1-09-15236/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Ä r a k i r i . 1-09-15236

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoobril 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-09-15236 (09230107093)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler

Kriminaalasi

T.R-i süüdistuses KarS § 123 järgi ja R.L

süüdistuses KarS § 266 lg 1 ning § 121 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Saskia Kask

Süüdistatavad 1. T.R - isikukood xxx;

elukoht: xxx; EV kodakondsus; keskharidus;

lapsehoolduspuhkusel; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja advokaat määratud korras Talvi Vaske

. 2 R.L - isikukood xxx;

elukoht: xxx; EV kodakondsus; algharidus; ei tööta, ei

õpi; varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, neist

viimati: 18.09.2007.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 330 alusel rahalise karistusega 40 päevamäära, s.o 2000

krooni (Tartu MK Viljandi kohtumaja poolt asendati

rahaline karistus 03.06.2009.a vangistusega 13 päeva (kandis karistust 03.-15.06.2009.a); korduvalt karistatud väärtegude eest; tõkend – vahistamine alates 27.09.2009.a.

Kaitsja advokaat määratud korras Toomas Pilt

2 2

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.R KarS § 123 2 (kaks)

järgi ja karistuseks mõista aastat vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele

3 (kolm) kuud vangistust; 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata seda täitmisele, kui T.R 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 kontrollnõudeid kohustused KarS § 75 lg 2 p 2, 8 nimetatud ning

alusel: 1) katseajal

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides ning alusel on T.R kohustatud tegema KarS § 75 lg 4 koostööd lastekaitsega.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.R-i eelvangistuses viibitud aeg 05.05.-

06.08.2009.a, s.o 3 kuud ja 1 päev ning lugeda T.R-i koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus kantuks tingimisi jätta kohaldamata vangistus 1 aasta 8 kuud ja 29 , päeva.

Tõkend

– elukoast lahkumise keeld - tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata T.R-ile kriminaaltooldaja.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Süüdi tunnistada R.L KarS § 266 lg 1 järgi 2

ja karistuseks mõista (kaks) kuud vangistus , KarS § 121 järgi 3 (kolm) aastat vangistust t ja karistuseks mõista

.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.L eelvangistuses viibitud aeg 22.03.2009 ja 06.05.2009-02.06.09 ja 16.06 - 29.07.2009, s.o 2 kuud ja 11 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 9 kuud ja 19 päeva vangistust algusega 27.09.2009.a.

Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

3. Asitõendid – ): (asuvad kriminaaltoimiku juures 2 CD-plaati kõnede salvestusega Häirekeskusesse, 2 DVD-plaati salvestusega T.R-i ütluste seostamisest olustikuga ning

2 DVD-plaati salvestusega R.L ütluste seostamisest olustikuga - hävitada pärast

kohtuotsuse jõustumist;

4. menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista

(tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank-is);

maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777, kriminaalasja number 1-09-15236 ja süüdimõistetu nimi:

3 3

4.1. T.R-ilt 2 000

määratud kaitsjale makstavast tasust (kaks tuhat), ekspertiisi

maksumusest (üks tuhat viissada) krooni ning sundrahast (üks tuhat viissada) 1 500 1 500 krooni;

4.2. R.L-ilt 2 500 määratud kaitsjale makstavast tasust (kaks tuhat viissada),

ekspertiisi maksumusest (viis tuhat kuussada seitsekümmend kaks) krooni ning 1 500 sundraha (kaks tuhat viissada) 2 500 krooni;

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS T.R süüdistatakse selles, et tema alates XXX.a kuni 05.05.2009 jättis järjepidevalt

oma poja KMP(sünd. XXX.a) hooletusse ja järelevalveta. Pidevalt viibis lapse juures

alkoholijoobes, jättis teadvalt lapse alkoholijoobes isikute järelevalve alla, jättis lapse hooldamata ning hooletusse emotsionaalses mõttes. Korduvalt andis lapse hoida kolmandatele isikutele ja ei tulnud mitme päeva vältel lapsele järgi, teadmata kus ja kes tema last hoiab. T.R

jättis selliselt teadlikult ja tahtlikult täitmata perekonnaseaduse § 50 lg 1, 2 ettenähtud kohustuse – lapse eest hoolitseda ja tema huve kaitsta, mistõttu on osutunud

võimalikuks, et lapsele on ajavahemikul XXX-05.04.3009 lapse raputamisest põhjustatud

peaaju ämbikvõrkkelmealune verevalum, V-IX roiete ja mõlema sääreluu ülemise otsa murrud, psühhomotoorse arengu mahajäämus, mille kestus ületab 4 kuud, s.o raske kehaline haigus. Samuti lapse raputamisest põhjustatud ajukahjustusest tingituna diagnoositud tal raske psüühikahäire.

Samuti ööl vastu 05.05.2009.a jättis T.R Tallinnas XXX oma lapse teadvalt alkoholijoobes R.L hoole alla, kes magamata ja joobe tõttu lapse käest vastu voodi

äärt pillas, millega põhjustas lapsel II-VIII roiete vasaku kodarluu alumise otsa murrud,

nahaalused verevalumid paremal rindkerepoolel ja parema alajäseme siseküljel, täppverevalumid näol ja rindkerel ning verevalumid silmade sidekestadel. Ilma meditsiinilise

abita oleks lapse seisund muutunud eluohtlikuks. Ka on lapse hooletusse jätmise tagajärjel

temal ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi hinnangul diagnoositud vastavalt

Rahvusvahelisele Haiguste Klassifikatsioonile – lapse hooletusse jätmine emotsionaalses mõttes (kood Z 62.4) ja ebaadekvaatne kontroll ja järelevalve vanemate poolt (kood Z 62.0).

Olles emana lapse kaitsegarandiks, põhjustas T.R tahtlikult last järjepidevalt hooletusse ja järelevalveta jättes reaalse võimaluse raske tervisekahjustuse tekkimiseks oma lapsele ning jättis lapse sellisesse olukorda ohtu kõrvaldamata. Seega, asetades ja jättes teise inimese tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda, pani T.R toime KarS § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R.L süüdistatakse selles, et tema 21.03.2009 kella 23.55 ajal Tallinnas Paavli 3 juures tungis lukustamata ukse avamise teel valdaja IK´i tahte vastaselt viimasele kuuluvasse furgoonautosse Mercedes Benz XXX. Seega, valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisega pani R.L toime omavolilise sissetungi KarS § 266 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo. ehk järgi

Samuti tema, 05.05.2009.a,

ajavahemikul 04.30-08.00 Tallinnas XXX, olles joobes, mitu

päeva järjest alkoholi tarvitanud ning magamata, samuti olles tülitsenud oma tüdruksõbra

4 4

T.R, kukutas viimase 4 kuu vanuse poja KMP´e (sünd XXX) käest vastu

võrevoodi äärt, millega põhjustas lapsele II- VIII roiete ja vasaku kodarluu alumise otsa

murrud, nahaalused verevalumid paremal rindkerepoolel ja parema alajäseme siseküljel, täppverevalumid näol ja rindkerel ning verevalumid silmade sidekestadel. Ilma meditsiinilise

abita oleks lapse seisund muutunud eluohtlikuks. R.L pani teo toime kaudse tahtlusega, kuna pidas võimalikuks ja möönis, et olles sellises seisundis võib ta last vigastada. Seega, kahjustades teise inimese tervist, pani R.L toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepete sisu.

Süüdistatava T.R, kaitsja ja prokuröri

vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt

taotleb prokurör T.R-i süüdi tunnistamist KarS § 123 järgi ning tema karistamist

vangistusega 2 aastat. Prokurör taotleb KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud

vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust; 1 aasta ja 9 kuud vangistust

jätta tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mitte pöörata seda täitmisele, kui T.R

3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja

järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 nimetatud kontrollnõudeid ning kohustusi KarS §

75 lg 2 p 2, 8 alusel: 1) katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides ning KarS § 75 lg 4 kohaselt määrata,

et T.R on kohustatud tegema koostööd lastekaitsega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata

karistusaja hulka T.R-i eelvangistuses viibitud aeg 05.05.-06.08.2009.a, s.o 3 kuud ja 1 päev ning lugeda T.R-i koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus kantuks.

Süüdistatava R.L, kaitsja ja prokuröri

vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt

taotleb prokurör R.L süüdi tunnistamist KarS § 266 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 2 kuud, KarS § 121 järgi ja karistamist vangistusega 3 aastat. Prokurör taotleb KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista

vangistus 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka R.L eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 11 päeva vangistust ning alates tema kinnipidamisest 27.09.2009 kuni kohtuotsuseni käesolevas kriminaalasjas.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Süüdistatavad tunnistasid kohtuistungil ennast neile esitatud süüdistustes süüdi ning kahetsesid toimepandut. Kinnitasid, et on oma kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses.

Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Menetluskulusid palusid nad vähendada KrMS § 180 lg 3 alusel.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate eneste süüdi tunnistamine

ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud

kirjalike tõenditega. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad.

Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistustes ning karistused tuleb neile mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

5 5

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu, ekspertiis ning süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 6525 krooni).

Kohus võtab menetluskulusid määrates arvesse süüdimõistetute varalist seisundit, samuti

resotsialiseerumisväljavaateid ning leiab, et menetluskulude täielik hüvitamine käib neile ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, § 249, § 311, § 313.

Kohtunik/allkiri/

Ärakiri õige. Kohtunik