1-07-13871/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-07-13871

M Ä Ä R U S

20.oktoobril 2009.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Jüri Vissak kaitsja adv. Anne Vissak kriminaalhooldusametnik Ellen Hansen

arutanud avalikul kohtuistungil kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet S.P suhtes

l e i d i s :

S.P on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 08.aprilli 2008.a. otsusega KarS § 215

lg 2 p 2 ja § 181 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 ja § 68 alusel 5 kuu 29 päeva pikkuse

vangistusega 18 kuulise katseajaga. Katseajaks oli S.P

määratud kriminaalhooldusele.

Kriminaalhooldusametnik esitas erakorralise ettekande, milles taotles S.P-le

mõistetud karistuse täitmisele pööramist kuna isik ei ilmunud registreerimisele. Kohtuistungil, peale S.P ärakuulamist, avaldas kriminaalhooldusametnik, et ta on nõus süüdimõistetu katseaja pikendamisega.

KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus süüdimõistetule määrata täiendavaid kohustusi,

pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui ta ei täida kontrollinõudeid või talle pandud kohustusi.

Arvestades erakorralises ettekandes avaldatut leiab kohtunik, et leidis tuvastamist, et S.P

on rikkunud temale käitumiskontrollist tulenevat kohustust ilmuda kokkulepitud

aegadel registreerimistele. Mingeid mõjuvaid põhjendusi S.P tegelikult peale

oma haiglaravil viibimise ei ole avaldanud. Tema väidet, et mõnikord oli takistuseks ema tervislik seisund, ei pea kohus põhjendatuks, sest ilmnes, et S.P ise tegelikult mõnda aega kodus üldse ei viibinud. Samuti on tema sõnul emale määratud hooldaja. Talle on katseajal omistatud töövõimekaotus 80% ulatuses ja raske puue. See ei ole aga takistanud

isikut lahkuma kodunt, liikuma pikemaid vahemaid ning tegemast juhutöid. Seega ei saa pidada S.P poolt toodud põhjusi sellisteks takistuseks, mida saaks pidada

olulisteks kriminaalhooldusnõuete mittetäitmisel. Kohtuistungil ta möönis, et jättis tõesti oma kriminaalhooldusest tulenevad kohustused lihtsalt täitmata.

Kohus ei saa pidada põhjendatuks, et isik, kellele on määratud kriminaalkaristus ja kellele

on antud võimalus kanda seda karistust vabaduses olles, suhtub karistusest tulenevatesse

kohustustesse ükskõikselt ning jätab need teatud ajaperioodil lihtsalt põhjendamatult

täitmata. S.P

on pidanud ise võimalikuks otsustada, kas täidab kriminaalhooldusnõudeid või mitte.

Eeltoodu alusel leiab kohtunik, et S.P suhtes on põhjendatud kohaldada

seadusest tulenevat õigust pikendada talle kohtuotsuse määratud katseaega aja võrra, mil

kriminaalhooldust tema üle tegelikult ei teostatud ja seega ta kohtuotsusega mõistetud karistust ei kandnud.

Juhindudes KarS § 75, KrMS § 430, § 431, § 432, kohtunik

m ä ä r a s :

Jätta (IM.S ) Tartu Maakohtu 08.aprilli 2008.a. otsusega

S.P-le mõistetud karistus täitmisele pööramata.

Pikendada kohtuotsusega määratud katseaega nelja (4) kuu võrra. S.P-le

KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuluna kaitsja tasu kolmsada S.P-lt (300) krooni 00 senti riigituludesse.

Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkide viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Tartu Maakohtule.

Kohtunik: