4-18-3620/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL lõpposa

Kohus

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-18-3620

Otsuse kuupäev 17. september 2018, Viru Maakohus

Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Väärteoasi süüdistus § järgi F.D

LS 227 lg 3

Menetlusalune isik F.D (isikukood XXX EV kodanik, ), elukoht xxxx, töökoht väärteokorras karistatud xxxx, varem 7. korral Kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Advokaadibüroo Simson Straus, Tornimäe 2, Tallinn, e-post: silver.reinsaar@svslegal.ee

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 17.09.2018

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik F.D ning

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, kohtuväline menetleja esindaja Aulis Vahula

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada F.D 7 lg 3 karist 15 (viisteist) LS § 22 järgi süüdi ja useks mõista päeva aresti.

2. F.D karistuse kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg.

Otsus saata täitmiseks Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale.

2

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool

soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme

päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11

ettenähtud juhul.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike

4 punkti 1

kohaselt kohtus tutvum

iseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik

kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral tehakse täisotsus avalikult teatavaks 08.10.2018.

Asjaolud 1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Tanel Tomingas koostas menetlusalusele isikule F.D-le 18.06.2018 väärteoprotokolli AB 1500731, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 18.06.2018 kell 02:33 mootorsõidukit

xxxx, r/m xxxx -Viru maakonnas, Kadrina vallas, Tallinn-Tartu mnt 68. km-l, liikus , Lääne Narva suunas. Protokolli kohaselt juhtis isik kiirusega 158 + /- 5 km/h teel, mootorsõidukit

kus lubatud suurim sõidukiirus on 110 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 43 km/h. Mõõdetud

seadmega Stalker II MDR nr AS008378. Juhile fikseeritud näit tutvustatud. pidi LS) § Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edas 50 lg 5 p 3 7 lg 3

nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 22 järgi. Kohtuotsuse põhjendused

2. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku väärteo F.D

toimepanemise 18.06.2018 kell 2:33 tõendatuks tunnistaja ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, kiirusemõõturi kasutamise protokolliga.

3. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb

menetlusaluse isiku F.D süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises

menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: tunnistaja ütlustega, menetlusaluse isiku J A ütl kiirusemõõturi kasutamise protokolliga. ustega,

4. Kohus loeb menetlusaluse isiku F.D süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

kohtus ülekuulatud tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostati 18.0 J A 6.2018 liiklusjäreleva koos patrullpolitseinik Tanel Tomingasega. Peale südaööd sõideti Tallinn lvet - Narva mnt. Loobu risti. Tapalt sõideti Loobusse ja sealt ristmikult umbes kilomeeter sõideti

3

Tallinna suunas. Ühel kõrvalteel jäid seisma ja mõõtsid kiirust mõlemalt suunalt. Kell võis

olla 1-4 vahel öösel. Tanel Tomingas mõõtis Tallinna poolt tuleva sõiduauto kiiruseks 157 km/h. Mõõtmine toimus paigalt seistes. Kiirus fikseeriti, et olla täpne. Sõideti Narva suunale,

et teha tagasipööre, peatati sõiduauto peatumismärguanne ja Tapa -Loobu ristis, kus anti

sõiduauto peeti kinni.

5. Kohus loeb menetlusaluse isiku F.D süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusemõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 18.06.2018 kell 2:33 toimus kiiruse

mõõtmine Tallinn , Narva suunal. F.D poolt juhitud sõiduauto - rva mnt 68 -l Na km xxxx, r/m xxxx + /- kiiruseks mõõdeti 158 km /h. Kiiruse laiendmääramatus 5 km/h, lõplik mõõtetulemus 153 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 110 km/h. Kiirus on mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS008378.

6. Väärteo toimepanemise kohta on seadusenõuete järgi koostatud väärteoprotokoll.

Väärteoprotokolli koostas 18.06.2018 kell 2:33 Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Tanel Tomingas.

7. Kohus loeb menetlusaluse isiku F.D süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku

kohtus antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnista süüteo toimepanemist ja kahetse s s. Tema

ütluste kohaselt käis ta tuttaval külas ja siis helistas vanaema ja küsis, kus on tema

xxxx

rohud. F.D oli unustanud rohud sõiduautosse ja lubas need kiiresti ära tuua. Menetlusalune isik kinnitas, et spidomeetrit ta ei jälginud, teeolud olid head, maantee oli tühi, ta möödus kahest sõiduautost. 8. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis,

et Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. 9. KarS § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega

põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta ületas sõidukiirust vähemalt 43 km/h.

10. LS

§ juht ei tohi sõita kiirem 50 lg 5 p 3 kohaselt ini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

11. LS 7 lg 3 kohaselt § 22 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 41 60 kilomeetrit tunnis – –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

12. Kohus leiab, et F.D 7 lg 3 on oma tegevusega realiseerinud LS § 22 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 158 + /- 5 km/h teel,

kus lubatud suurim sõidukiirus on 110 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust

4

mitte vähem kui 43 km/h. Eelnevast lähtuvalt on käitumises tuvastatud LS § 22 F.D 7 lg 3

sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnused.

13 nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus . KarS § 12 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav leiab, et F.D pani toime süüteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab sed ületab a. Menetlusalune isik F.D kinnitas, et ta teadis, et sõidukiirust, kuna spidomeetrit ta ei vaadanud, teeolud olid head, maantee oli tühi, ta möödus kahest sõiduautost. Seega , et ta teostas süüteokoosseisule vastava asja F.D teadis olu

ja tahtis või vähemalt möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud F.D süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivse koosseisu tunnused.

14. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 15. V

äärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu. 16. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga sanktsiooni keskmis

es määras. 17 7 lg 5

. Liiklusseadus § 22 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §

227 lg 3 - kolmest s sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

kuust kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule ko

haldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

18. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad

liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga

õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks

õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate

mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

19. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal

seitse kehtivat väärteokaristust. Kohtu hinnangul oli menetlusalusel isikul süüteo

toimepanemise ajal kolm kehtivat väärteokaristust, ülejäänud väärteokaristused on

karistusregistrist jäänud kustutamata ja on aegunud, kuna neid ei saa käesoleval ajal enam

täitmisele pöörata. Nimelt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed

kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud

5

rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta ning karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p

11 kohaselt on otsuse täitmine aegunud vastavalt karistusseadustiku § KarS § 82 lg 4 -le 82.

kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud

nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub

võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega nähtub karistusregistri

väljavõttest, et nelja Politseija Piirivalveameti otsust: 24.09.2010, 01.03.2011, 29.03.2014,

26.05.2014 ei saa enam käesoleval ajal täitmisele pöörata, kuna need on aegunud.

Karistusregistri väljavõttest ei nähtu, et täitmise ae võlgniku gumine oleks peatunud vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks, isikut on karistatud üksnes rahatrahvidega.

20. Seega saab kohus F.D karistuse kohaldamisel lähtuda kolmest kehtivast

väärteokaristusest. Viimase samalaadse väärteo on F.D toime pannud 29.07.2017.

Nimelt on Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.07.2017 otsusega menetlusalust

isikut LS § 227 lg 2 alusel karistatud rahatrahviga 20 trahviühikut summas 80,00 eurot,

rahatrahv tasutud 12.12.2017. aasta Käesolev süütegu on seega toime pandud vähem kui pärast süüteo toimepanemist, lisaks on isikul veel kaks väärteokaristust, eelmise samaliigilise millest VKEMS § 62 lg 1 alusel kohaldatud rahatrahv summas 500 eurot on 125 trahviühikut

tasumata. Antud asjaolu arvestades ei ole põhjendatud asendada arest üldkasuliku tööga.

Samal põhjusel ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule kohaldada lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada F.D

tegude toimepanemisest arestiga. Varem ei ole hoiduma süü põhikaristuseks mõistetud

F.D-le karistusena aresti kohaldatud. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1.Tühistada Viru Maakohtu 17. septembri 2018. a otsus osas, millega F.D-le mõisteti liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi karistuseks 15 päeva aresti. 2.Mõista F.D-le LS § 227 lg 3 järgi karistuseks 5 (viis) päeva aresti. 3.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4.Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5.Mõista Eesti Vabariigilt F.D kasuks välja 250 (kakssada viiskümmend) eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Asendada väärteoasjas nr 4-18-3620 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 2018. a otsuse sissejuhatavas osas kohtuasja number 4-18-142 numbriga 4-18-3620.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 17.09.2018 kohtuotsus jõustus 11.12.2018 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar Referent