3-17-1921/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1921

Haldusasi

Esmanton OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.07.2017

otsuse nr 10.1-2/016599-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Esmanton OÜ, volitatud esindaja v.adv Sven

Veltmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Liisa Nikkarinen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.01.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Esmanton OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 04.10.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta Esmanton OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 08.01.2018 otsus jõusse, asendades selle põhjendused

ringkonnakohtu põhjendustega.

3. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2018.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-17-1921

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tolliagentuur Freselle Customs Agency OÜ esitas 02.05.2017 kaubasaaja Esmanton OÜ

eest tollideklaratsiooni 17EE1310EE91160602, mille toll valis kontrollimisele. Kauba –

varjualuste katted sünteeskiududest (katused, seinad) – tariifne klassifikatsioon oli

deklaratsiooni järgi 6306 12 00 00.

2. Maksu- ja Tolliamet (MTA) väljastas Esmanton OÜ-le 12.05.2017 teatise nr 10.1-

2/016599, milles viitas vajadusele muuta 02.05.2017 deklareeritud kauba tariifset

klassifikatsiooni ning esitas sellekohased põhjendused. MTA andis Esmanton OÜ-le võimaluse

esitada teatisele oma arvamus, mida viimane tegi 07.06.2017 seisukohas.

3. Maksu-

ja

Tolliamet

määras

14.07.2017

otsusega

nr

10.1-2/016599-2

tollideklaratsiooniga 17EE1310EE91160602 deklareeritud kaubale “varjualuste katted

sünteeskiududest (katused, seinad)“ TARIC-koodi (kauba klassifitseerimiseks määratud koodi)

6306 22 00 00. Otsuse kohaselt on Esmanton OÜ imporditud kaubaks kuue varjualuse

vihmakindlast tekstiilist katus ja seinad komplektidena: 4 komplekti mõõtudega 3×3 m ja 2

komplekti mõõtudega 3×6 m. Importimise hetkel olid telgi katted (katus ja 4 külge) kokku

ühendamata ja ilma tugikarkassita. Kõnealused komplektid klassifitseeritakse Euroopa

Nõukogu määruse nr 2658/87 I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri (KN)

klassifitseerimise üldreegli 2a järgi telkidena. Tavaliselt nimetatakse komplektselt esitatud telgi

tekstiiliosa katust ja külgi telgi katteks, kuid see nimetus ei vasta harmoneeritud süsteemi

selgitavates märkustes (HSSM) kirjeldatud mõistele „presentkatted“ ja seetõttu ei või neid

tooteid klassifitseerida presentkatetena KN rubriiki 6306 12 00. Üldreegli 2a ning HSSM

tähenduses on komplektsed varjualuse katted ja katus koos kõigi külgedega, kuid ilma raamita,

telgi objektiivsete omaduste ja tunnustega. Kuna määravad on kauba põhiomadused,

klassifitseeritakse kaup telkidena KN rubriiki 6306 22 00.

4. Esmanton OÜ esitas MTA otsusele vaide, mille viimane jättis 24.08.2017 vaideotsusega nr

6-1/3823-4 rahuldamata.

5. Esmanton OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 14.07.2017 otsuse nr 10.1-

2/016599-2 tühistamiseks.

1)

Vaidlustatud otsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. MTA-l ei ole

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.10.2013 määruse (EL) nr 952/2013 alusel kehtestatud

uuesti sõnastatud Euroopa Liidu tolliseadustiku (LTS) art-te 22 ja 191 ning Euroopa Komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (LTS RA) art 243 lg-te 1 ja 2 alusel pädevust tollikoodide

muutmiseks. Ka tolliseadus (TS) ega haldusmenetluse seadus (HMS) ei anna MTA-le sellist

pädevust. MTA on tolliasutuseks ühenduse õigusaktide pädevuses tolliseaduse alusel, kuid

vastavasisulise otsuse tegemine ei ole õiguslikult selge.

2)

MTA selgitus on arusaamatu, kuna kaebaja tellitud toodete tegelikud omadused ei vasta

MTA väidetud telgi tunnustele, vaid tegemist on eraldi tootega. Imporditavad tooted ei ole

olemuselt telgid – neid ei saa ka kokku panna viisil, et moodustuks kinnine ümbritsetud koht.

Tegemist ei ole lahti võetud ega kokku monteerimata toodetega impordi hetkel ning seetõttu ei

saa neid klassifitseerida ka komplekti kuuluvate toodetena üldreegli 2a tähenduses.

Vaidlustatud haldusakt ei vasta HMS §-le 54, § 55 lg-le 1 ning § 56 lg-tele 1, 2 ja 3.

3)

MTA otsuses toodud õigusaktide rakendamine konkreetsete toodete klassifitseerimisel on

tervikuna ebaselge. Kaebaja imporditud eraldiseisvaid tooteid ei ole võimalik MTA otsuses

kirjeldatud kujul komplekteerida. Puudu on objektiivne hinnang ka selle kohta, kuidas eraldi

imporditavatest toodetest, millel kõigil on oma kasutuseesmärk, eraldi saatedokumendid ja

hind, saavad komplektid. Vaidlusalune kaup et vasta rubriigi 6306 HSSM tähenduses telgi

kirjeldusele. Otsuses ei ole selgitatud, milliste printsiipide kohaselt toimub komplekteerimine

3-17-1921

3(10)

viidatud klassifitseerimise üldreegli 2a tähenduses, et kaebaja saaks seda üldse rakendada.

Haldusmenetluses ei ole käsitletud ning otsuses ei ole analüüsitud siduvat tariifiinformatsiooni

(STI). MTA on jätnud tähelepanuta, et üldreegli 2a selgitava märkuse kohaselt pooltooteid,

millel ei ole veel viimistletud toote põhikuju, ei loeta üldreegli 2a alla kuuluvaks. MTA

lõppjäreldus on hinnanguline ega põhine tõenditel. MTA pole kaebaja esitatud selgitusi ja

tõendeid sisuliselt analüüsinud ning on kohaldanud materiaalõigust seadusandja eesmärki

arvestamata.

6. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) MTA on otsuses välja toonud otsuse tegemise õiguslikud alused. MTA on lähtunud

Euroopa Liidu tollialastest õigusaktidest, millega antakse tollile õigus kontrollida

tollideklaratsioonis olevate andmete õigsust ning kohustatakse tolli teavitama deklaranti

kontrollimise tulemustest (määruse 2015/2447 art 243 lg-d 1 ja 2). Maksuhaldur on järginud

uurimispõhimõtet ning kajastanud otsuses ka kaebaja seisukohti. Otsuses on loogiliselt

selgitatud maksuhalduri seisukoha kujunemine. MTA on selgitanud välja kõik vajalikud

asjaolud ning on oma järelduse veenvalt esitanud kõiki klassifitseerimise seisukohast olulisi

aspekte igakülgselt analüüsides.

2) Kauba tariifne klassifitseerimine ei ole tolli kaalutlusotsus, vaid see toimub kindlate

klassifitseerimisreeglite järgi ning kui KN sõnastuse, klassifitseerimise üldreeglite ja HSSM

järgi tuleb kaup oma objektiivsete omaduste ja tunnuste tõttu klassifitseerida teatud kindla KN

koodiga, ei saa toll neid asjaolusid eirata ega kaaluda kauba klassifitseerimist teise KN koodiga,

kui klassifitseerimise reeglid ja KN sõnastus seda selgelt ei võimalda.

3) MTA on otsuses selgitanud, mis põhjustel vastavad tooted kõige täpsemini rubriigi 6306

22 00 sünteeskiududest telkide kirjeldusele. Imporditud tooteid ei saa käsitada pooltoodetena

reegli 2a selgitava märkuse tähenduses, kuna imporditud kaup kujutab endast komplekte, kus

nii katus kui ka seinad on lõplikult valmis, omades kõiki valmistoote põhiomadusi ja on neil

olevate takjakinnituste ja tõmblukkude abil lihtsate võtetega kokku monteeritavad vastavale

metallist tugikarkassile terviklikuks tooteks ehk müügikohana kasutatavaks varjualuseks. Juhul

kui imporditav kaup on esitatud tollile kokku monteerimata või lahti võetult ja selle

komponendid võiks üksikult klassifitseerida oma kuuluvuse järgi või nende kaupade „osadena“,

nagu praegusel juhul, siis sellised kaubad tuleb klassifitseerida nii, nagu oleksid need

komplektsed või viimistletud kaubad tingimusel, et reegli 2a tingimused on täidetud ja rubriigid

või märkused ei näe ette muud. Üldreegli 2a tähenduses on katus ja küljed lõpuni viimistletud,

kuid varjualune (telk) on lõpuni komplekteerimata. Varjualuse kokku ühendamata katus ja

küljed moodustavad komplektse telgi katte, mis on lõpuni viimistletud ja neid saab omavahel

ühendada ja kinnitada varjualuse ehk telgi raamile. On selge, et vastavates mõõtudes katused ja

küljed on spetsiaalselt tehtud selliselt, et nad sobivad paigaldamiseks varjualuse raamile

mõõtmetega 3×3 m ja 3×6 m.

4) Rubriigi 6306 HSSM-s on antud telgi kirjeldus. Sellesse rubriiki klassifitseeritakse telgid

nii varustatult telgivaiade, telgi kinnituspulkade, telgi kinnitusköitega või muude tarvetega kui

ka ilma nendeta. Seega imporditud varjualustel tugikarkassi puudumine selle importimise

hetkel ei takista mitte kuidagi nende käsitamist telkidena KN rubriigi 6306 tähenduses.

Seejuures nähtub selgelt, et imporditud toote saab kokku panna viisil, et tekib kinnine

ümbritsetud koht. Samuti ei välista põranda puudumine kuidagi toote käsitlemist telgina.

Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest nr 670/2013 tulenevalt ei või klassifitseerida telgina

rubriiki 6306 22 00 või 6306 29 00 varikatust, millel puuduvad külgseinad, mis võimaldaksid

moodustada suletud ruumi. Arvestades nii HSSM-s esitatud telgi kirjeldust kui ka telgi mõistet

tavatähenduses (telgiks nimetatakse muu hulgas ajutise müügikohana kasutatavaid

varjualuseid) ning otsuses tuvastatud faktilisi asjaolusid imporditud toodete objektiivsete

3-17-1921

4(10)

tunnuste ja omaduste kohta, puudub põhjus kahelda selles, et imporditud tooted on oma

olemuselt telgid KN rubriigi 6306 tähenduses ning neid ei ole otsuses käsitletud põhjustel

võimalik klassifitseerida sama rubriigi teises alamrubriigis nimetatud presentkatete, markiiside

või päikesekatetena.

5) Otsus on uuesti sõnastatud ÜTS art 33 lg 2 p-dest 2 ja 4 tulenevalt siduv üksnes tolli ja

otsuse saaja omavahelistes suhetes ning STI otsuse kohaldamiseks peab deklareeritud kaup

vastama täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaubale. Esitatud STI otsustes ei ole üheski täies

ulatuses sama kaup, mis vastaks imporditud kaubale, mistõttu ei ole põhjendatud nendest

otsustest ka suunistena juhinduda.

7. Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Tallinna Ringkonnakohus on 16.07.2012 otsuses nr 3-11-1365 leidnud, et kaubakoodi

muutmine tolli poolt ei ole oma olemuselt haldusakt (otsuse p 28). Ringkonnakohtu otsuse järgi

ei pea toll oma järeldusi vormistama haldusaktina. Kuna praegusel juhul on MTA kauba

TARIC-koodi muutmise vormistanud haldusaktina, on tühistamisnõude esitamine lubatav.

2)

MTA on 14.07.2017 otsuses veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, miks on vajalik

määrata vaidlusalusele kaubale TARIC-kood 6306 22 00. Vastustaja on kaebaja vastuväiteid

analüüsinud nii vaidlustatud haldusaktis kui ka vaideotsuses. Kohus nõustub vastustaja

põhjendustega ega korda neid täies ulatuses (HKMS § 165 lg 2).

3)

Tolliseaduse (TS) § 35 lg 5 sätestab, et kui toll avastab vea tollideklaratsioonis

deklareeritud andmetes, teavitatakse deklaranti ja kaudse esindamise korral ka esindatavat

tollideklaratsiooni

muutmise

vajadusest

teatisega,

milles

on

määratud

tähtaeg

tollideklaratsiooni muutmise taotluse esitamiseks. Nimetatud säte ei täpsusta, kuidas toimub

tolli poolt kauba tariifse klassifikatsiooni määramine. Uuesti sõnastatud ÜTS rakendusmääruse

(RS) art 243 lg 2 sätestab, et kui deklarant keeldub proovide ja näidiste võtmise juures olemast

või keeldub määramast vastavaks toiminguks oma esindajat või ei osuta tollile toimingu

hõlbustamiseks kõigiti vajalikku abi, kohaldatakse art 241 lg 1 teise lause ning lõigete 2, 3 ja 4

sätteid. ÜTS RS art 241 lg 4 kohaselt võib toll lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete asemel lugeda

deklaratsiooni kehtetuks, kui on selge, et deklarandi keeldumine kauba läbivaatuse juures olla

või keeldumine määrata isik, kes saab tollile vajalikku abi osutada, ei takista ja sellega ei püüta

takistada tolli avastamast kauba tolliprotseduurile suunamist reguleerivate eeskirjade rikkumist

ning sellega ei väldita ega püüta vältida seadustiku art 66 lg 1 või art 80 lg 2 sätete kohaldamist.

Vastustaja viitab eelnevale ka vaidlustatud otsuses, mistõttu on ainetu kaebaja lähenemine, et

vastustajal puudub pädevus vastavat otsust teha.

4)

Vaidlusaluse kauba uurimisel selgus, et varjualuse küljed ja katus olid pealt tekstiilist

ning alumine pool PVC-materjalist. Külgedel olid takjakinnitused ja tõmblukud. Varjualuste

katused olid paanidest kokku õmmeldud ning kolmnurkse kujuga. Katused ja seinad

ühendatakse omavahel takjakinnitusega. Seinad kinnitatakse omavahel tõmblukuga ning

takjakinnitusega ümber karkassi. Varjualustel ei olnud kaasas metallist tugikarkassi.

5)

ÜTS art 57 lg 1 kohaselt tähendab ühise tollitariifistiku kohaldamine kauba tariifset

klassifitseerimist kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise

kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse. Klassifitseerimise üldreegli

1 alusel on jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused antud suunaval eesmärgil;

ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste

ja gruppide märkustest ning järgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei

näe ette muud. Reegli 2a alusel tuleb iga viidet rubriigis mingile kaubale vaadelda kehtivana

selle kauba kohta ka mittekomplekssel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on

3-17-1921

5(10)

kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Samuti kehtib see lahti võetud või kokku

panemata komplektsete või valmiskujul (või käesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate)

toodete kohta. Reegli 2a teine osa näeb ette, et tollile esitatavad kokkumonteerimata või

lahtivõetud komplektsed või valmistooted tuleb klassifitseerida samasse rubriiki kui

kokkumonteeritud tooted. „Lahtivõetud või kokkupanemata esitatavate toodete” all mõeldakse

tooteid, mille komponendid tuleb kokku monteerida kas kinnitusvahenditega (kruvid, mutrid,

poldid jmt) või neetimise või keevitusega, näiteks tingimusel, et üksnes koostamisoperatsioonid

on lubatud. Valmistoote saamiseks ei või komponente siiski mistahes viisil edasi töödelda.

Toote kokkumonteerimata komponendid, mis on liigsed selle toote komplektsuse jaoks,

klassifitseeritakse eraldi. Klassifitseerimise esimene meetod on sätestatud reeglis 3a, mille

kohaselt tuleb eelistada kõige täpsemat kirjeldust esitavat rubriiki üldisema kirjeldusega

rubriigile. Kui kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis

sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud

komplekti kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui

võrdselt sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt. Sellistel

juhtudel määratakse kaupade klassifikatsioon kindlaks reegliga 3 b või 3 c. Euroopa Kohus on

selgitanud, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi tuleb õiguskindluse ning

lihtsa järelkontrolli tagamiseks üldjuhul otsida tema objektiivsete tunnuste ning omaduste seast,

nagu need on kindlaks määratud kombineeritud nomenklatuuri rubriigi ning jaotise või grupi

märkuste sõnastuses (vt 18.07.2007 otsus kohtuasjas nr C-142/06: Olicom, p 16).

6)

Euroopa Komisjoni 16.10.2014 määruse (EL) 1101/2014 järgi deklareeritakse KN-koodi

6306 all presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid, paatide, purjelaudade või

maismaasõidukite purjed; matkatarbed: presentkatted, markiisid ja päikesekatted. KN-koodi

6306 22 00 all on eraldi välja toodud sünteeskiududest telgid. Praegusel juhul tuleb lähtuda

harmoneeritud süsteemi (HS) alagrupi nr 6306 selgitavatest märkustest (HSSM). Nimetatud

dokumendi kirjelduste kohaselt on markiisid ja päikesekatted (kauplustele, kohvikutele jne) ette

nähtud kaitseks päikese eest; tavaliselt tugevast lihtsast ühevärvilisest või triibulisest presendist

valmistatud ja võivad olla paigaldatud rullikutele või kokkupandavale mehhanismile.

Nimetatud tooted kuuluvad siia rubriiki ka siis, kui need on varustatud raamiga, nagu mõnikord

päikesekatete puhul. Samas on välja toodud ka telgi mõiste – tegemist on varjualusega, mis on

valmistatud keemilistest kiududest, puuvillast või segatud kiududest koosnevatest

tekstiilmaterjalidest, nii kergetest kui üsna rasketest riietest, nii palistatult, kaetult, lamineeritult

kui ka mitte või presendist. Tavaliselt on telgil ühekordne või kahekordne katus ja küljed või

seinad (ühe- või kahekordsed), mis võimaldavad moodustada ümbritsetud koha. Siia rubriiki

kuuluvad mitmesuguste mõõtmetega ja kujuga telgid, näiteks suured telgid ja sõjaväetelgid,

suvitustelgid (kaasa arvatud seljas kantavad telgid), tsirkuse- ja rannas kasutatavad telgid. Need

telgid klassifitseeritakse siia rubriiki nii varustatult telgivaiade, telgi kinnituspulkade, telgi

kinnitusköitega või muude tarvetega kui ka ilma nendeta. Eelnevaid kirjeldusi võrreldes nähtub,

et KN-koodi 6306 12 00 all deklareeritaval kaubal puuduvad seinad, samas kui kaebaja

deklareeris kaupa, mis koosnes katustest ja seintest ning nende ühendamisel tekib tervik. See,

et kliendil on võimalus toodet kasutada ilma seinteta, ei muuda toote otstarvet. Ka importimise

hetkel tugikonstruktsioonide puudumise korral tuleb kaebaja poolt varjualusteks nimetatud

esemeid käsitada telkidena.

7)

Vaidlustatud otsuse õiguspärasusele viitab ka kaubaga kaasas olev arve, millelt nähtub,

et kaebajale edastati müüja (Extreme Global Co., Ltd) poolt 4 komplekti varjualuste katuseid

ja seinu, mõõtudega 3×3 m ning 2 komplekti varjualuste katuseid ja seinu mõõtudega 3×6 m.

Deklareeritud kaupa on võimalik vajadusel telgiks kokku monteerida, kuna katusel ning

külgedel on esitatud fotodelt nähtuvalt olemas vajalikud (takja)kinnitused. Oluline ei ole telgi

seinade arv või telgipõhja olemasolu, vaid asjaolu, et tegemist on lõpptoote eraldiseisvate

3-17-1921

6(10)

oluliste osadega. Kaebaja möönab ka ise, et toodet on võimalik kasutada komplektina. Seega

on vastustaja tõendanud, et kauba klassifitseerimine rubriiki 6306 22 00 oli õige.

8)

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud STI-otsustes ei ole tegemist sama

kaubaga, mis vastaks kaebaja imporditud kaubale, mistõttu ei ole põhjendatud nendest otsustest

ka suunistena juhinduda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Esmanton OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus on HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes jätnud kaebaja väited sisuliselt

analüüsimata, ehkki MTA pole kaebaja väidetega mittenõustumist piisavalt põhjendanud ning

on osa väidetest üldse käsitlemata jätnud.

2)

Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on viinud ebaõige otsuse

tegemiseni. Halduskohtu kohaldatud varasemalt kehtinud ÜTS regulatsioon ei ole praeguses

asjas tervikuna kohaldatav. Kohtu kohaldatud õigus ei ole üheselt selge ning halduskohtu viited

ÜTS RS-le, mis ei saa praeguses asjas üldse kohalduda, on arusaamatud. Lisaks ei oma TS § 35

lg 6 asjas sisulist tähtsust. LTS koos LTS RA-ga annab aluse üldisteks kontrollitoiminguteks,

kuid ei käsitle piisava selgusega praegust juhtumit.

3)

Kaebaja ei nõustu, et tema ostetud tooted oleksid kauba läbivaatusaktis kirjeldatud viisil

komplekteeritavad. Läbivaatusaktile lisatud fotod näitlikustavad eraldiseisvaid tooteid ega

kinnita MTA järeldusi. Ka kaubaga kaasas olnud arve ei viita telgikomplektide müügile. MTA

hinnang on meelevaldne ega olnud kaebajale kuidagi ettenähtav. MTA jättis sünteeskiust katete

ja telkide eristamist puudutavad kaebaja väited tähelepanuta.

4)

Maksuhaldur tõlgendab KN üldreeglit 2a valesti. Imporditud tooted ei ole üldreegli 2a

tähenduses mittekomplektsed ja viimistlemata tooted, samuti ei ole tooted kokkumonteerimata

või lahtivõetult tollile esitatavad tooted. MTA on tervikuna jätnud tähelepanuta, et reegli 2a

selgitava märkuse kohaselt pooltooteid, millel ei ole veel viimistletud toote põhikuju (nagu

tavaliselt varraste, ketaste torude ja muu taolisega) ei loeta siia alla kuuluvaks. KN üldreegli 2a

tähenduses saavad kaebaja imporditud detailid olla kas eraldiseisvad tooted konkreetse HS

rubriigi tähenduses või on nad selle märkuse tähenduses pooltooted, mille tõttu ei saa üldreeglit

2a nende suhtes kohaldada. Kaebaja ostetud tooteid on küll võimalik komplekteerida muude

toodetega, kuid nad ei moodusta komplekti ei kauba impordi momendil ega ka selle

deklareerimise järgselt. Vaidlusalused tooted ei vasta telgi tunnustele, vaid tegemist on eraldi

toodetega – varjualuse kate ja küljed. Nendest ei teki piiritletud objekti. Maksuhaldur on

teadlikult eiranud deklareeritud toodete objektiivseid omadusi ja kasutuseesmärki (vt Euroopa

Kohtu 15.02.2007 otsus kohtuasjas nr C-183/06: RUMA GmbH vs Oberfinanzdirektion

Nürnberg). Kohtuasjas nr C-401/93 (GoldStar Europe GmbH vs Hauptzollamt Ludwigshafen)

selgitas Euroopa Kohus, et kui toote ja selle osade komplekteerimine ei muuda toodet täielikuks

tarvikuks, millel oleks tervikuna valmistoote või komplekti omadused üldreegli 2a tähenduses,

siis ei ole võimalik seda klassifitseerida täistoote komplektina. Vaidlusalused tooted ei ole ilma

täiendavate toodeteta telgiks komplekteeritavad.

5)

MTA on STI-otsustest teinud endale sobiva valiku, jättes kõrvale kaebaja viidatud

otsused, kus sarnased tooted on klassifitseeritud HSSN rubriigi 6306 alamrubriigi 12 00 alla.

6)

Euroopa Kohtult tuleks küsida eelotsust selle kohta, kuidas praeguses asjas kohaldada

Euroopa Liidu õigust ja klassifitseerida vaidlusaluseid kaupu ühenduse õigusaktide tähenduses.

3-17-1921

7(10)

9. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kohtu põhjendamiskohustus ei hõlma kõikide üksikasjalike, sealhulgas asjasse

puutumatute väidete osas seisukoha võtmist.

2)

Kaebaja märgib õigesti, et halduskohus on oma seisukohtade põhjendamisel tuginenud

varasemalt kehtinud ÜTS normistikule ning selle põhjust otsusest ei selgu. See asjaolu aga ei

mõjuta MTA otsuse õiguspärasust ega halduskohtu otsuse resolutsiooni õigsust. MTA on oma

otsuses lähtunud Euroopa Liidu tollialastest õigusaktidest, millega antakse tollile õigus

kontrollida tollideklaratsioonis olevate andmete õigsust ning kohustatakse tolli teavitama

deklaranti kontrollimise tulemustest (LTS RA art 243 lg 1 ja 2).

3)

HSSM-st rubriigi 6306 kohta järeldub, et varjualustel tugikarkassi ja põranda puudumine

selle importimise hetkel ei takista nende käsitamist telkidena. Praegusel juhul ei saa olla

vaidlust selles, et vaidlusalused tooted saab kokku panna selliselt, et tekib kinnine ümbritsetud

koht. Juhul kui imporditav kaup on tollile esitatud kokku monteerimata või lahti võetult, mille

komponendid võiks üksikult klassifitseerida oma kuuluvuse järgi või nende kaupade „osadena“,

siis sellised kaubad tuleb klassifitseerida nii, nagu oleksid need komplektsed või viimistletud

kaubad tingimusel, et reegli 2a tingimused on täidetud ja rubriigid või märkused ei näe ette

muud. MTA on otsuses selgitanud, et üldreegli 2a tähenduses on katus ja küljed lõpuni

viimistletud, kuid varjualune (telk) on lõpuni komplekteerimata. Varjualuse kokku ühendamata

katus ja küljed moodustavad komplektse telgi katte, mis on lõpuni viimistletud ja neid saab

omavahel ühendada ja kinnitada varjualuse ehk telgi raamile. Praegusel juhul on selge, et

vastavates mõõtudes katused ja küljed on spetsiaalselt selliselt tehtud, et nad sobivad

paigaldamiseks varjualuse raamile mõõtmetega 3×3 m ja 3×6 m. Seda on MTA pidanud ka

komplekteerimise aluseks. Läbivaatusakt koos fotodega kajastab reaalselt ja objektiivselt

eksisteerinud olukorda tollile esitatud kaupade kohta. Halduskohus on õigesti leidnud, et

vaidlusaluse kaubaga kaasas olnud arve viitab sellele, et tooteid on võimalik vajadusel telgiks

kokku monteerida, kuna katusel ja külgedel on fotodelt nähtuvalt olemas kinnitused.

4)

MTA on vaideotsuses selgitanud, et STI-otsus on LTS art 33 lg 2 p-dest 2 ja 4 tulenevalt

siduv üksnes tolli ja otsuse saaja omavahelistes suhetes ning STI-otsuse kohaldamiseks peab

deklareeritud kaup vastama täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaubale. Kaebaja esitatud STI-

otsused ei puuduta täpselt sellist kaupa, nagu kaebaja importis, mistõttu ei ole põhjendatud

nendest otsustest ka suunistena juhinduda. Seevastu MTA otsuses viidatud STI-otsuse puhul

saab esitatud kaupa pidada imporditud kaubale vastavaks.

5)

Praeguses asjas ei esine vajadust küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Klassifitseerimise

reeglid ning vaidlusalune küsimus on üheselt mõistetavad ja piisavalt selged ning Euroopa

Kohus on praeguses vaidluses kohaldatavaid klassifitseerimise põhimõtteid juba selgitanud

(lahendid kohtuasjades nr C-376/07, nr C-288/09, nr C-142/06, nr C-173/08 ja nr C-568/11).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

11. Tolliseaduses sätestatakse väljastpoolt Euroopa Liidu tolliterritooriumi Eestisse ja Eestist

väljapoole liidu tolliterritooriumi kaupade toimetamise täpsustavad nõuded osas, mis ei ole

reguleeritud liidu tollialaste õigusaktidega (TS § 1 lg 1). Praeguses asjas kohaldub LTS

normistik (LTS ja LTS RA), mida maksuhaldur on ka vaidlustatud otsuse tegemisel

rakendanud. Kaebaja on õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et halduskohus on viidanud

kehtetule ühenduse tolliseadustikule (ÜTS) ja selle rakendusmäärusele (ÜTS RS). Kohati

3-17-1921

8(10)

nähtub, et halduskohus on ÜTS-le viidates pidanud silmas LTS vastavat sätet, kuid teisal on

halduskohus tsiteerinud kehtetut ÜTS-i. Samuti on halduskohus kohaldanud Euroopa

Komisjoni 16.10.2014 rakendusmäärust nr 1101/2014, kuigi korrektne olnuks kohaldada

06.10.2016 määrust nr 2016/1821, millele on ka MTA vaidlustatud haldusaktis viidanud.

Ringkonnakohus märgib, et mõlemas määruses on rubriigi 6306 asjakohased alamrubriigid

sama nimetusega. Kehtetutele või asjakohatutele õigusaktide tuginemine ei ole siiski viinud

halduskohut ebaõigete lõppjärelduste tegemiseni ega ole seetõttu halduskohtu otsuse

tühistamise aluseks.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel juhul polnud lubatav HKMS § 165 lg 2

kohaldamine. Kaebaja vastuväiteid on maksuhaldur analüüsinud nii vaidlustatud haldusaktis

kui ka vaideotsuses. Kaebuses ei ole võrreldes kaebaja varasemate avaldustega esitatud uusi

sisulisi väiteid. Hoolimata HKMS § 165 lg-le 2 viitamisest ei ole halduskohus loobunud

kohtuotsuse põhjendamisest ega jätnud kaebuse väiteid tervikuna analüüsimata.

13. Vaidlustatud otsuse tegemisel on maksuhaldur juhindunud LTS art-test 22 ja 191 ning LTS

RA art 243 lg-test 1 ja 2. Arvestades, et praegusel juhul pole tegemist isiku eelneva taotluse

alusel tehtud otsusega, on asjakohane ka LTS art 29, mis omakorda viitab muu hulgas art 22 lg-

tele 4, 5, 6 ja 7. Nimetatud sätted annavad tollile (MTA-le) aluse kontrollida tollideklaratsiooni

õigsust ning vormistada kontrolli tulemused otsusena. MTA on järginud LTS art 22 lg-st 6

tulenevat kohustust teha enne kaebaja õigusi kahjustava otsuse tegemist talle teatavaks oma

otsuse aluseks olevad põhjendused (12.05.2017 teatis) ja anda võimalus esitada oma seisukoht,

ning art 22 lg-st 7 tulenevat kohustust esitada oma otsuses selle aluseks olevad põhjendused.

14. Nõukogu 23.07.1987 määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning

ühise tollitariifistiku kohta I lisas sätestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri

klassifitseerimise üldreeglite punkti 1 kohaselt on jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide

nimetused antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt

rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest. Üldreegli 2a järgi tuleb iga

viidet rubriigis mingile kaubale vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplekssel või

lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote

põhiomadused. Samuti kehtib see lahtivõetud või kokkupanemata komplektsete või valmiskujul

(või käesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta.

Üldiste selgitavate märkuste1 kohaselt kehtivad reegli 2a sätted ka toorikutele, kui neid ei

nimetata konkreetses rubriigis. Kaebaja viitab toorikuid puudutavale selgitusele, märkides, et

pooltooteid, millel ei ole veel viimistletud toote põhikuju (nagu on lugu tavaliselt varraste,

ketaste, torude ja muu taolisega), ei loeta siia alla kuuluvaks (selgituses: ei loeta „toorikuteks“).

Kõnealune selgitus ei puuduta selliseid tooteid, nagu on importinud kaebaja, kuna tegemist ei

ole toorikute ega pooltoodetega HSSN mõttes, vaid valmis toodetega, mida lõpptarbija saab

kohe kasutama hakata. Ka kaebaja ise on möönnud, et tegemist on lõpptoodetega (kaebuse p

3.2.3).

15. 2017. aasta KN on kehtestatud komisjoni 06.10.2016 rakendusmäärusega (EL) nr

2016/1821. Nimetatud määruse I lisa järgi deklareeritakse KN rubriigi 6306 all presentkatted,

markiisid ja päikesekatted; telgid, paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed;

matkatarbed. Alamrubriigi 6306 12 00 all on eraldi välja toodud sünteeskiududest presentkatted,

markiisid ja päikesekatted ning alamrubriigi 6306 22 00 all sünteeskiududest telgid.

1 Maksu- ja Tolliamet. Harmoneeritud süsteemi (HS) selgitavad märkused. https://www.emta.ee/et/toll-

kaubavahetus/kaubakoodi-maaramine/harmoneeritud-susteemi-nomenklatuur/harmoneeritud-susteemi-hs.

3-17-1921

9(10)

Selgitavatest märkustest2 grupi 6306 kohta nähtub, et presentkatteid kasutatakse tavaliselt

lahtiselt hoitavate või laevadele, vagunitesse, veoautodele lastitud kaupade kaitsmiseks, näiteks

ilmastiku eest. Erikujuga presentkatted (näiteks heinakuhjade, väikeste veesõidukite tekkide,

veoautode jm katteks) kuuluvad samuti sellesse rubriiki tingimusel, et need on tasapindsed.

Markiisid ja päikesekatted kuuluvad sellesse rubriiki ka siis, kui need on varustatud raamiga.

Telk on selgitavate märkuste järgi defineeritud kui varjualus, millel on ühekordne või

kahekordne katus ja küljed või seinad, mis võimaldavad moodustada ümbritsetud koha. Telgid

klassifitseeritakse siia rubriiki nii varustatult telgivaiade, telgi kinnituspulkade, telgi

kinnitusköitega või muude tarvetega kui ka ilma nendeta.

Seega on alamrubriikide 6306 12 00 ja 6306 22 00 eristamisel üheks olulisemaks kriteeriumiks

see, et esimesse kuuluvad tasapinnalised tooted, teise aga varjualused, mis koosnevad katusest

ja külgedest, moodustades (ruumilise) ümbritsetud koha.

16. Kauba saatedokumendist (08.02.2017 arve nr ETJ-Premia V2, millele on viidatud

tollideklaratsioonil) nähtuvalt tellis kaebaja kokku 6 komplekti (ingl set) varjualuste katteid,

mis koosnevad 3×3 m (4 komplekti) ja 3×6 m (2 komplekti) koonusekujulistest katustest koos

nendega kokku sobivates mõõtudes külgedega. Nii katustel kui ka külgedel on jäätisetootja

„Premia“ (Tallinna Külmhoone) logod; katus on roosa-valgetriibuline ning helesinist värvi

külgedel on jäätiste kujutised. Kauba läbivaatuse akti järgi tarniti katused ja küljed kuues

pappkastis (2 suuremat ja 4 väiksemat). Läbivaatusel kastidest tehtud fotol on ühel pappkastil

näha arvel toodud pilti varjualuse katustest koos 4 küljega. Külgedel olid takjakinnitused nende

ühendamiseks katusega ja tõmblukud nende ühendamiseks omavahel. Tooted saab kinnitada

metallist karkassile. Tollile esitamisel polnud varjualustel tugikarkassi kaasas.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et varjualuse külgi ja katuseid tuleb käsitada eraldi

toodetena, mitte komplektina. Arve ja kauba läbivaatuse akti põhjal on ilmne, et varjualuste

katused ja küljed moodustavad komplekti – nende ühendamisel saab tervikliku suletud ruumiga

varjualuse. Seejuures ei saa rääkida meelevaldsest kokkusobitamisest, vaid kaebaja tellitud

tooted on ilmselgelt mõeldud komplektina kasutamiseks. Sellele viitavad nii nende

väliskujundus kui ka ühenduselemendid. Asjaolu, et katuste ja külgede hinnad on arvel eraldi

välja toodud ning põhimõtteliselt on võimalik katust kasutada ka ilma külgedeta, ei anna alust

neid klassifitseerida eraldi toodetena. Kaebaja tellitud tooted esitati tollile komplektidena ning

need vastavad üldreegli 2a tingimustele. Kaebaja 31.10.2017 seisukoha (haldusmenetluses

kaebaja 07.06.2017 vastuväidete) lisadena 1–5 esitatud STI-otsused käsitlevad aiapaviljoni

külgseinu (otsused nr DE5259/16-1, nr E3518/16-1, nr DE20202/15-1 ja nr DE3600/14-1) või

telgikatust (otsus nr AT2012/000161). Nendes otsustes käsitletud tooted on tasapinnalised ning

ehkki need on kasutatavad koos teiste toodetega, et moodustada terviklik varjualune, siis tollile

esitamise ajal oli tegemist eraldi toodetega. Maksuhaldur on vaideotsuses möönnud, et kaebaja

07.06.2017 vastuväidete lisadena esitatud STI-otsuseid pole MTA 14.07.2017 otsuses

käsitletud, kuid kuna nendes otsustes ei ole kirjeldatud kaebaja tellitud toodetega analoogseid

tooteid, ei saanud see menetluslik rikkumine mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

Ringkonnakohus nõustub vaide lahendaja seisukohaga. LTS art 33 lg 4 järgi peab otsuse saaja

konkreetse tolliprotseduuri raames STI-otsuse kohaldamiseks tõendama, et deklareeritud kaup

vastab täies ulatuses STI-otsuses kirjeldatud kaubale. Kaebaja ei ole seda teinud.

Praeguse asjaga analoogset olukorda on käsitletud näiteks STI-otsuses nr GB122301829, kus

tarnitud kaubaks olid katus ja seinapaneelid, mille kokkupanemisel moodustus varjualune.

Ehkki komplekt ei sisaldanud tugikarkassi, klassifitseeriti see KN koodi 6306 22 00 alla. Selles

alamrubriigis on sõnale „telk“ antud laiem sisu kui klassikaline telk, millel on olemas

2 Samas.

3-17-1921

10(10)

tugikarkass, põhi ja sisenemisava ning mis kinnitatakse maa külge (nagu kaebaja 31.10.2017

seisukoha lisadena 6–7 esitatud STI-otsustes, mis puudutavad koeratelke). HSSN järgi

käsitatakse telkidena näiteks ka haagissuvilate markiise, mis koosnevad kolmest seinast ja

katusest. Seega on ka poolavatud ruumi moodustav varjualune klassifitseeritav telgina. Põhja,

sisenemisava ja tugikarkassi olemasolu ei ole varjualuse katuse ja külgede komplekti puhul

HSSM järgi nõutav. Varjualuste katuseid koos neile kinnitatavate külgedega ei saa käsitada

presentkatete või päikesevarjudena, kuna need ei ole tasapinnalised. Siinkohal pole oluline mitte

see, millised on tooted transportimiseks pakendatuna, vaid see, millisel kujul on need

tavapäraselt kasutamiseks mõeldud.

17. Kaebaja on viidanud Euroopa Kohtu lahenditele kohtuasjades nr C-142/06, nr C-183/06 ja

nr C-401/93. Kohtuasjades nr C-142/06 (p 18) ja nr C-183/06 (p 36) selgitas Euroopa Kohus,

et kohasesse rubriiki klassifitseerimisel võib objektiivne klassifitseerimiskriteerium olla ka

toote kasutuseesmärk, juhul kui see on kõnealusele tootele omane ning seda saab hinnata selle

kauba objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel. Kaebaja tellitud toodete kasutuseesmärki –

metallkarkassile paigutatav nelja küljega varjualune jäätisemüügiks – arvestades tuleb see

klassifitseerida telgina. Kaebuse p-s 3.2.4 esitatud väide, et tegemist on lehtlaga ehk

ronitaimedega kaetud sõrestikehitisega, on eksitav. Kohtuasjas nr C-401/93, milles käsitleti

videomaki oluliseks komponendiks olevat seadeldist (ingl mecadeck), asus Euroopa Kohus

seisukohale, et ilma täiendavate elektrooniliste komponentideta ei saa seda seadeldist

klassifitseerida tervikliku videomakina. Kuna tegemist on praeguses asjas vaidluse all olevatest

toodetest väga erineva tootega, ei saa selle otsuse järeldusi praeguses asjas üks ühele kohaldada.

Erinevalt sellest kohtuasjast olid kaebaja tellitud toodetel komplektina telgi põhiomadused.

18. Eelnevat arvestades on tegemist selge juhtumiga, milles pole vaja küsida Euroopa Kohtult

eelotsust.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksuhaldur praeguses asjas rikkunud uurimispõhimõtet,

hinnanud

valesti

tõendeid,

rakendanud

ebaõigesti

kaalutlusõigust

ega

rikkunud

põhjendamiskohustust. Menetluslik rikkumine 14.07.2017 otsuse tegemisel – kaebaja viidatud

STI-otsuste

käsitlemata

jätmine

–

on

vaideotsusega

kõrvaldatud.

Kauba

ümberklassifitseerimine oli õige ning MTA on oma seisukohta piisavalt põhjendanud.

20. Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid asendab

halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4).

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud

andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)