2-18-13263/15 · 2-18-13263/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-13263 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi D M’i vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 275,40 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091), lepinguline esindaja Pille Pihler Kostja D M (isikukood xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Eesti Haigekassa hagi D M’i vastu kahju hüvitamiseks rahuldada. 2. Välja mõista D M’ilt Eesti Haigekassa kasuks kahjuhüvitis 275,40 eurot. 3. Menetluskulud jätta D M’i kanda. Eesti Haigekassal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.10.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 1. Eesti Haigekassa (hageja) esitas 05.09.2018 maakohtule hagi D M’i (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 14.11.2017 tervisekahjustusi I D’le. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi summas 275,40 eurot (raviteenuse arve seeria RH nr 5986380). Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg-st 1 tulenevalt on hagejal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Hageja ei ole nõus võlgnevuse sissenõudmise peatamise ega ajatamisega enne kostja vanglast vabanemist. Hageja märgib, et vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt saab kinnipeetav teha tööd ja omada seeläbi sissetulekut. Kostja vastuväited hagile 2. Kostja palub pikendada hagis esitatud nõude tasumise tähtaega, sest kostja on kinnipeetav ja ei saa võlgnevust tasuda. Kostja palub pikendada tähtaega kuni vanglast vabanemiseni ning seejärel soovib võlgnevust tasuda ositi. Maakohtu põhjendused 3. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 4. Hageja nõuab kostjalt kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Seega on tegemist kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise nõudega (VÕS § 1043 jj). Kuna käesolevas asjas seisneb väidetav kahju isikule tervisekahjustuse tekitamises, siis on kostja vastutuse aluseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespool nimetatud järjekorras. 5. Kostja ei ole haginõudele sisulisi vastuväiteid esitanud, mis välistaksid tema vastutuse. Kostja ei ole vastu vaielnud, et on I D’le 14.11.2017 tervisekahjustusi tekitanud. Kostja on 15.03.2018 Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-11659 süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) 121 lg 2 p- de 2 ja 3 järgi (tl 4-15). Dokumentaalseks tõendiks on ka kohtulahend teises kohtuasjas (TsMS § 272 lg 2). Samuti ei vaidlusta kostja, et tervisekahjustuse tagajärjel tekkis hagejal ravikindlustushüvitiste tasumise kohustus, sh ei vaidle hageja vastu hüvitise suurusele. 6. Hageja on esitanud nõude kostja vastu ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 järgi, mille kohaselt haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus leiab, et kostja vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest. 7. Hageja on kandnud raviteenuste eest kulusid summas 275,40 eurot (raviteenuste arve seeria RH nr 5986380, tl 18). Kohtu hinnangul puuduvad VÕS §-des 139, 140 sätestatud kahjuhüvitise vähendamise asjaolud. 8. Kuivõrd kostja on kinnipeetav, siis palub kostja pikendada võlgnevuse tasumise tähtaega kuni kostja vanglast vabanemiseni. Lisaks soovib kostja võlgnevuse tasumist ositi (tl 36). Kohtu hinnangul soovib kostja TsMS § 445 lg 1 kohaldamist. Hageja ei ole nõus sissenõudmise peatamise ega ositi maksmisega. Hageja pakkus kostjale kompromissi, et kostja tasub võlgnevuse 14 osamaksega, s.o on 20 eurot kuus ning viimane

3 makse on 15,40 eurot (tl 38 ja selle pöördel). Kostja ei ole hageja kompromissettepanekule vastanud. 9. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus on seisukohal, et puuduvad mõjuvad põhjused otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks. Kostja ei ole oma taotluses välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks vaja määrata kindlaks otsuse täitmise viis. Asjaolu, et kostja on kinnipeetav, ei ole kohtu hinnangul mõjuv põhjus, sest kinnipeetaval on võimalus teenida vanglas sissetulekut. Samuti ei ole esitatud nõue ebamõistlikult suur, et selle tasumise tähtaega edasi lükata. Kohus selgitab, et TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus ning kohus peab seejuures arvestama ka hageja kui sissenõudja õigustatud huve. Hageja on kohtuväliselt nõudnud võlgnevuse tasumist, kuid kostja seda teinud ei ole. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hageja on pakkunud kostjale kohtumenetluse ajal kompromissi võlgnevuse ositi tasumiseks. Menetluskulud 10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1 1. lause). 11. Hagejal menetluskulud puuduvad. 12. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik