1-06-14868/22 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15 oktoobril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-06-14868

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Prokuröri abi Natalja Firsova

Kohtuasi tingimisi enne Viru Vangla materjalid K.J-i tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu K.J (isikukood: xxx; kannab karistust Viru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta K.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja K.J-ile.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 23.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.J mõisteti süüdi Viru Maakohtu 16.07.2009 kohtuotsusega nr.1-06-14868 KarS §263 p 1 § 257 ja § 214 lg 2 p 1,5 järgi ja karistati KarS § 64 kohaldamisega 4 aasta ja 4 kuulise

vangistusega. KarS § 65 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 18.03.2009 ja Viru

Maakohtu 29.11.2005 otsustega mõistetud karistused ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aastat 2 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise ja karistuse kandmise algus 30.09.2008 lõpp 10.12.2009.

Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on 2 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub ta elama aadressil xxx

Kinnipeetaval on algharidus. Enne vangistust töötas mitteametlikult firmas xxx, mis kuulub abikaasa isale ja kus kavatseb tööd jätkata. Omab müürsepa eriala. Vanglas kinnipeetav sotsiaalprogrammides ei osalenud. Vangla riskihindaja arvamuse kohaselt kinnipeetav ei ole vaenuliku ja kuritegeliku hoiakuga.

2(2)

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta K.J-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, leides, et K.J-i puhul uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Enne vangistust K.J oli kriminaalhooldusel kuid ei kasutanud võimalust alustada

seaduskuulekat elu. Peale seda lähedased ei toeta K.J-i ennetähtaegset vanglast vabanemist.

K.J taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest

Prokuröri ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole hinnangul K.J-i otstarbekas.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse,

leiab, et K.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse

kõik K.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Vangistuse ajal kinnipeetav on 2 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid.

K.J on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud kuid vaatamata sellele

paranemise teele ei asunud ning olles kriminaalhooldusel pani katseajal toime uue kuriteo, mis

räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega katseajal suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest.

Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja

suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda lähedased ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et K.J-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades K.J-i poolt toimepandud kuritegude korduvust, arvukust ja

kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne

vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue

kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Jüri Sakkart Kohtunik