1-07-14725/14 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15oktoobril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-14725

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Prokuröri abi Natalja Firsova

Kohtuasi tingimisi enne tähtaega Viru Vangla materjalid S.E vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu S.E (isikukood:xxx; kannab karistust Viru Vanglas)

Kaitsja

Arvo Suuban

RESOLUTSIOON

Jätta S.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Välja mõista S.E-lt riigituludesse 330- krooni õigusabi eest.

Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017

SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „S.E 1-07-14725, kaitsjatasu“.

Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja S.E-le.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 28.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

S.E mõisteti süüdi Viru Maakohtu 22.11.2007 a. kohtuotsusega nr.1-07-14725 KarS §199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 263 p 1 ja § 120 järgi ja karistati KarS § 64 kohaldamisega 6 kuulise

vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.11.2005

2(3) kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööta - 540 tundi määrates töö tegemise tähtajaks 18 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise ajal pidi S.E täitma KarS § 75 lg.1 pp1-5 ja

§ 75 lg.2 p.1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuna S.E rikkus temale

määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning ei asunud sooritama üldkasulikku tööd siis Viru Maakohtu 25.03.2009 a. määrusega asendati karistus vangistusega. Karistuse kandmise algus 25.03.2009 lõpp 24.12.2009 ja karistuse kandmise

Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse ajal ei ole

karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx xxx.

Varem töötas nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Enne vangistust sai töövõimetuspensioni.

Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Viru Vanglas Enne vangistust tarvitas narkootikume

ning oli 4,5 aastat metadoooniravil. Vangistusaja jooksul ei ole osalenud üheski

taasühiskonnastavas sotsiaalprogrammis. Viru Vangla on arvamusel, et kinnipeetava

ennetähtaegne vabastamine on ennatlik.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta S.E

tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Leiab, et arvestades kinnipeetava varasema kriminaalse käitumise ja narkootikumide tarvitamist uue kuriteo toimepanemise risk S.E

puhul on suur. S.E on 23 korda karistatud väärteokorras ja 5 korda karistatud

kriminaalkorras. Peale seda lõppes S.E viimane karistuse (üldkasuliku töö tegemine) kandmine ebarahuldavalt ja näitas tema ükskõikset ja hoolimatu suhtumist kogu ühiskonda. Selle tõttu kriminaalhooldaja leiab, et käesoleval ajal S.E ennetähtaegselt vanglast vabastamine on ennatlik.

S.E taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Annab kohtule lubaduse, et ta ei pane enam toime uusi kuritegusid.

Prokuröri

hinnangul S.E ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole otstarbekas.

Kaitsja vabastamiseks on olemas ning on arvamusel, et kõik tingimused S.E

kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Kuritegu ei olnud väga raske, Ta ei rikkunud vanglarežiimi . Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse,

leiab, et S.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul

ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse

kõik S.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud kuid vaatamata sellele ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja paranemise teele ei asunud pannes katseajal toime uue

kuriteo, mis räägib sellest et katseajal ta ei suutnud tõendada, et on võimeline käituda seaduskuulekalt. Peale seda olles karistatud üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile ei suutnud ta järgida temale pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ega asunud sooritama üldkasuliku tööd, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid.

3(3) Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Peale seda kinnipeetaval oli probleeme narkootikumidega, mis on samuti tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et S.E puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades S.E poolt toimepandud kuritegude dünaamikat, iseloomu ja kinnipeetava

isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Jüri Sakkart Kohtunik