ja aktsiakapitali suurendamise osas.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 08.09.2017. a hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu käesoleva kohtulahendi jõustumisel.

3. Jätta menetluskulud O.U kanda.

4. Välja mõista O.U-lt M. G. AS kasuks menetluskulude katteks 2803 (kaks tuhat

kaheksasada kolm) eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest 9.10.2018.a. (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6,

§ 633 lg 7).

I. Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja O.U kostja M. G. AS nõukogu liige, sealhulgas nõukogu

esimees ja üks aktsionäridest. M. G. AS aktsiakapital on 33 664 eurot, millest hageja osalus on

31,75%. Nõukogusse kuuluvad veel O.U G. ja T. V. .

M. G. AS juhataja J.L saatis 28.06.2017 hagejale e-kirja, milles palus hagejal nõukogu esimehena

esimesel võimalusel kokku kutsuda nõukogu koosolek ja tegi ettepaneku koosoleku

päevakorrapunktide osas. Hageja määras 12.07.2017 teates nõukogu koosoleku toimumise ajaks

24.07.2017 ja andis teada koosoleku päevakorra. 13.07.2017 edastas kostja juhatuse liige

omakorda teate nõukogu koosoleku kokkukutsumise kohta 17.07.2017, milles oli teistsugune

koosoleku päevakord kui hageja poolt kokku kutsutud koosolekul. Hageja 17.07.2017 nõukogu

koosolekul ei osalenud. Koosoleku protokollist, mille hageja sai äriregistrist, nähtus, et

17.07.2017 nõukogu koosolekul oli hageja nõukogu esimehe ametist maha võetud ja äriühingu

juhatajale määratud suur hüvitis juhatuse liikme lepingu lõppemise puhuks. Hageja kutsutud

24.07.2017 nõukogu koosolekule kedagi peale hageja ei ilmunud, mistõttu koosolek ei olnud

otsustusvõimeline. Kostja juhataja on edastanud aktsionäridele teate korralise M. G. AS

üldkoosoleku kokkukutsumise kohta 22.08.2017, mille päevakorras on muuhulgas aktsiakapitali

suurendamise otsustamine.

Hageja kui äriühingu nõukogu liikme ja aktsionäri hinnangul on 17.07.2017 nõukogu

koosolekul vastu võetud otsused tühised, kuna koosoleku kokkukutsumisel on rikutud selleks

ettenähtud korda. Kostja juhatus ei olnud õigustatud nõukogu koosolekut ise kokku kutsuma,

kuna hageja nõukogu esimehena oli kutsunud ise koosoleku kokku kahe nädala jooksul vastava

nõude saamisest. Veel vähem oli juhatusel õigus määrata tema kutsutud 17.07.2017 koosolekule

ise päevakord olukorras, kus hageja oli nõukogu esimehena 24.07.2017 koosolekule päevakorra

määranud.

2. Eeltoodud O.U hagi on liidetud ühiseks menetluseks 07.09.2017 O.U poolt Tartu Maakohtule

esitatud hagiavaldusega M. G. AS 22.08.2017 aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsuste

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt M. G. AS aktsionäride 22.08.2017 koosolekul vastu

võetud otsuste nõukogu liikmete valimise, põhikirja muutmise ja aktsiakapitali suurendamise

kohta kehtetuks tunnistamiseks.

M. G. AS 22.08.2017 toimunud aktsionäride üldkoosolekul on kinnitatud äriühingu

majandusaasta aruanne, tehtud muudatusi nõukogu koosseisus, muudetud põhikirja ja suurendatud

aktsiakapitali.

Hageja leiab, et M. G. AS 22.08.2017 koosolekul vastu võetud otsused on tühised, kuna

koosoleku päevakord ei olnud kinnitatud nõukogu seadusliku otsusega. Kuna 17.07.2017

toimunud nõukogu koosolekul vastu võetud otsused on tühised, siis ei ole õiguslikult

üldkoosoleku päevakorda määratud, sellest aktsionäre teavitatud, mistõttu pole üldkoosolek

ebaseaduslikult kinnitatud päevakorra alusel õigustatud otsuseid vastu võtma. M. G. AS

aktsionäride 22.07.2017 üldkoosoleku protokolli kohaselt määrati üldkoosoleku päevakord

aktsiaseltsi nõukogu 09.06.2017, 17.07.2017 ja 24.07.2017 a otsustega. Hagejale teadaolevalt ei

ole 09.06.2017 ja 24.07.2017 nõukogu koosolekuid üldse toimunud ja 17.07.2017 nõukogu

koosolek, mille otsuseid peab hageja tühisteks, on pannud üldkoosoleku päevakorrana ette vaid

2016. a majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamise otsustamise. Seega on

aktsionäride 22.08.2017 koosolekul vastu võetud otsused nõukogu liikmete valimise, põhikirja

muutmise ja aktsiakapitali suurendamise kohta tühised, sest nende päevakorda lülitamist ei

otsustanud nõukogu. Üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised ka seetõttu, et nende

vastuvõtmisel on rikutud oluliselt ettenähtud korda, kuna koosolekul osalenud isikud ei ole

koosoleku juhatajat ja protokollijat määranud hääletamise teel.

Alternatiivselt palub hageja tunnistada osa üldkoosoleku otsustest kehtetuks nende vastuolu tõttu

seaduses sätestatuga. Hageja on veendunud, et M. G. AS aktsionäride 22.08.2017 üldkoosolekul

otsustatud aktsiakapitali suurendamine ja aktsiate märkimine viisil, mis tähendab raha maksmist

enne aktsiate märkimist, on seadusega vastuolus ja suunatud hageja osaluse vähendamisele

aktsiaseltsis. Hageja hinnangul ei olnud aktsiakapitali suurendamine ka vajalik, kuna äriühingul on

piisavalt vabu kasutamata rahalisi vahendeid, mistõttu täiendava raha kaasamine on suunatud

aktsionäride huvide kahjustamisele ja vastuolus heade kommetega. Seadusega vastuolus on ka

aktsiaseltsi nõukogu liikmete valimisega seotud otsused, kuna koosoleku protokoll ei kajasta

õigesti koosolekul toimunut. Samuti on aktsionäride 22.08.2017 koosolekul vastu võetus otsus

aktsiaseltsi põhikirja muutmiseks, kuid hagejale ei ole võimaldatud tutvuda põhikirja muutmise

eelnõuga või põhikirja uue redaktsiooniga.

Eeltoodu alusel ja tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 ja 2 ning

Äriseadustiku (ÄS) §-dele 321 lg 5 ja 296 taotleb hageja kostja 17.07.2017 nõukogu koosolekul

vastu võetud otsuste ning kostja aktsionäride 22.08.2017.a. üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamist või alternatiivselt 22.08.2017.a. üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist

nõukogu liikmete valimise, põhikirja muutmise ja aktsiakapitali suurendamise osas.

II. Kostja vastuväited hageja nõuetele

3. Kostja vaidleb 25.09.2017 kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele (tl 70-76) hagile vastu.

Kostja on seisukohal, et 17.07.2017 toimunud nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda ei ole

rikutud. Juhatus oli õigustatud 17.07.2017 koosolekut kokku kutsuma, kuna hageja ignoreeris

nõukogu esimehena nõukogu koosoleku päevakorra määramisel juhatuse nõudeid.

Hagiavalduses ei ole esitatud kõiki vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid.

Kostja juhatuse liige esitas juba 19.05.2017 hagejale taotluse nõukogu koosoleku

kokkukutsumiseks koos ettepanekuga koosoleku päevakorra kohta. Hageja küsis täiendavaid

küsimusi, millele juhatuse liige ka vastas. Pärast juhatuse liikme ja teiste nõukogu liikmete

saadetud ettepanekuid koosoleku võimaliku päevakorra ja koosoleku toimumise aja osas, teatas

hageja 05.06.2017 nõukogu liikmetele ja juhatusele, et M. G. AS nõukogu koosolek toimub

20.06.2017 Tallinnas ja edastas koosoleku päevakorra. Kuna hageja ei lisanud enda poolt kokku

kutsutud nõukogu koosoleku päevakorda kõiki juhatuse soovitud päevakorrapunkte, saatis

juhatuse liige omakorda 06.06.2017 nõukogu liikmetele teate nõukogu koosoleku

kokkukutsumiseks 09.06.2017 Tartus. Juhatus tegi nõukogu esimehele ettepaneku kaaluda

20.06.2017 kokku kutsutud koosoleku tühistamist ja liita päevakorrapunktid ühtseks päevakorraks

09.06.2017 toimuval nõukogu koosolekul. Juhatuse poolt kokku kutsutud nõukogu koosolek

toimus 09.06.2017 ja hageja, erinevalt teistest nõukogu liikmetest, koosolekul ei osalenud.

Hageja poolt kokku kutsutud 20.06.2017 nõukogu koosolek ei olnud kvoorumi puudumise tõttu

otsustusvõimeline, mistõttu esitas juhatuse liige 28.06.2017 hagejale nõude kutsuda esimesel

võimalusel nõukogu koosolek ja tegi ettepaneku koosoleku päevakorrapunktide osas. Hageja

teatas nõukogu liikmetele 12.07.2017, et nõukogu koosolek toimub 24.07.2017 Tallinnas ja esitas

koosoleku päevakorra. Kuna hageja ei saatnud koosoleku kokkukutsumise teadet juhatuse liikmele

J.L-ile, ei olnud juhatuse liikmel teada, et hageja on nõukogu koosoleku kokku kutsunud. Juhatuse

liige teavitas 13.07.2017 kõiki nõukogu liikmeid, et nõukogu koosolek toimub 17.07.2017 Tartus

ja edastas planeeritava koosoleku päevakorra.

Juhatuse liikme kokkukutsutud koosolek toimus 17.07.2017 ilma hageja osavõtuta, kuid kohal

viibisid kaks ülejäänud nõukogu liiget. Juhatuse liige teavitas koosoleku protokolli

kättesaadavusest ettevõtte kontoris ja 17.07.2017 koosolekul valitud uus nõukogu esimees S. G.

teavitas nõukogu koosoleku toimumisest 24.07.2017 Tartus, mil koosolek ka toimus. Kuigi hageja

oli ise selle nõukogu koosoleku kokku kutsunud, ta sellel koosolekul ei osalenud. Juhatuse liige

teavitas 24.07.2017 toimunud koosoleku protokolli kättesaadavusest ettevõtte kontoris, kuid ei

tutvustanud seda hageja esindajale, kuna esindaja ei esitanud enda esindusõigust tõendavat

dokumenti.

Seega on juba alates 19.05.2017 M. G. AS juhatus nõudnud, et hageja nõukogu esimehena

kutsuks kokku nõukogu koosoleku selleks, et määrata aktsionäride korralise üldkoosoleku

päevakord ja juhatus saaks tähtaegselt kokku kutsuda M. G. AS aktsionäride korralise

üldkoosoleku. Hageja ei suutnud saavutada teiste nõukogu liikmetega kokkulepet koosoleku

toimumise aja osas nii, et kõik nõukogu liikmed saaksid sellel osaleda. Samuti ei olnud hageja

nõus lisama koosoleku päevakorda kõiki juhatuse poolt ette pandud küsimusi. Kostja leiab, et

hageja käitumine on põhjustatud asjaolust, et hageja on kostjaga konkureeriva ettevõtte Severi

Kaubandus AS-i juhatuse liige, mis on kostjaga samas valdkonnas tegutsev pereettevõte. Seoses

hagejapoolse konkurentsikeelu rikkumisega soovisid teised aktsionärid ta kostja nõukogust tagasi

kutsuda, kuid hageja püüdis seda takistada.

4. 02.10.2017 esitatud vastuses kostja nõudele 22.08.2017.a. üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks nõukogu liikmete valimise, põhikirja

muutmise ja aktsiakapitali suurendamise osas (tl 116-119) selgitab kostja, et M. G. AS

22.08.2017 aktsionäride üldkoosoleku päevakord oli määratud 09.06.2017, 17.07.2017 ja

24.07.2017 toimunud nõukogu koosolekutel vastu võetud otsustega. Ebaõige on hageja väide, et

09.06.2017 ja 24.07.2017 nõukogu koosolekute mittetoimumise kohta. Hagejat on teavitatud

09.06.2017 koosolekust ja 24.07.2017 koosoleku kutsus hageja ise kokku. Kõiki nõukogu

liikmeid on teavitatud koosolekute protokollidega tutvumise võimalusest. Kostja hinnangul ei

oma asjaolu, kas nõukogu otsused on kehtivad või tühised või kas nõukogu koosolekud üldse

toimusid ja üldkoosoleku päevakord on üldse nõukogu määratud, tsiviilasja lahendamisel

õiguslikku tähendust, kuna üldkoosoleku kokkukutsumise korra väidetav rikkumine on ÄS §

296 esimese lause kohaselt kõrvaldatud. Vaidlusalusel 22.08.2017 üldkoosolekul olid esindatud

kõik aktsionärid s.h hageja esindaja kaudu, kes kõik osalesid ka üldkoosoleku päevakorda

pandud küsimuste hääletamisel. Seetõttu oli koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma

olenemata asjaolust, kas selle kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid.

Põhikirja uue redaktsiooniga tutvumist ei võimaldatud hageja esindajale, kellel puudus

esindusõigust tõendav dokument, hagejal oleks olnud võimalik sellega tutvuda. Koosoleku

juhataja ja protokollija valimisel arutelu või hääletamise puudumine ei muuda üldkoosoleku

otsuseid tühiseks.

5. Kostja hinnangul puudub hagejal õigus nõuda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist,

kuna ta ei esitanud üldkoosolekul otsustele vastuväidet ega lasknud seda protokollida. Hageja

esindaja esitas küll hageja nimel koosoleku juhatajale kirjaliku vastuväite kõigi üldkoosolekul

vastuvõetavate otsuste osas, milles oli märgitud, et selle esitamise põhjused on nimetatud hageja

poolt 17.08.2017 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses, kuid selle sisu koosolekul ei

selgitatud.

Kostja ei nõustu, et M. G. AS 22.08.2017 aktsionäride üldkoosoleku otsused nõukogu liikmete

valimise, põhikirja muutmise ja aktsiakapitali suurendamise kohta on seadusega vastuolus. Kõigil

aktsionäridel oli võrdne võimalus üldkoosolekul vastu võetud otsuse kohaselt uute aktsiate

märkimiseks ning ühegi aktsionäri märkimise eesõigust ei ole piiratud. Kuna hageja ei ole aktsiaid

märkinud ega selleks soovi avaldanud, ei saanudki talle aktsiate märkimisest tulenevaid õigusi

tekkida. Ükski aktsionär ei ole omandanud aktsiakapitali suurendamisest eeliseid teiste

aktsionäride kahjuks. Kostja ei nõustu, et M. G. AS ei vaja täiendavaid rahalisi vahendeid.

Täiendav kapital on vajalik kasutuses olevate seadmete uuendamiseks. Aktsiaseltsi nõukogu

valimisega seonduv ei ole samuti seadusega vastuolus.

Hageja on vaidlustanud aktsionäride üldkoosoleku otsused pahatahtlikult, kuna hageja on kostjaga

konkureeriva ettevõtte Severi Kaubandus AS-i juhatuse liige ja ei ole seetõttu huvitatud

konkureeriva ettevõtte arendamisest.

III. Poolte poolt menetluses esitatud täiendavad seisukohad

6. 14.09.2018 on hageja esitanud kohtule täiendavalt tõendid, millest nähtub hageja hinnangul, et

M. G. AS aktsiakapitali suurendamine on toimunud eesmärgil vähendada hageja osalust

aktsiaseltsis viisil, mis on seadusega vastuolus. Kostja aktsionärid (va hageja) on tasunud aktsiate

eest enne üldkoosoleku otsusega ettenähtud märkimisperioodi lõppu ja seda ka ulatuses, milles

hagejal oli eesõigus aktsiate märkimisele. Hageja leiab, et uute aktsiate eest tasumine ei saa

eelneda aktsiate märkimisele, nagu seda näeb ette vaidlustatud üldkoosoleku otsus ning ainuüksi

sel põhjusel on vaidlustatud otsus kehtetu.

7. Kostja on 28.09.2018 esitatud seisukohas esitas kokkuvõtlikult oma vastuväited hageja

nõuetele, uusi asjaolusid või seisukohti esitamata.

IV. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused

8. Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna

pooled on andnud selleks nõusoleku (tl.6, 76).

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Pooled vaidlevad M. G. AS 17.07.2017.a. nõukogu koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse

ning 22.08.2017.a. üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse või kehtetuse üle.

Kokkuvõtlikult on hageja seisukohal, et

-

M. G. AS 17.07.2017 nõukogu koosolekul vastu võetud otsused on tühised, kuna on

rikutud koosoleku kokkukutsumise korda ÄS § 321 lg 3 järgi: kostja juhatus ei olnud

õigustatud ise nõukogu koosolekut 17.07.2017 kokku kutsuma ega määrama sellele

päevakorda;

-

M. G. AS 22.08.2017 aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised, kuna

on rikutud ÄS § 296 sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda; koosoleku päevakord ei

olnud kinnitatud nõukogu seadusliku otsusega vastavalt ÄS § 293 lg 1; hagejale ei

võimaldatud tutvumist põhikirja muutmise eelnõu või uue redaktsiooniga ning rikutud on

koosoleku juhataja ja protokollija määramise nõudeid;

-

M. G. AS 22.08.2017 aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsused nõukogu liikmete

valimise, põhikirja muutmise ja aktsiakapitali suurendamise kohta on kehtetud vastuolu

tõttu seadusega, kuna aktsiakapitali suurendamisel on otsustatud aktsiate eest tasumise

kohustus enne nende märkimist (ÄS § 2261 lg 1);

-

Aktsiakapitali suurendamisel on juriidilise isiku aktsionär kasutanud hääleõigust selleks, et

omandada enda kasuks eeliseid teiste aktsionäride kahjuks (TsÜS) § 38 lg 1);

-

Koosoleku protokoll ei kajasta õigesti nõukogu liikmete valimisega seotut (ÄS § 304).

9. Kohus võtab kõigepealt seisukoha M. G. AS nõukogu 17.07.2017 toimunud koosolekul vastu

võetud otsuste tühisuse osas (9.1.), seejärel M. G. AS 22.08.2017 toimunud aktsionäride

üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse osas (9.2.) ning M. G. AS 22.08.2017 toimunud

aktsionäride üldkoosoleku teatud otsuste kehtetuse osas (9.3.).

9.1. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise

isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

ÄS § 321 lg 5 sätestab, et kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja

nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu

koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on

tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Tulenevalt ÄS § 321 lg 1 toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem

kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav

nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev,

kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kutsutakse

nõukogu koosolek kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või aktsionärid, kelle

aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala

jooksul alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel, audiitoritel või aktsionäridel

õigus koosolek ise kokku kutsuda.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et M. G. AS juhatuse liige J.L on 28.06.2017 hagejale esitanud

taotluse M. G. AS nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks koos koosoleku päevakorraga (tl 9) ja

selles, et hageja oli sel ajal M. G. AS nõukogu esimees. Hageja on seisukohal, et ta on 12.07.2017

teatega (tl 11) vastavalt taotluses soovitule nõukogu koosoleku kokku kutsunud, määranud selle

toimumisajaks 24.07.2017 ja esitanud koosoleku päevakorra, mistõttu kostja juhatus polnud

õigustatud nõukogu koosolekut omakorda teistsuguse päevakorraga kokku kutsuma. Hageja

esitatud teatest nähtuvalt on hageja teade koosoleku kokkukutsumise kohta edastatud kahele

nõukogu liikmele kahenädalase tähtaja viimase päeva õhtul. Kostja on oma vastuses

hagiavaldusele märkinud, et kuna hageja ei saatnud teadet juhatuse liikmele J.L-ile, kutsus juhatus

järgmisel päeval omakorda nõukogu koosoleku kokku ja saatis teate kõigile nõukogu liikmetele (tl

12). Teates määrati koosoleku toimumisajaks 17.07.2017 ja esitati koosoleku päevakord.

Kui nõukogu esimees või tema äraolekul teda asendav nõukogu liige ei kutsu nõukogu koosolekut

kokku selleks õigustatud isiku või organi nõudel hiljemalt kahe nädala jooksul arvates vastava

nõude kättesaamisest TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 tähenduses, siis läheb nõukogu koosoleku

kokkukutsumise õigus üle vastava taotluse esitanud isikule või organile (Ühinguõigus I.

Kapitaliühingud. K. Saare jt, lk 380). TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule

suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega. Sama sätte lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse

saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui

see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Hageja 12.07.2017 koosoleku kokkukutsumise teade (tl 11) on saadetud nõukogu liikmetele, kuid

ei ole saadetud kostja juhatajale, mistõttu ei saanud kostja juhataja teada, et hageja on nõukogu

koosoleku kahenädalase tähtaja jooksul kokku kutsunud. Kohtu hinnangul oli seda asjaolu

arvestades kostja juhataja kui koosoleku kokkukutsumise taotleja õigustatud omakorda taotluse

esitamisest kahe nädala möödudes koosoleku kokku kutsuma (tl 12).

Seonduvalt nõukogu koosolekute päevakordadega märgib kohus järgmist. Kostja juhataja on

28.06.2017 taotluses palunud nõukogu koosoleku kokku kutsuda ja taotlenud koosolekul teatud

päevakorrapunktide arutamist (tl 9). Hageja on 12.07.2017 teatega nõukogu koosoleku 24.07.2017

kokku kutsunud teistsuguse päevakorraga (tl 11). Seega ei lähtunud nõukogu esimees koosoleku

kokkukutsumise taotluses esitatud päevakorrast. Koosoleku kokkukutsumise taotluses esitatud

päevakorraga on juhatuse liige ise kutsunud kokku 17.07.2017 nõukogu koosoleku (tl 12), saates

koosoleku kokkukutsumise teate muuhulgas ka hagejale. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale,

et päevakorra määrab üldjuhul koosoleku kokkukutsuja. Kui nõukogu esimees või teda asendav

nõukogu liige kutsub nõukogu koosoleku kokku õigustatud isiku või organi nõudel, on

kokkukutsuja seotud minimaalselt viimaste poolt soovitud päevakorraga (st kokkukutsuja võib

lisada ka täiendavaid küsimusi vastava koosoleku päevakorda) (Ühinguõigus I. Kapitaliühingud.

K. Saare jt, lk 381). Eelnevat ei saa kohtu hinnangul mõista nii, et koosoleku kokkukutsuja on

õigustatud koosoleku kokkukutsumise taotluses esitatud päevakorrapunkte koosoleku

kokkukutsumisel arvestama valikuliselt. Vastasel juhul saaks tekkida olukord, kus teatud

küsimuste üle, olgugi nende otsustamine vajalik ettevõtte seisukohalt, koosoleku kokkukutsuja

isikliku arvamuse kohaselt koosolekutel üldse ei otsustata. Käesolevalt puudub vaidlus selles, et

nõukogu 17.07.2017 koosolekul oleks arutatud küsimusi, millest eelnevalt ei oleks kõiki nõukogu

liikmeid teavitatud. Olukorras, kus kostja juhataja sai hiljem teada, et hageja oli siiski nõukogu

koosoleku kokku kutsunud, kuid hageja poolt kokku kutsutud koosoleku päevakord erines kostja

juhataja poolt kokku kutsutud koosoleku päevakorrast, ei olnud kohtu hinnangul alust kostja

juhataja poolt kokku kutsutud koosoleku tühistamiseks, vaid kostja juhataja poolt kokku kutsutud

koosolekul arutati päevakorrapunkte, mida hageja poolt kokkukutsutava koosoleku päevakorras ei

olnud (tl 100, 15-16).

Riigikohus on märkinud, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh

sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme (s.h osaniku või aktsionäri) õigust saada teada

koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust

olla koosolekul kohal ja hääletada (vt Riigikohtu 14.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p

21). Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejat oleks jäetud teavitamata koosolekute

toimumisest ja arutamisele tulevatest päevakorrapunktidest, samuti on hagejat teavitatud

võimalusest elektrooniliselt osaleda koosolekul ja oma õigusi teostada. Kohus on seisukohal, et

kostja juhataja oli õigustatud 17.07.2017 nõukogu koosolekut kokku kutsuma ja sellele

päevakorda määrama. Kohtu hinnangul ei ole nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt

rikutud. Seega jätab kohus hageja nõude M. G. AS nõukogu 17.07.2017. a koosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.

9.2. Hageja on esitanud nõude tuvastada M. G. AS 22.08.2017 aktsionäride üldkoosoleku otsuste

tühisus. Hageja hinnangul on üldkoosoleku otsused tühised, kuna rikutud on koosoleku

kokkukutsumise korda. ÄS § 3011 lg 1 p 4 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud

üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda. Koosoleku kokkukutsumise

korda on hageja hinnangul rikutud eelkõige sellega, et koosoleku päevakord ei olnud kinnitatud

nõukogu seadusliku otsusega. ÄS § 293 lg 1 esimese lause kohaselt kui üldkoosoleku kutsub

kokku juhatus või nõukogu, määrab üldkoosoleku päevakorra nõukogu.

M. G. AS 22.08.2017 aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (tl 48) ja

22.08.2017 aktsionäride korralise üldkoosoleku protokollist (tl 49-50) nähtuvalt, oli üldkoosoleku

päevakord järgmine:

1) Aktsiaseltsi 2016. aasta majandusaasta aruande heakskiitmine, sh muudatuste otsustamine

kasumi jaotamisel;

2) Nõukogu liikmete valimine/ametiaja pikendamine ja tasu määramine;

3) Põhikirja muutmine;

4) Aktsiakapitali suurendamine.

Koosoleku protokolli kohaselt on üldkoosoleku päevakord määratud aktsiaseltsi nõukogu

09.06.2017, 17.07.2017 ja 24.07.2017 otsustega.

Tsiviilasjas esitatud materjalidest nähtuvalt on 09.06.2017 nõukogu koosolekul (tl 94-96) osalenud

kaks nõukogu liiget kolmest ning mõlema nõukogu liikme poolthäälega on otsustatud lisada

aktsionäride üldkoosoleku päevakorda aktsiakapitali suurendamine (22.08.2017 üldkoosoleku

päevakorra p 4), uue põhikirja kinnitamine (üldkoosoleku päevakorra p 4) ning nõukogu liikmete

valimine/volituste pikendamine ja tasu määramine (üldkoosoleku päevakorra p 3). 17.07.2017

nõukogu koosolekul (tl 47) on samuti osalenud kaks nõukogu liiget kolmest ning mõlema

nõukogu liikme poolthäälega on otsustatud lisada aktsionäride üldkoosoleku päevakorda

aktsiaseltsi 2016. aasta majandusaasta aruande heakskiitmine, s.h muudatuste otsustamine kasumi

jaotamisel (üldkoosoleku päevakorra p 1). 24.07.2017 nõukogu koosolekul, kus on osalenud kaks

nõukogu liiget, on osalejad kahe poolthäälega otsustanud heaks kiita 2016. a majandusaasta

aruande ja kasumi mitte jaotamise ettepanek ning lisada 2016. aasta majandusaasta aruande

heakskiitmine s.h muudatuste otsustamine kasumi jaotamisel vastavalt 17.07.2017 nõukogu

koosoleku otsusele aktsionäride korralise üldkoosoleku päevakorda (üldkoosoleku päevakorra p

1).

Seonduvalt hageja väitega, et 09.06.2017 ja 24.07.2017 koosolekuid üldse ei toimunud, nähtub

asja materjalidest, et kuigi hageja nimetatud koosolekutel ei osalenud, edastati talle informatsioon

nii 09.06.2017 (tl 87, 91), 17.07.2017 (tl 46, 47) kui 24.07.2017 (tl 11, 13, 101) nõukogu

koosolekute toimumise kohta ning nimetatud koosolekud on kõik protokollitud (tl 94, 47, 102).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kõik üldkoosoleku päevakorrapunktid on määratud nõukogu

otsustega, mistõttu ÄS § 293 lg 1 esimeses lauses sätestatud päevakorra määramise nõuet ei ole

rikutud ning koosolekul vastu võetud otsused ei ole seetõttu tühised.

Ka juhul, kui koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, näeb äriseadustik ette koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise kõrvaldamist. Nimelt on ÄS § 296 sätestatud, et kui

üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole

üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on

esindatud kõik aktsionärid. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui aktsionärid, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Riigikohus on osaühingute kohta

kehtiva samasuguse sisuga ÄS § 1721 tõlgendamisel leidnud, et kõnealuses normis on sätestatud

kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: esimese lause

kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise esiteks see, kui kõik osanikud on

vaatamata rikkumisele koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama. Teise lause järgi kõrvaldab

tühisuse ka nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu

võetud otsustele. Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele

nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku

toimumist) sisuliselt heaks kiites. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu

põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing

võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud

küsimusi hääletama (vt Riigikohtu 24.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 15).

Nähtuvalt 22.08.2017 aktsionäride üldkoosoleku protokollist on koosolekul osalenud ja kõigi

päevakorrapunktide hääletamisest osa võtnud hageja esindaja Andrus Lillo (tl 49-50). Aktsiaseltsi

koosoleku protokoll on tõestatud ka notari poolt (tl 134-136). Seega nõustus hageja vaatamata

tema hinnangul toimunud rikkumisele koosolekut pidama ja päevakorras olnud küsimuste üle

hääletama, mistõttu koosolekul vastu võetud otsused ei ole tühised ka koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumise esinemisel. Ainuüksi hageja eriarvamus päevakorrapunktide osas ei ole

üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseks.

Hageja on seisukohal, et 22.08.2017 üldkoosoleku otsused on tühised, kuna tal ei ole olnud

võimalust tutvuda põhikirja muutmise eelnõu või põhikirja uue redaktsiooniga. Kohtu hinnangul

saab see puudutada eelkõige üldkoosoleku päevakorra punkti 3 – põhikirja muutmine. Korralise

üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtuvalt (tl 18) on aktsionäre teavitatud võimalusest

tutvuda kõigi koosolekuga seotud dokumentidega aktsiaseltsi asukohas Vasara 50b, Tartu

tööpäevadel kella 10.00 – 15.00 alates üldkoosoleku kokkukutsumise teatamisest kuni

üldkoosoleku toimumise päevani. Hagiavalduse kohaselt on aktsionäre üldkoosolekust teavitatud

31.07.2017 (tl 4). Arvestades, et koosoleku kokkukutsumise teates on piisava selgusega ja

küllaldaselt pika aja jooksul teavitatud dokumentidega tutvumise võimalusest, on kohus

seisukohal, et hageja ei saa tugineda koosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes otsuste

eelnõude või muude dokumentide hageja esindajale esindusõigust tõendavate dokumentide

puudumise tõttu kättesaadavaks tegemata jätmisele.

Samuti ei ole üldkoosoleku otsused tühised seetõttu, et koosoleku juhataja ja protokollija

määramisel ei toimunud hageja sõnul koosolekul mingit arutelu ega otsustamist (hääletamist).

Ühelt poolt on tegemist koosoleku korraldusliku küsimusega, mis ei ole kohtu hinnangul käsitletav

raskema sisu- ja protseduuriveana, mis rikuksid aktsionäri õigusi, eelkõige osalemisõigust. Teiselt

poolt tuleb kohtu hinnangul eeldada, et notari selgitamiskohustuse kaudu kajastub protokollis

osalejate tegelik tahe. Tõestamisseaduse § 36 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib notar

juriidilise isiku organi otsuse kohta koostatava protokolli tõestamiseks organi koosoleku

otsustusvõimet, koosoleku juhataja ja protokollija isikusamasust ja teovõimet. 22.08.2017

üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on notar kontrollinud muuhulgas koosoleku juhataja ja

protokollija isikusamasust, seega puudub alus eeldada, et koosolekut juhatanud või protokollinud

on isik, kellel ei olnud selleks üldkoosoleku volitusi.

Kokkuvõttes puuduvad kohtu hinnangul hagiavalduses esitatud asjaoludel M. G. AS 22.08.2017

aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse alused.

9.3. Alternatiivselt taotleb hageja M. G. AS 22.08.2017 aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud

otsuste, nõukogu liikmete valimise, põhikirja muutmise ja aktsiakapitali suurendamise kohta,

kehtetuks tunnistamist.

ÄS § 302 lg 3 alusel saa üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või nõukogu,

samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu

või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud

üldkoosolekul. Aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda

üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele.

Nähtuvalt 22.08.2017 aktsionäride üldkoosoleku protokollist on koosolekul osalenud ja kõigi

päevakorrapunktide hääletamisest osa võtnud hageja esindaja Andrus Lillo (tl 49-50), kelle

volitused hageja esindamiseks on kontrollitud notari poolt (tl 134 pöördel). Koosolekul osalenud

aktsionär võib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda vaid juhul, kui ta on lasknud

protokollida oma vastuväite otsusele. Notariaalselt tõestatud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt

on hageja esindaja esitanud koosoleku juhatajale kirjaliku vastuväite kõigi üldkoosolekul

vastuvõetavate otsuste osas vastavalt korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitule (tl

134 pöördel, p 7). Lisatud vastuväite kohaselt (tl 128) on vastuväite esitamise põhjused kajastatud

O.U poolt 17.08.2017. a esitatud hagiavalduses Tartu Maakohtule. Üldkoosoleku protokollis on

märgitud, et koosolekule nimetatud hagiavalduse koopiat ei esitatud ja koosolekul hagiavalduse

sisu ei avaldatud. Kostja hinnangul ei saa enne üldkoosoleku algust esitatud kirja käsitleda

vastuväitena, kuna vastuväidet ei esitatud üldkoosolekul, ei selgitatud üldkoosolekul selle sisu ega

lastud seda protokollida.

