4-18-2974/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoobril 2018.a, Tallinn Väärteoasja number 4-18-2974 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Karin Olentšenko Katreen Siirma Väärteoasi

N.E kaebus PPA

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteoasjas 29.05.2018 otsusele nr 2302,18,003587 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: (isikukood XXX, N.E elukoht: xxx xxx) ; töökoht:

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet

(registrikood 70008747, asukoht: , Tallinn), Pärnu mnt 139 esindaja Jaak Paju Asja läbivaatamine Kohtuistungil 05.09.2018.a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

Jätta N.E kaebus rahuldamata ning PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.05.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,003587 muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.05.2018 otsusega väärteoasjas nr 2302,18,003587 karistati

N.E LS § 223 lg 1 trahviühiku ulatuses, s.o alusel rahatrahviga

180 eurot. 03.05.2018 koostatud väärteoprotokolli nr juhtis N.E 20.04.2018 kell AB 1545327 kohaselt 16:34 Tallinnas, xxx xxx xxx mootorsõidukit reg. märk , sõitis välja „Anna teed“ märgi alt, rikkudes liikluskorraldusvahendi liiklusmärk nr 221 nõuet ning sõitis ette sõidueesõigusega teel liikuvale sõidukile reg.märk . Toimus sõidukitevaheline kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas xxx

liiklusõnnetuse ja varalise kahju I Ale ja B T

- le. Sellise tegevusega rikkus

OÜ N.E LS § 17 lg

1 ja 22.02.2011.a MKM määrus nr 12 § 7 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 04.06.2018 esitas N.E kohtule kaebuse, milles palub ta temale inkrimineeritavas väärteos õigeks mõista N.E selgitas, et alustades oma sõitu kõrvalteelt ( hoov) peateele, põles tänava . xxx Xxx ja Xxx maantee fooris punane tuli ja kõik autod seisid, seisis ka talle otsa sõitnud veoauto. Sõitis anna teed märgi alt peateele esimesele sõidureale, veendudes, et manööver on ohutu. Olles juba peatee parempoolsel real, reastus parempoolselt realt edasi vasakpoolsele reale ning lõpetas manöövri ilma kokkupõrget tegemata. Seisev veoauto alustas liikumist hetkel, kui oli oma manöövri lõpetanud ja täielikult tema ees – põhimõtteliselt oli olukord, kus nad mõlemad seisid ja siis läks fooris roheline tuli põlema ja veoauto sõitis talle lihtsalt tagant otsa. Leiab, et menetleja on kohaldanud seadust vääralt, kuna antud juhul pole vastav õigusnorm kohane, tema oli juba kõrvalteelt peateele sõitnud ja oli lõpetanud peateel sõites ka järgmise manöövri – reastumise peatee parempoolselt sõidurealt vasakpoolsele sõidureale, sellega oli tema oma manöövri ilma liiklusõnnetust põhjustamata

d lõpetanud. Pärast tema poolt lõpule viidud manöövrit läks fooris põlema roheline tuli ja veoautojuht sõitis talle tagant külje pealt sisse ehk juriidilises mõttes oli tegemist tagant otsasõiduga, sest tagumine auto . sõitis ees olevale autole otsa Kohtumenetlus 05.09.2018.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, kes jäi oma kaebuse juurde ja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid (sündmuskoha vaatlusprotokoll, liiklusõnnetuse skeem, fototabel, väärteoprotokollid, vastulause, väärteootsused, karistusregistri väljavõte) 21.08.2018 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle . A Oi, kes oli osaline 20.04.2018 toim Xxx xxx. unud liiklusõnnetuses, sõites sõidukiga reg.märgiga

Samuti avaldas kohus VTMS § 99 alusel kohtuvälises menetluses tunnistajana üle kuulatud K Hi ütlused, mille kohaselt sõitis tunnistaja Xxx tänaval, jõudes stile lähemale, oli Xxx-Xxx mnt ri foorides punane tuli ning paljud autod seisid. Nägi, et st tahab välja sõita hall Xxx xxx- Xxx. Kuna

tema ees autod seisid punase tule taga, siis andis Xxxele teed ning ta (Xxx) hakkas reastuma keskmisesse ritta (või ühte keskmistest ridadest), igal juhul ei olnud tema eesmärk ristmikult paremale xxx suunas keerata. Tema kõrval vasakul oli tol hetkel suurem veoauto ning veoauto ja tema ees oleva auto vahe oli päris suur. Xxx sõitis tema (tunnistaja) eest läbi ning hakkas sõitma ka veoauto eest läbi (või soovis keerata veoauto ette, ei tea). Sel hetkel hakkas veoauto liikuma ning sõitis ele külje Xxx pealt sisse. Xxx

liiklus väga aeglase kiirusega ja manööverdas ettevaatlikult.

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Menetlusal nna teed soovides une isik ütles, et sõitis „A “ märgi alt välja,

sõita kolmandale või neljandale reale. Liiklusseadus näeb ette, et tuleb reastuda es imesse jne, et selliseid olukordi vältida. Üle mitme rea sõitmine ei ole normaalne. Sedasi sõites seab juht ennast ohtu ja võtab riski liiklusõnnetuse tek . Veoautojuht ei märganud N.E juhitud sõidukit ja kimises seetõttu tekkis liiklusõnnetus. Kaebaja ei veendunud selles, et veoautojuht on teda näinud. Manöövrit N.E lõpetanud ei olnud, soovides manöövrit sooritada üle kolme rea. Selleks, et käsitleda kaebuse esitajat peateel olevaks, oleks ta pidanud manöövri lõpetama ning olema sõidukiga sõidurea piirides, mida ta aga ei olnud. Rikkumine on tõendamist leidnud ning isikule määratud karistus on proportsionaalne.

Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt äärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis arutatakse v sätestatud ulatuses. on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis Seega tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

N.E-le on ette heidetud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus N.E LS § 17 lg 1 ja 22.02.2011 Majandusja kommunikatsiooniministri (MKM)

määruse nr 12 § 7 p 3 nõudeid. LS § 17 lg 1 järgi peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. määruse nr 12 Majandusja Kommunikatsiooniministri 22.02.2011

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 p 3 sätestab, et märk 221

„Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, enne lõikuvat sõidurada sõiduraja kohale koos tahvliga 882 „Kehtivusrada” panduna lõikuval sõidurajal ja tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu.

Vaidlust ei ole selles Xxx juures, kus , et 20.04.2018.a kell 16:34 toimus liiklusõnnetus Tallinnas, osalejateks olid N.E poolt juhitud sõiduk Xxx xxx reg. märgiga xxx ja A Oi poolt juhitud sõiduk Xxx xxx reg. xxx A märgiga . Seda kinnitavad nii N.E kui ka kohtus tunnistajana üle kuulatud O Xxx 5 ristmikul), kuid kuna i ütlused. Tunnistaja küll täpsustas liiklusõnnetuse toimumise kohta ( ka nimetatu asub xxx juures, saab lugeda liiklusõnnetuse toimumise koha korrektselt fikseerituks.

Samuti tõenda liiklusõnnetuse toimumist väärteootsuses näidatud ajal ja kohas sündmuskoha vad vaatlusprotokoll (toimik lk 1), kus vaatluse tulemusena Xxx on märgitud sündmuskohaks tn teelõik ja xxx (xxx territooriumilt) hoone juurest väljuv tee, mis on reguleeritud liiklusmärgiga nr 221 ning eespool märgitud sõidukite asetsemine sündmuskohas Xxx tn (Xxx mnt 44 juures) on fikseeritud skeemil (toimik lk 2) ning fototabelis (toimik lk 3-11).

Antud asjas on tõusetunud vaidlus selles, kes on põhjustatud liiklusõnnetuses süüdi. Seega on asja lahendamiseks oluline tuvastada, milline on N.E osa liiklusõnnetuse põhjustamises ning kas ta j

ärgis liiklusnõudeid või mitte. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käit On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse umist. osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS §

2 ja §

72 lg 108), kui ka maakohtul (RKL 3-1-1-79-06 p 6 ).

20.04.2018 aset leidnud liiklusõnnetuses on kaks osapoolt – kaebuse esitaja N.E ning tunnistajana üle kuula , keda on samuti karistatud käesolevas väärteoasjas tud A O .

N.E ütluste kohaselt veendus enda manöövri ohutuses ei ole tema liiklusseadust rikkunud, .

Kaebaja selgitas, et sõites hoovist peateele andis teed, vaatas, et kõik autod xxx seisavad, sai esimesele reale, sealt reastus teisele. Vaja oli reastuda kolmandale reale, aga ta ei saanud seda teha, kuna veoauto oli talle nii lähedal, et ta ei näinud ning tal ei olnud muud teha, kui jääda seisma. Siis järsku sõitis veoauto tagant otsa. Esimene manööver oli, kui tuli „Anna teed“ märgi alt peateele. Teine manööver, kui reastus peateel parempoolselt vasakpoolsele, kõik seisid. Ei saanud rohkem keerata, kuna seal oli auto juba ees. Ei tulnud selle peale, et ta ei ole veoauto juhile nähtav. Juriidiliselt oli ta juba peateel. Ei ole kunagi istunud veoauto roolis ja see oli talle esmakordne, et ta ei olnud absoluutselt näha. Seaduses ei ole kirjas, et manöövrit tehes peab arvestama, missuguse auto ette reastud, sest põhimõtteliselt oli tegemist tagant otsasõiduga. Tunnistaja ütlused kaitsevad tema seisukohta, et oli seaduse mõistes piisavalt hoolas seda manöövrit tehes ja veendus manöövri ohutuses. Tal oli vaja minna kõige vasakpoolsemasse ritta, et sõita Xxx maanteele. Ei saa pidada mõistlikuks, et kui autod seisavad, tema reastub ära ja talle sõidab veoauto otsa.

Tunnistaja A O Xxx peatus ta enne i (liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht) ütluste kohaselt xxx - pööret, sest enne teda seisis 4 5 autot, ootasid rohelist tuld. Esimene rida läheb paremale ja kaks rida on Xxx mnt poole, tema oli teises reas. Kui ta hakkas sõitma, siis ta ei näinud autot. Tuli välja, et auto seisis tema auto all 20 cm kaugusel ja ta ei saanud sõidukit kuidagi näha. e juht tahtis sõita Xxx

xxx tänavale, seega pidi läbima esimese ja teise rea ning peatus tema ees. Kui roheline tuli läks põlema, hakkas liikumine, pani käigu sisse, tundis, et on takistus, jäi seisma ja nägi, et tema auto küljes seisab . Läks autost välja ja nägi takistust. Enda ees olevast autost nägi tagumist osa, Xxx põrkelauda, võis olla 3 ei oska öelda, kuna ta sõidab suure autoga, siis ta kunagi ei seisa -5 meetri t, nii, et on teisele autole hästi lähedal. Seisis valgusfoori ees, ei näinud, et sõitis välja. Mõlk oli Xxx tagumises ukses, muid kahjustusi ei olnud. Seega N.E ja tunnistaja A. Oi ütlused kattuvad osas, et N.E oli vaja reastuda üle mitme raja. Vaidlust ei ole ka selles, et veoauto Xxx liikus sõidueesõigusega peateel ja N.E poolt juhitud sõiduk väljus kõr , millel oli märk "Anna teed". ündmuskoha valteelt Nimetatu leiab kajastamist s vaatlusprotokollis (toimik lk 1) ja skeemis (toimik lk 2) ning nähtub selgelt talletatud fotodel (toimik lk 3). Kuigi N.E ei eita „Anna teed“ ehk liiklusmärgi nr 221 alt peateele sõitmist, leiab ta, et tema käitumist saa idada liiklusnõuetega kooskõlas olevaks. lükkavad b p Kohtu hinnangul asjas kogutud tõendid N.E väited ümber. aga sellekohased

Isik, olles sõidukijuhina „Anna teed“ ehk liiklusmärgi nr 221 mõjualas, p eab veenduma, et tema liikumine peateele on ohutu, kohustus on anda teed . sõidueesõigusega teel sõitvale juhile LS § 2 p 1 tähenduses on (mitte takistada) nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks anda teed manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või –kiirust.

Kuivõrd asjas puuduvad andmed, et veoauto oleks sõiduautot pärast viimasele otsa sõitmist veel jõuga edasi liigutanud, saab sündmuskohal talletatud pärast kokkupõrget lugeda järelikult Xxx xx asetust

samaks kokkupõrke hetkel toimunuga. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asukohad pärast kokkupõrget nähtuvad selgelt väärteotoimikutes olevatelt fotodelt.

Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk on „Anna teed“ liiklusmärgist mööda sõitnud ja seisab sõidueesõigusega tee (foto lk 3). Veoauto asub peateel, olles sellega paralleelne ning sõiduauto on l peateega risti ja sõiduauto esiosa on juba üle kolmanda sõiduraja (fotod lk 3, 4, 6). Taolise sõiduauto asetuse põhjal saab selgeks ka sõiduauto liikumise trajektoor ehk et kõrvalteelt väljudes asus N.E peateed risti ületama. Kuigi N.E ütluste kohaselt võis tema liikumise jagada mitmeks ehk et esimene manööver oli, kui tuli „Anna teed“ märgi alt peateele ning teine manööver, kui reastus peateel parempoolselt vasakpoolsele, siis eelnimetatud fotod annavad tunnistust selles, et N.E asus kõrvalteelt peateele, lootuses ühe manöövriga ületada korraga mitu sõidurada liikudes risti üle nende. Nii nähtub kaebuse esitaja ütlustest, et ta alustas manöövrit, kui autod seisid ning auto keeramine tal Ka tunnistaja K. H ei õnnestunud lähedal seisva auto tõttu. i ütluste kohaselt hakkas Xxx xxxolnud st väljudes reastuma keskmisesse ritta (või ühte keskmistest ridadest), igal juhul ei

Xxx xxx suunas keerata.

e eesmärk ristmikult paremale Järelikult liikus N.E ühe manöövriga seisvate autode vahele, tõkestades seejuures otseselt kaks sõidurada ning hõivates osaliselt ka kolmanda, peatuma pidi ta lähedal oleva sõiduki tõttu. Selliselt toimides takistas N.E poolt juhitud mootorsõiduk aga antud peateel kulgevat tavapärast liiklusrütmi, kuigi just tema pidi veenduma nii manöövri ohutuses kui ka lubatavuses. Hinnates seejuures N.E ütlusi, et ta ei saanud rohkem keerata, kuna seal oli auto juba ees, nähtub ka selgelt, et N.E tõdes ka ise, et peatee ei olnud täies ulatuses vaba. Vaatamata sellele aga hakkas N.E lihtsalt kõrvalteelt liikuma lootuses, et hoopis talle antakse teed, luues sellega olukorra, kus peateel liiklejatel võis tekkida kohustus ja vajadus muuta kokkupõrke vältimiseks järsult liiklussuunda ja vähendada kiirust. Selline N.E käitumine ei olnud kooskõlas ei liiklusnõuetega, mida talle ette heidetakse, ega tavapärase liikluskultuuriga. Just seetõttu, et N.E ei järginud „Anna teed“ märgiga kaasnevaid kohustusi ning takistas liiklust, leidiski aset liiklusõnnetus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et selleks, et käsitleda sõiduautot ennast peateel viibinuks ehk võimalikku sõidueesõigust omavaks, oleks pidanud sõiduauto olema esmalt sõiduraja piirides. N.E enda ütluste kohaselt tahtis ta minna kolmandale rajale, mis tähendas, et manööver ei olnud lõpetatud ning talle kehtis „Anna teed“ märk.

Teise liiklusõnnetuse osapoole ehk veoautojuhi tunnistajana antud ütluste kohaselt ootas ta rohelist tuld, tema ees oli 4-5 autot ning enda ees olevast autost nägi tagumist osa ning eesseisva autoga võis vahe olla 3-5 meetrit, liikuma hakates ta Xxx t ei näinud. Seda, et N.E poolt juhitud sõiduk ei pruukinud olla . liiklusõnnetuse hetkel tõepoolest veoautojuhile nähtav, tõendavad ka fotod 8 ja 9 Kuigi nimetatud fotod on tehtud pärast kokkupõrget, ei tähenda see kohtu hinnangul, et veoautojuhi nähtavus enne kokkupõrget oleks olnud tunduvalt laiem. Siinjuures arvestab kohus kaebuse esitaja enda ütlusi, et veoauto oli talle enne liiklusõnnetust väga lähedal. Ka tunnistaja K. Hi ütluste kohaselt hakkas Xxx sõitma veoauto eest läbi, kui veoauto hakkas liikuma ning sõitis Xxxele külje pealt sisse. Kohus möönab, et ka veoautojuht oleks pidanud liikuma hakkamisel veenduma selle ohutuses, kuid asjaolu, et N.E ei teadnud, et tema sõiduk ei olnud veoautojuhile nähtav, ei vähenda N.E vastutust aset leidnud liiklusõnnetuses. Selleks ei anna alust ka tunnistaja K. Hi ütlused, mille kohaselt manööverdas . On usutav, et isik, kes asub manööverdama teiste sõidukite vahel, Xxx ettevaatlikult

teeb seda tavaliselt ettevaatlikult, aga pidi N.E sõites kõrvateelt peateele, mitte üksnes ettevaatlikult sõitma, vaid enda manöövri ohutuses. Sõites aga veoautole risti ette ning veenduma ka

seejuures niivõrd lähedale, et sõiduautol endal puudus igasugune manööverdamisruum, oli tema tegutsemine peateel olevale sõidukile ootamatu ja liiklust takistav ning otsasõidu vältimiseks oleks veoautojuht pidanud järsult pidurdama või muutma liikumissuunda. Kuna aga veoautojuht talle ette sõitnud mootorsõidukit ei näinud, leidiski aset liiklusõnnetus. Skeemilt nähtub, et tanklast väljakeeramise kohast on tiheda liikluse ajal reaalne sõita ainult paremale, sest vahetult pärast väljakeeramise kohta suundi eraldab pidev joon. Antud olukorras oleks pidanud valima teise teekonna, mitte ületama risti neli sõidurada.

Seega saab asuda seisukohale, et poolt

17 lg 1 de N.E LS § tuleneva liiklusnõu täitmata jätmise tõttu toimus liiklusõnnetus, tuues kaasa varalise kahju tekkimise Sündmuskoha

I Ale ja B T OÜ-le. vaatlusprotokollis leiab kajastamist, et kahjustatud on sõ reg. märgiga iduauto Xxx xxx xxx vasak

külg, sõiduki omanik on I. reg. märgiga A, samuti on esiosal kriimustusi veoautol Xxx xxx xxx,

sõiduki omanikuks on OÜ. Viidatud kahjustustele ei ole kumbki liiklusõnnetuse osapo B T ol ka vastuväiteid esitanud ning vigastused leiavad kajastamist ka fotodelt 10 ja 11. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et N.E realiseeris LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul puuduvad andmed, et N.E oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab N.E käitumist pidada hooletuks KarS § 18 lg 3 mõttes sik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule , st i vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks N.E ette nägema, et kõrvalteelt peateele sõites pidanud ,

sõidukite vahel sõidur dadega risti jäädes ning hõivates seejuures 3 rada, rikub ta liiklusnõudeid, i millest tulenevalt võib tekkida kahju. Seda enam, et liiklusõnnetus toimus kell 16:34 ehk ajal, mil liiklus on tavapärase ljusus nähtub ka sündmuse tervik st tihedam ning autode pa pildist ehk asjaolust,

et N.E hakkas manöövrit so Kuna N.E ei veendunud oma oritama seisvate autode vahelt

manöövri ohutuses, ka LS § 223 lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani väärteo toime realiseeris

ta ettevaatamatusest hooletuse vormis. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9 ).

LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki sanktsioon rahatrahvi juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni LS § 223 lg 2 järi võib kohus või kohtuväline menetleja . kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida isiku karistusregistri andmeid silmas pidades saab pidada igati kohaseks. Kuigi karistusregistri teatise (toimik lk 26) kohaselt on N.E 1 kehtiv väärteokaristus, siis kohtu hinnangul peaks selle karistusandmed tulenevalt karistusregistri

- 24 lg 1 p 11 olema kantud arhiivi. seaduse § st Rahatrahvi määramisel on selle keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras N.E-le LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot, mis jääb järelik määra. ult tunduvalt alla sanktsiooni keskmise

Hinnates N.E süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab kohus esmalt süüteo toimepanemise asjaolusid. Kuigi vaidlusaluses liiklusõnnetuses on kohtuväline menetleja tuvastanud väärteokoosseisu realiseerimise nii N.E kui ka teise liiklusõnnetuses osaleja ehk tunnistajana üle kuulatud A. i käitumises, arvestab kohus, et liiklusohtlik olukor O d sai alguse just N.E hooletust suhtumisest . liiklusnõuetesse Liiklusõnnetuse tagajärjel said varalise kahju I A ja B T

OÜ. Kuna kahjustused ei olnud väga suured, saab menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmiseks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Ka kohtus ei ilmnenud selliseid asjaolusid, mida saaks arvestada karistust kergendavana või raskendavana. N.E ei ole enda süüd tunnistanud ei kohtuvälises menetluses ega kohtus, ega tehtut kahetsenud

süüdistades kõiges vaid teist liiklusõnnetuse osapoolt ehk veoautojuhti. Kuna kohtu hinnangul ei pannud aga N.E tegu toime tahtlikult, võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Siinjuures arvestab kohus, et vastavalt karistusregistri teatisele ei ole N.E ka isikuks, kes rikuks süstemaatiliselt l rav käitumine oleks järjepidev. iikluskorda ning kelle normiei

Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest on oluline, et mõistetud karistus oleks piisav, mõjutamaks isikut uusi süütegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega ka ettevaatamatusest toime pandud väärtegudele, mõjutades sellega kõiki liiklejaid olema liikluses hoolsad ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut. Kuivõrd kohtuväline menetleja on määranud isikule rahatrahvi tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, saab määratud karistust pidada leebeks ning karistuse veelgi väiksemas määras kohaldamine ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ega süüdlase isikuga. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et lisakaristust isikule kohaldatud ei ole, kuigi seaduses on selline võimalus ette nähtud. Ku antud väärteoasja menetlemisel ei tuvastanud kohus ei menetlusõiguse rikkumist na

ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning kaebuse esitaja argumendid ei olnud sellised, mis annaksid aluse kahelda kogutud tõendites ja kohtuvälise menetleja õiguslikes hinnangutes, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälises menetluses tehtud otsus tühistamata.

Kohtunik / /