1-09-9994/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-9994

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

22.oktoobril 2009.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Astrid Sägi prokurör Ruti Kilg kaitsjad adv. Aivar Hint,adv. Aivar Kello arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav R.G , isikukood XXX, elukoht: XXXXXXX XX, Tartu;

kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud 2 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 334 lg 1 järgi,

süüdistatav Raimo Tilgor, isikukood 38506212730, elukoht: XXXXXX XX-XX, Tartu; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 333 lg 2 p 1 ja § 334 lg 2 p 1 järgi,

süüdistatav V.Z , isikukood XXX,

elukoht: XXXXX, ; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 7 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 334 lg 1 järgi,

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

Raimo Tilgorit süüdistatakse selles, et tema 2008.a. septembris ja oktoobris Tartu linnas XXX 13 asuvas eramus kasutades värviprinterit-koopiamasinat-skännerit HP PSC 1510 võltsis korduvalt kasutamise eesmärgil erinevaid Eesti rahatähti, s.o. neli Eesti 2-kroonist rahatähte, neli Eesti 10- kroonist rahatähte, neli Eesti 25-kroonist rahatähte, viis Eesti 100-kroonist rahatähte ja kaheksa Eesti 500-kroonist rahatähte seerianumbriga AT503088 emiteerimisaasta 2000.

Sellega pani Raimo Tilgor toime KarS § 333 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. raha võltsimise kasutamise eesmärgil vähemalt teist korda.

Samuti süüdistatakse Raimo Tilgorit selles, et tema andis eelnevalt tema poolt võltsitud rahatähed edasi alljärgnevalt: - 2008.a. septembris või oktoobri alguses Tartu linnas Jakobsoni tänaval andis teadlikult M.R. edasi kolm võltsitud Eesti rahatähte, s.o. võltsitud Eesti 2-kroonise rahatähe, võltsitud Eesti 100-

kroonise rahatähe ja võltsitud Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga AT503088 emiteerimisaasta 2000, millised M.R. viskas Tartu linnas Jakobsoni tänavale maha;

- 2008.a. oktoobri alguses Tartu linnas Pirogovi platsil andis teadlikult L.T. ’ile edasi erinevaid võltsitud Eesti rahatähti, s.o. võltsitud kaks Eesti 2-kroonist rahatähte, võltsitud kaks Eesti 10- kroonist rahatähte, võltsitud kolm Eesti 25-kroonist rahatähte, võltsitud ühe Eesti 100-kroonise

rahatähe ja võltsitud kaks Eesti 500-kroonist rahatähte seerianumbriga AT503088

emiteerimisaasta 2000. Raimo Tilgori sellise tegevuse tulemusel võltsitud Eesti 500-kroonine

rahatäht seerianumbriga AT503088 emiteerimisaasta 2000 jõudis käibele Tartu Kaubamaja Toidumaailma, kus S.S. 06.oktoobril 2008.a. kella 20.25 ajal üritas tasuda pooleliitrilise pudeli

viina, jäätee Neste ja ühe paki sigarettide Bond eest võltsitud Eesti 500-kroonise rahatähega

seerianumbriga AT503088 emiteerimisaasta 2000, kui Tartu Kaubamaja Toidumaailma müüja M.A. sai aru, et S.S. poolt kauba eest tasumiseks antud rahatäht on võltsitud.

Sellega pani Raimo Tilgor toime KarS § 334 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võltsitud raha käibelelaskmise vähemalt teist korda.

R.G süüdistatakse selles, et tema 06.oktoobril 2008.a. Tartu linnas Riia 1 asuva Tartu Kaubamaja juures andis teadvalt võltsitud raha käibelelaskmise eesmärgil G.M. edasi võltsitud

Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga AT503088 emiteerimisaasta 2000. R.G sellise tegevuse tulemusena püüdis S.S. 06.oktoobril 2008.a. kella 20.25 ajal Tartu Kaubamaja

Toidumaailmas tasuda ostetud kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise rahatähega seerianumbriga AT503088 emiteerimisaasta 2000.

Sellega pani R.G toime KarS § 334 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võltsitud raha käibelelaskmise.

V.Z süüdistatakse selles, et tema 06.oktoobril 2008.a. kella 20.00 ajal Tartu linnas Riia 1 asuva Tartu Kaubamaja ees pargis andis teadvalt võltsitud raha käibelelaskmise eesmärgil S.S.

edasi võltsitud Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga AT503088 emiteerimisaasta 2000

selleks, et S.S. ostaks talle nimetatud võltsitud rahatähe eest kauplusest alkoholi ja sigarette.

Peale seda S.S. 06.oktoobril 2008.a. kella 20.25 ajal Tartu Kaubamaja Toidumaailmas üritas tasuda pooleliitrilise pudeli viina, jäätee Neste ja ühe paki sigarettide Bond eest V.Z-ilt

saadud võltsitud Eesti 500-kroonise rahatähega seerianumbriga AT503088 emiteerimisaasta

2000, kuid Tartu Kaubamaja Toidumaailma müüja M.A. sai aru, et S.S. poolt kauba eest tasumiseks antud rahatäht on võltsitud.

Sellega pani V.Z toime KarS § 334 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võltsitud raha käibelelaskmise. Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 334 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.G-le karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust kolmkümmend päeva vangistust 07.02.2008 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-07-8056 järgi ärakandmata karistuse üks aasta vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista üks aasta üks kuu vangistust.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada R.G-le mõistetud ühe aasta ja ühekuuline vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 790 (seitsesada üheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul. Üldkasuliku töö

tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS §-s 333 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Raimo Tilgorile karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS §-s 334 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Raimo Tilgorile karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Lähtudes KarS §-st 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Raimo Tilgor suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Raimo Tilgor ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS §-s 334 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.Z-ile karistuseks rahalist karistust 50 päevamäära, s.o. 2500 krooni.

Lähtudes KarS §-st 66 määrata karistuse tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnenud kuust kolmel korral järjestikuliste igakuuliste maksetena kuu 15. kuupäevaks kahel

esimesel kuul vähemalt summas 1000 krooni ja kolmandal kuul 500 krooni kuni mõistetud karistuse 2500 krooni täieliku tasumiseni.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad, süüdistatavad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Raimo Tilgor, R.G ja V.Z tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistustes ja mõista neile karistused vastavalt kokkulepetele.

Tartu Maakohtu 22.oktoobri 2009.a. määrusega eraldas kohus kriminaalasja G.M. süüdistuses ning tagastas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri.

Tsiviilhagi käesolevas asjas esitatud ei ole.

Raimo Tilgorilt, R.G-lt ja V.Z-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS

§ 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsjate tasud. Solidaarselt tuleb süüdistatavatelt välja mõista ekspertiisikulu 180 krooni. Kohtunik leiab, et R.G suhtes on põhjendatud kohaldada KarS § 180 lg 3 ja jätta temalt

riigituludesse väljamõistetavatest menetluskuludest osa riigi kanda. Tegemist on alaealise

õppiva isikuga, kellel puudub iseseisev kindel igakuine sissetulek ning kes on vanemate

ülalpidamisel. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks alaealisele R.G-le ilmselgelt üle jõu. V.Z ja Raimo Tilgori puhul ei pea kohtunik KrmS § 180 lg 3 kohaldamist põhjendatuks. Mõlemad on täisealised töövõimelised isikud. V.Z teeb juhutöid ja omab seega sissetulekut. Ta elab koos emaga ja tal puuduvad ülalpeetavad. Raimo Tilgoril on ametlik töökoht ja tal puuduvad seaduse mõttes ülalpeetavad isikud kuna temaga kooselavaid täisealisi töövõimelisi isikuid ei saa pidada tema ülapeetavateks.

Kohus ei pea põhjendatuks käesoleva otsusega väljamõistetavate menetluskulude ajatamist

tulenevalt KrMS § 423, kuna menetluskulude ajatamine ja tasumise pikendamine kuulub seaduse kohaselt täitmiskohtuniku pädevusse täitmismenetluse käigus.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 334 lg 1 järgi ning mõista karistuseks kolmkümmend (30) R.G päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu R.G-le kohtumaja 07.veebruari 2008.a. kohtuotsuse nr 1-07-8056 järgi ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõista üks (1) aasta ja üks (1) kuu vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis R.G-le

KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb seitsesada üheksakümmend (790) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud R.G kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas - Veeriku 37, Tartu;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna R.G

Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

R.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdi tunnistada KarS § 333 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks üks (1) aasta Raimo Tilgor vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 334 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks kaks (2) aastat Raimo Tilgor vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja määrata liitkaristuseks kaks (2) aastat vangistust. Raimo Tilgorile

KarS § 73 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus suhtes kohaldamata ja Raimo Tilgori mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ei pane kolme (3) aastase Raimo Tilgor katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse Raimo Tilgori kuulutamisest.

Raimo Tilgori suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdi tunnistada KarS § 334 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus V.Z viiskümmend (50) päevamäära, s.o. kaks tuhat viissada (2500) krooni.

KarS § 66 alusel määrata, et on õigus tasuda rahalist karistust osade kaupa alates V.Z kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kolme (3) kuu jooksul igakuiselt kuu 15. kuupäevaks

järgmiselt: kahel esimesel kuul vähemalt üks tuhat (1000) krooni ja kolmandal kuul viissada (500) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

V.Z suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista:

R.G-lt , temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Tõnis R.G-lt (IK 36805122710, elukoht: Hiiumaa, Käina, Sõpruse 10-7) sundraha üks tuhat (1000)

krooni, ekspertiisi tasu kuuskümmend (60) krooni ja kaitsjatasu kaks tuhat ükssada kuuskümmend kaks (2162) krooni ja 40 senti. V.Z-ilt sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni, ekspertiisi tasu kuuskümmend (60) krooni ja kaitsjatasu üks tuhat ükssada seitsekümmend üks (1171) krooni ja 20 senti.

Raimo Tilgorilt sundraha kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (10 875) krooni, ekspertiisi tasu kuuskümmend (60) krooni ja kaitsjatasu üks tuhat seitsesada kakskümmend kuus (1726) krooni 80 senti.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik