1-08-4827/11 · 1-08-4827/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Vangistuse täitmisele pööramine

Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-08-4827

Tartu Maakohtu 01. juuli 2008 otsus J.I süüdimõistmises KarS § 200 lg 1 ja § 263 p 1 järgi ja karis- tamises vangistusega 2 aastat, millest 1 aasta 9 kuud 28 päeva

vangistust on jäänud tingimisi 2 aastase katseajaga kohal- damata Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kriminaalhooldaja Terje Juks Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Prokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdimõistetu J.I

alaealine (isikukood xxx; elukoht xxx xx xxxxxxxxx ) Kaitsja advokaat Anu Rannaveski

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Kohtuotsuse täitmiseks pöörata Tartu Maakohtu 01. juuli 2008 otsusega J.I-le

mõistetud vangistusest kandmata vangistus 1 (üks) aastat 9 (üheksa) kuud 28 päeva täitmisele; tõkend vahistamine jätta J.I kohtumääruse täitmise tagamiseks muutmata. Täiendavad otsustused

2. Seoses asja kohtus menetlemisega:

2.1 kinnipidamine aeg 22. oktoober 2009; vangistuse kandmise alguseks lugeda J.I

2.2 või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista alaealiselt J.I-lt riigi kasuks menetluskulu 300 (kolmsada) krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 300 (kolmsada) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Anu Rannaveskile;

2.4 ja Tartu Vangla Viljandi määruse koopia saata karistusregistrile, J.I-le kriminaaltalitusele. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui alaealine süüdimõistetu või vahendite puudumisel tema seaduslik esindaja on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või

kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-08-4817“);

3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud J.I on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 01. juuli 2008 otsusega KarS § 200 lg 1 ja § 263 p 1 järgi ja karistatud 2 aastase vangistusega ja KarS § 74 lg 1 lg 2 alusel määratud, et mõistetud vangistusest 2 kuud kannab J.I koheselt ja mõistetud vangistus 1 aasta 9 kuud ja 28 jääb tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga koos allutamisega käitumiskontrollil;

määratud kohustustena: ) täita koolikohustust; 2) osaleda sotsiaalabi programmides ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seega kandmata vangistus 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva. Kriminaalhooldusametnik on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud kriminaalhooldusseaduse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud J.I kohta. Ettekandest nähtuvalt ei täida J.I koolikohustust, ta ei ole üheski kooli nimekirjas, ei ela

talle määratud elukohas, ei suuda iseseisvalt täita korralist registreerimisnõuet. Ametnikule teadaolevalt on J.I kahtlustatav uues süüteos ja 06. augustil on väärteo korras karistatud KarS § 218 lg 1 alusel. Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2009 määrusega on J.I kriminaalhooldaja taotlusel kuulutatud tagaotsitavaks ja kinnipidamisel määratud vahistamine. J.I on vahistatud 22. oktoobril 2009.

Süüdimõistetu kohtus ei osanud kohtus kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmist põhjendada. Uue õigusrikkumise kohta avaldas süüdimõistetu, et ta on loopinud autosid poriga. Prokurör kohtus vahistatu ärakuulamisel leidis, et tulenevalt käitumiskontrolli nõuete rikkumisest ja kahtlustustest uutes õigusrikkumises on põhjendatud J.I kandmata vangistuse täitmisele pööramine.

Süüdimõistetu kaitsja ei pidanud otstarbekakas kandmata kraitust täitmisele, argumenteerides seda seisukohta süüdimõistetu alaealisusega. 2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

Karistusseadustiku

(KarS) KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule

täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab

süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2). KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldus-

aluse kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline karistusseadustikus

ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaal- hooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning

kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise,

käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahen- damise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg-te 5 või 6, § 76 lg-s 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtu- otsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 2.2. Lahendatav õiguslik küsimus

Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena süüdimõistetu kandmata vangistuse täitmisele pööramine. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldus-

aluse kohta erakorralise ettekande KarS-s sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab

andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest,

kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaal- hooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli

tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

Vastavalt KarS § 76 lg-le 5, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole J.I täitnud

käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi ning kohus ei näe võimalusi J.I-le täiendavate kohustuste määramiseks KarS § 74 lg 1 alusel tuleb pöörata J.I-le mõistetud

vangistus 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva täitmisele. Kohus arvestab ka asjaolule, et J.I kahtlustakse katseajal uue süüteo toimpanemises. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.4.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdimõistetu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 300 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. pea- tüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus- tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Toomas Lillsaar

Kohtunik