2-17-118756/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMäärata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 0 eurot. otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv
Legislator headnote
AI generated2-17-118756/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Kohtunik
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
Tsiviilasi
Hagihind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung
Harju Maakohus
Iris Kangur-Gontšarov
08.10.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja
2-17-118756
Euromaklerid OÜ hagi V P vastu 350
euro väljamõistmise nõudes
350 eurot
Hageja: Euromaklerid OÜ (registrikood 12024230)
Hageja
esindaja:
J
P
(e-post
xxx)
Kostja: V P (isikukood xxx)
29.08.2018
Resolutsioon
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta rahuldamata Euromaklerid OÜ hagi V P vastu 350 euro
väljamõistmise nõudes.
3. Menetluskulud jätta Euromaklerid OÜ kanda.
4. Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 0 eurot.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv
sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude
kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue
Hagiavalduse kohaselt teostas hageja 20.12.2016 kostja pangakontole ülekande summas 350 eurot
selgitusega „ostu akt nr 1“. Poolte suulise kokkuleppe alusel kandis hageja kostjale summa 350
eurot selle eest, et kostja pidi ostma hageja toitlustusega tegeleva ettevõtte saali kaunistamiseks
kardina kangast. Kostja kangast ei ostnud ning ei tagastanud ka raha. Hageja taganes poolte
suulisest kokkuleppest 2017 kevadel ning kostjale edastati ka suuliselt alusetult saadu tagastamise
nõue. Hageja edastas kostjale 30.06.2017 tähitud kirjaga alusetult saadu tagastamise nõude, kuid
kostja ei ole võlgnevust tagastanud.
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 350 eurot.
Kostja seisukohad
Kostja hagi õigeks ei võta. Kõik koostöölepped hageja ja kostja vahel toimusid kirjalikult, kõik
vajalikud aruanded olid õigeks ajaks saadetud ja kõik tegevused kooskõlastatud ning kardinad
ostetud. 350 eurot oli kostjale üle kantud kui osa palga maksest, kuid lepingu puudumise tõttu
kasutas hageja ülekandes selgitust „ostu akt nr 1“. 30.09.2016 oli kostja ja hageja vahel (hageja
juhatuse liikme R K ) sõlmitud suuline kokkulepe, kus hageja juhatuse liige lubas kostja võtta
poole töökohaga tööle turundus-müügijuhi ametikohale restoranis D aadressil xxx, palgaga
601,66 eurot kaheksa tööpäeva eest. Kirjalikult oli koostatud esimeste tööülesannete nimekiri,
mille alusel kostja pidi alustama oma tööd. Ajavahemikul 02.10-10.11.2016 oli kostja oma
tööülesanded täitnud ja hagejale saatnud kõik protokollid emailile. Kuna hageja seaduslik esindaja
viibis tihti välismaal, siis ta viivitas kostja lepinguga ja tööle vormistamisega. Hageja seaduslik
esindaja ja kostja olid head tuttavad, mistõttu kostja usaldas teda ja ootas, mil hageja seaduslik
esindaja Eestisse jõuab, et pooled saaksid asjad lõpuni vormistatud. 14.11.2016 saatis hageja
seaduslik esindaja telefoni teel Viberi kaudu kostjale kirja, kus teatas, et tema plaanid muutuvad ja
ta peab projekti ja koostöö ajutiselt lõpetama. Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et alustatu viia
lõpuni ja selle alusel klaarida kõik rahalised summad. 28.11.2016 toimus poolte vahel kohtumine,
kus kostja näitas hagejale aruannet, kus olid fikseeritud kõik tehtud tööd ja tšekkide summad,
millise aruande saatis kostja ka emailile. Kuna tehtud tööde eest kostjale raha ei laekunud, siis
saatis kostja 11.12.2016 hagejale korduva aruande ja palve töö eest raha välja maksta. Viimane
kirjavahetus seoses summaga 350 eurot toimus 19.12.2016, kus hageja kinnitas, et maksab esimese
osa rahast välja arvele ja ülejäänud asju soovib arutada siis kui tuleb kohale. Summa 350 eurot
laekuski hagejalt kostja arvele 20.12.2016.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi
tuleb jätta rahuldamata.
Pooled ei vaidle, et 20.12.2016 teostas hageja maksekorraldusega nr 242 kostja pangakontole
ülekande summas 350 eurot selgitusega „ostu akt nr 1“ (t.l. 22). Vaidlust ei ole, et kostja hagejale
350 eurot tagastanud ei ole (t.l. 23-24).
Pooled vaidlevad selle üle kas hageja ja kostja sõlmisid lepingu kardinate ostmiseks, mille eest
hageja tasus kostjale 350 eurot.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama
teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu,
kui selles on kokku lepitud.
Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe 350 euro eest kardinate
ostmiseks. Hageja ei ole ka tõendanud oma väidet nagu tema oleks taganenud kardinate ostmise
kokkuleppest, mistõttu peaks kostja hagejale tagastama 350 eurot, missugune summa on
väidetavalt antud kardinate ostmiseks.
VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele
lepingupoolele. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda
tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 100 järgi on
kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,
sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise
kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Seega ei ole tõendatud hageja väide, et ta andis kostjale 350 eurot kardinate ostmiseks, millisest
kokkuleppest hageja on väidetavalt taganenud, mistõttu ei saaks ka kostjal olla kohustust tagastada
hagejale 350 eurot.
VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või
tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole
olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
Hageja on hagiavalduses ka väitnud, et kostja on saanud hagejalt 350 eurot, ilma, et hagejal oleks
olnud kohustust kostjale see summa tasuda. Hageja väide, et temal ei olnud kohustust tasuda
kostjale 350 eurot on ümber lükatud tema enda väidetega, et poolte vahel oli kokkulepe kostjale
tasuda 350 eurot kardinate ostmiseks, mistõttu hageja väited, et temal ei olnud kohustust tasuda
kostjale 350 eurot või nagu oleks eelnimetatud kohustus ära langenud, ei ole tõendatud. Kostja on
veenvalt põhistanud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostjale tasutakse 350 eurot poolte vahel
kokku lepitud tööde eest (t.l. 44-54, 67-81, 102-105, 126), et selline kokkulepe oli hageja
seadusliku esindajaga, kostja andis hageja seaduslikule esindajale oma arveldusarve numbri ning
poolte vahel ei olnud tähtsust kuidas ülekandes selgitada summa ülekandmist t.l. 55-58, 106-11,
120, 135, 171-172), kuid kui summa oli kostjale üle kantud, siis ka kostja kinnitas hageja
seaduslikule esindajale summa kätte saamist (t.l. 59-63, 121).
Lähtudes eeltoodust, ei ole hageja tõendanud, et kostja sai hagejalt 350 eurot mitte millegi eest, et
hagejal ei olnud kohustust tasuda kostjale 350 eurot või kohustus tasuda 350 eurot on hiljem ära
langenud.
Asja lahendamisel ei ole tähtsust ja kohus ei hinda kostja esitatud väiteid kas hageja seadusliku
esindaja muude äriühingute ja kostja vahel on konfliktseid töösuhteid (t.l. 64-66, 99-101).
Menetluskulude jaotus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja
kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Kuna kostjal menetluskulusid ei ole, siis on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summa 0
eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Iris Kangur-Gontšarov
Kohtunik