Legislator Case Law & Legislation
2-17-118756/18 AI generated

2-17-118756/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-17-118756/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 0 eurot. otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

Legislator headnote

AI generated

2-17-118756/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistung

Harju Maakohus

Iris Kangur-Gontšarov

08.10.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-17-118756

Euromaklerid OÜ hagi V P vastu 350

euro väljamõistmise nõudes

350 eurot

Hageja: Euromaklerid OÜ (registrikood 12024230)

Hageja

esindaja:

J

P

(e-post

xxx)

Kostja: V P (isikukood xxx)

29.08.2018

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata Euromaklerid OÜ hagi V P vastu 350 euro

väljamõistmise nõudes.

3. Menetluskulud jätta Euromaklerid OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 0 eurot.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt teostas hageja 20.12.2016 kostja pangakontole ülekande summas 350 eurot

selgitusega „ostu akt nr 1“. Poolte suulise kokkuleppe alusel kandis hageja kostjale summa 350

eurot selle eest, et kostja pidi ostma hageja toitlustusega tegeleva ettevõtte saali kaunistamiseks

kardina kangast. Kostja kangast ei ostnud ning ei tagastanud ka raha. Hageja taganes poolte

suulisest kokkuleppest 2017 kevadel ning kostjale edastati ka suuliselt alusetult saadu tagastamise

nõue. Hageja edastas kostjale 30.06.2017 tähitud kirjaga alusetult saadu tagastamise nõude, kuid

kostja ei ole võlgnevust tagastanud.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 350 eurot.

Kostja seisukohad

Kostja hagi õigeks ei võta. Kõik koostöölepped hageja ja kostja vahel toimusid kirjalikult, kõik

vajalikud aruanded olid õigeks ajaks saadetud ja kõik tegevused kooskõlastatud ning kardinad

ostetud. 350 eurot oli kostjale üle kantud kui osa palga maksest, kuid lepingu puudumise tõttu

kasutas hageja ülekandes selgitust „ostu akt nr 1“. 30.09.2016 oli kostja ja hageja vahel (hageja

juhatuse liikme R K ) sõlmitud suuline kokkulepe, kus hageja juhatuse liige lubas kostja võtta

poole töökohaga tööle turundus-müügijuhi ametikohale restoranis D aadressil xxx, palgaga

601,66 eurot kaheksa tööpäeva eest. Kirjalikult oli koostatud esimeste tööülesannete nimekiri,

mille alusel kostja pidi alustama oma tööd. Ajavahemikul 02.10-10.11.2016 oli kostja oma

tööülesanded täitnud ja hagejale saatnud kõik protokollid emailile. Kuna hageja seaduslik esindaja

viibis tihti välismaal, siis ta viivitas kostja lepinguga ja tööle vormistamisega. Hageja seaduslik

esindaja ja kostja olid head tuttavad, mistõttu kostja usaldas teda ja ootas, mil hageja seaduslik

esindaja Eestisse jõuab, et pooled saaksid asjad lõpuni vormistatud. 14.11.2016 saatis hageja

seaduslik esindaja telefoni teel Viberi kaudu kostjale kirja, kus teatas, et tema plaanid muutuvad ja

ta peab projekti ja koostöö ajutiselt lõpetama. Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et alustatu viia

lõpuni ja selle alusel klaarida kõik rahalised summad. 28.11.2016 toimus poolte vahel kohtumine,

kus kostja näitas hagejale aruannet, kus olid fikseeritud kõik tehtud tööd ja tšekkide summad,

millise aruande saatis kostja ka emailile. Kuna tehtud tööde eest kostjale raha ei laekunud, siis

saatis kostja 11.12.2016 hagejale korduva aruande ja palve töö eest raha välja maksta. Viimane

kirjavahetus seoses summaga 350 eurot toimus 19.12.2016, kus hageja kinnitas, et maksab esimese

osa rahast välja arvele ja ülejäänud asju soovib arutada siis kui tuleb kohale. Summa 350 eurot

laekuski hagejalt kostja arvele 20.12.2016.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

Pooled ei vaidle, et 20.12.2016 teostas hageja maksekorraldusega nr 242 kostja pangakontole

ülekande summas 350 eurot selgitusega „ostu akt nr 1“ (t.l. 22). Vaidlust ei ole, et kostja hagejale

350 eurot tagastanud ei ole (t.l. 23-24).

Pooled vaidlevad selle üle kas hageja ja kostja sõlmisid lepingu kardinate ostmiseks, mille eest

hageja tasus kostjale 350 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama

teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu,

kui selles on kokku lepitud.

Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe 350 euro eest kardinate

ostmiseks. Hageja ei ole ka tõendanud oma väidet nagu tema oleks taganenud kardinate ostmise

kokkuleppest, mistõttu peaks kostja hagejale tagastama 350 eurot, missugune summa on

väidetavalt antud kardinate ostmiseks.

VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Seega ei ole tõendatud hageja väide, et ta andis kostjale 350 eurot kardinate ostmiseks, millisest

kokkuleppest hageja on väidetavalt taganenud, mistõttu ei saaks ka kostjal olla kohustust tagastada

hagejale 350 eurot.

VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või

tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Hageja on hagiavalduses ka väitnud, et kostja on saanud hagejalt 350 eurot, ilma, et hagejal oleks

olnud kohustust kostjale see summa tasuda. Hageja väide, et temal ei olnud kohustust tasuda

kostjale 350 eurot on ümber lükatud tema enda väidetega, et poolte vahel oli kokkulepe kostjale

tasuda 350 eurot kardinate ostmiseks, mistõttu hageja väited, et temal ei olnud kohustust tasuda

kostjale 350 eurot või nagu oleks eelnimetatud kohustus ära langenud, ei ole tõendatud. Kostja on

veenvalt põhistanud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostjale tasutakse 350 eurot poolte vahel

kokku lepitud tööde eest (t.l. 44-54, 67-81, 102-105, 126), et selline kokkulepe oli hageja

seadusliku esindajaga, kostja andis hageja seaduslikule esindajale oma arveldusarve numbri ning

poolte vahel ei olnud tähtsust kuidas ülekandes selgitada summa ülekandmist t.l. 55-58, 106-11,

120, 135, 171-172), kuid kui summa oli kostjale üle kantud, siis ka kostja kinnitas hageja

seaduslikule esindajale summa kätte saamist (t.l. 59-63, 121).

Lähtudes eeltoodust, ei ole hageja tõendanud, et kostja sai hagejalt 350 eurot mitte millegi eest, et

hagejal ei olnud kohustust tasuda kostjale 350 eurot või kohustus tasuda 350 eurot on hiljem ära

langenud.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust ja kohus ei hinda kostja esitatud väiteid kas hageja seadusliku

esindaja muude äriühingute ja kostja vahel on konfliktseid töösuhteid (t.l. 64-66, 99-101).

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kuna kostjal menetluskulusid ei ole, siis on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summa 0

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

Kohtunik