2-18-11175/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-11175 Tsiviilasi R.B. hagi L.K. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 17. septembri 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.K. apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 4879,92 eurot Menetlusosalised Apellant (kostja): L.K. (isikukood XXXX) Vastustaja (hageja): R.B. (isikukood XXXX), seaduslik esindaja A.B. RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast L.K. apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 17. septembri 2018 otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus L.K. le.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud L.K. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. R.B. (hageja) esitas L.K. (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks miinimummääras tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest ning edasiulatuvalt. Hageja selgituse kohaselt on vaja tagada lapse igapäevane toimetulek. Kulud on riietele, söögile, lasteaiale jms. Hageja emal on sündimas teine laps. Hageja palus elatise välja mõista tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist. Hageja oli kohtuistungil nõus, et seaduses sätestatud miinimumelatisest arvestatakse maha pool lastetoetust. Hageja selgitas kohtuistungil, et kostja ei ole lapsele elatist tasunud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja väitis, et tal ei ole vanglas viibimise tõttu sissetulekut lapsele elatise tasumiseks. Lisaks ei ole kostja üldse kindel, et ta on hageja isa. Kostja on varasemalt lapse jaoks andnud sularaha, tõendeid selle kohta ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

3. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 222,50 eurot kuus ning määras, et elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust. Kohus mõistis elatise välja alates 01.09.2018 kuni R.B. täisealiseks saamiseni 15.05.2034. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse 25.07.2017 kuni 01.09.2018 eest kokku 2877,42 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid jättis menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata.

4. Kohus luges esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et R.B. vanemad on L.K. ja A.B. (lapse sünnitõend tl 3). Kohus saab põlvnemissuhte tõendamisel lähtuda ainult rahvastikuregistri kandest. Kohus on kostjale selgitanud, et kui kostja soovib, on tal õigus esitada kohtusse hagi isaduse vaidlustamiseks. Hageja täpsustas kohtuistungil oma nõuet ning palus elatisena välja mõista pool kuupalga alammäära, millest on maha arvestatud pool lapsetoetuse summat. 2018. aastast on lastetoetuse suurus pere esimesele lapsele 55 eurot kuus. Alates 01.09.2018 välja mõistetav elatise määr on seega 222,50 eurot (250-55÷2 = 222,50). Kohus mõistis perekonnaseaduse (PKS) § 108 alusel elatise välja tagasiulatuvalt alates 25.07.2017 kogusummas 2877,42 eurot

3

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant leiab, et asjaolu, et kostja on rahvastikuregistris hageja isana märgitud, ei ole piisav nõudmaks kostjalt hageja kasuks välja elatist. On asjaolusid, mis annavad võimalikud faktid välistamaks kostja isaduse hageja suhtes. Kostja soovib isaduse tõestamist ehk vaidlustamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb kostjale tagastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu 24.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; samuti Riigikohtu 03.04.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

7. Kostja ainus väide, miks ei tuleks hagejale elatist välja mõista, on see, et kostja ei ole hageja isa ning et kostja soovib isadust vaidlustada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohus saab elatise vaidluses juhinduda põlvnemissuhte tõendamisel rahvastikuregistri kehtivast kandest ja hageja sünnitõendist, millest nähtub hageja põlvnemine kostjast. Maakohus on kostjale juba maakohtu istungil selgitanud, et isaduse vaidlustamiseks tuleb esitada sellekohane eraldi hagi. Isadust ei ole võimalik vaidlustada, esitades elatise asjas sellekohase vastuväite.

8. PKS § 91 esimese lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 kohaselt võib kohtus vaidlustada isaduse ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. PKS § 95 kohaselt otsustab isaduse vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Koos isaduse vaidlustamise hagiga on kostjal võimalik esitada ülalpidamiskohustusest vabastamise nõue (Riigikohtu 26.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-11, p 11). Tulenevalt kohtupraktikast on lapse sünniakti isana kantud mehel kohustus pidada last ülal kuni ajani, mil jõustub kohtulahend, millega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast. Lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule hagi isaduse vaidlustamiseks, siis puudub alus tühistada maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel maakohtu otsust tühistada ega muuta.

4

9. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

10. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/