Vastuväite eesmärk on tagada õiguskindlus sellega, et anda koosolekul osalevatele teistele organi

liikmetele teada hääletustulemustega mittenõustumisest ning kavatsusest nimetatud otsus

hilisemalt vaidlustada. Vastuväitena on käsitletav organi liikme eraldi tahteavaldus mis tahes

sõnastuses, millest nähtub, et ta ei nõustu otsusega (nt peab otsust seadusega vastuolus olevaks,

tühiseks, kehtetuks, õigusvastaseks jms). Vastuväitena otsusele ei ole käsitletavad enne otsuse

vastuvõtmist esitatud protestid või mittenõustumised koosoleku läbiviimise korra osas (vt

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 152).

Kohus on seisukohal, et hageja esitatud vastuväide (tl 128) ei ole käsitletav tahteavaldusena ÄS §

302 lg 3 teise lause tähenduses. Hageja viitab vastuväites kõigile päevakorrapunktidele ja sellele,

et põhjendused vastuväite esitamiseks sisalduvad kohtule esitatud hagiavalduses. Hageja

osundatud hagiavalduses taotletakse M. G. AS 17.07.2017 nõukogu koosolekul vastu võetud

otsuse tühisuse tuvastamist põhjusel, et rikutud on nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda.

Nimetatud koosolekul otsustati üldkoosoleku päevakorra kinnitamine vaid osas, mis puudutas

2016. a majandusaasta aruande heakskiitmist. Hagiavalduses ei sisaldu viiteid mittenõustumisele

üldkoosoleku päevakorrapunktide osas, mis puudutavad nõukogu liikmete valimist, põhikirja

muutmist ja aktsiakapitali suurendamist. Kohtu hinnangul peab üldkoosoleku otsuse kohta esitatud

vastuväitest nähtuma, missugune koosolekul vastu võetav otsus on vastuväite esitaja hinnangul

puudustega. Seega on O.U 22.08.2017 esitatud vastuväide käsitletav vastuväitena üldkoosoleku

kokkukutsumise korra osas, mitte koosolekul vastu võetud otsuste osas. Eeltoodu alusel on kohus

seisukohal, et hagejal puudub ÄS § 302 lg 3 teise lause alusel õigus nõuda M. G. AS aktsionäride

22.08.2017 üldskoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna ta ei ole lasknud

protokollida oma vastuväidet ühelegi otsusele.

Kohus jätab hageja alternatiivse nõude rahuldamata. Kuna hagejal puudub M. G. AS aktsionäride

22.08.2017 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude õigus, ei pea kohus andma

hinnangut hageja esitatud asjaoludele, millega põhjendati üldkoosoleku otsuste kehtetust.

10. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus O.U hagi M. G. AS vastu M. G. AS

nõukogu 17.07.2017.a. otsuste tühisuse tuvastamiseks, aktsionäride 22.08.2017.a. üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks

nõukogu liikmete valimise, põhikirja muutmise ja aktsiakapitali suurendamise osas tervikuna

rahuldamata.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. Kuivõrd kohus tuvastas, et M. G. AS 22.08.2017 aktsionäride üldkoosoleku otsused ei

ole tühised ning puudub alus nende tühistamiseks, tühistab kohus ka Tartu Maakohtu 08.09.2017

määruse, millega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse.

V. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus

tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

TsMS § 174 lõige 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kantud menetluskuludeks

õigusabikulud kokku 2803 eurot (ilma käibemaksuta), mille kostja palub hagejalt välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

M. G. AS-i esindas menetluses vandeadvokaat Cardo Soosalu. Kostja esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud dokumentaalse tõendi saamise kulust 3 eurot

ja lepingulise esindaja kulust 2800 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusteenust

kokku 20 tundi tunnihinnaga 140 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus, arvestades vaidluse sisu, nõude olemust ning kostja esindaja poolt tehtud

menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu, leiab, et kostja esindaja ajakulu ja õigusabikulud

kokku summas 2800 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud. Tegemist on liidetud tsiviilasjaga,

milles esitatud mõlema hagiavaldusega tutvumisele ja vastuse koostamisele on kulunud á 7 tundi,

põhjendatuks tuleb pidada ka kokkuvõtlike seisukohtade koostamisele ja muuks õigusabiks

kulunud aega ning dokumentaalse tõendi saamiseks tehtud kulutusi.

Kostja on avaldanud, et on käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb kulu hagejalt välja mõista ilma

käibemaksuta.

Seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele menetluskulud summas 2803 eurot.

Kostja on taotlenud välja mõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmist TsMS § 177 lg 4

alusel, mistõttu tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik