1-09-16253/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-16253

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

23.oktoobril 2009.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Katrin Lindpere kaitsja adv. Li Uiga arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav S.F, IK XXX, elukoht: XXXXX XX-X, kriminaalkorras

varem karistamata, väärteokorras karistamata, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

S.F süüdistatakse selles, et tema, 03.septembril 2008.a. grupis koos K.F-iga tungisid aknaliistude ja aknaklaasi eest tõstmise ning seejärel seestpoolt aknahaagi avamise teel ebaseaduslikult sisse valdaja s.o L.V. tahte vastaselt Tartus XXX asuvasse L.V. kuuluvasse korterisse.

Sellega pani S.F toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.F-ile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui S.F ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1

sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 ärgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

S.F-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel

ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et S.F-i puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest

riigi kanda. S.F ei tööta ja tema sissetuleku moodustab pension 1400 krooni,

millest igakuiselt peetakse täitemenetluse käigus kinni 200 krooni. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks S.F-ile üle jõu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) S.F kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.F kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse S.F-i kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse S.F (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

S.F-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista S.F-ilt riigituludesse menetluskuludena kaitsja tasu viissada (500) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik