2-18-2624/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku

e-toimiku kaudu 8. oktoober 2018

Tsiviilasja number

2-18-2624

Tsiviilasi

A&E Keeltekool MTÜ hagi J G vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

279,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A&E Keeltekool MTÜ (registrikood xxx,

asukoht Liivalaia 30-24 10118 Tallinn); juhatuse liige E

P (e-post info@aekeeltekool.ee)

Kostja: J G (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada A&E Keeltekool MTÜ hagi J G vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt

2. Välja mõista J Glt põhivõlgnevus 188 (ükssada

kaheksakümmend kaheksa) eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 15,46 eurot (viisteist eurot ja 45

senti) ja võla sissenõudmiskulu 20 eurot, kokku

223,46 eurot A&E Keeltekool MTÜ kasuks.

3. Välja mõista J Glt A&E Keeltekool MTÜ kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 188 eurot alates 20.02.2018 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 88% ulatuses J G kanda ja 12%

ulatuses A&E Keeltekool MTÜ kanda.

2. Mõista J Glt välja A&E Keeltekool MTÜ kasuks

riigilõiv 66 eurot (kuuskümmend kuus eurot).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1. 12.11.2016.a sõlmis kostja A&E Keeltekool MTÜ-ga lepingu nr 141 eesti keele kuruse

läbiviimiseks. Lepingu p 1 kohaselt kohustus hageja õpetama kostjale võõrkeelt vastavalt

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt registreeritud ja hageja poolt kinnitatud

õppekavale. Kostja kohustus tasuma õppemaksu ettemaksuna vastavalt hageja poolt

esitatud arvele. Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5% tähtaegselt

tasumata summalt päevas. Kostja oma kohustust ei täitnud.

2. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 188 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 46,42 eurot ning viivise alates 19.02.2018.a põhinõudelt 0,12 eurot päevas kuni

selle kohase tasumiseni. Hageja märgib hagiavalduses, et lisaks riigilõivu tasumisele (75

eurot) on hageja kandnud kulusid 320 eurot, milleks on võla sissenõudmiskulu 20 eurot

ning hagiavalduse koostamisega seotud kulu 300 eurot. Hageja ei ole käesolevas asjas

võtnud endale lepingulist esindajat, vaid pöördus US Inkasso poole nõustamise teenuse

saamiseks, mis hõlmas hagiavalduse koostamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega e-posti teel kätte 29.08.2018. Kostja ei ole

hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohutust rikkunud (p 1); rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Seejuures võib võlausaldaja

nõuda kohustuse rikkumise korral eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 2). VÕS § 108 lg 1 sätestab hagejale õiguse nõuda

kostjalt raha maksmise ja viivise maksmise kohustust.

5. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud hagejaga koolituslepingu, mille

alusel hageja kohustus õpetama kostjale võõrkeelt (käesoleval juhul eesti keelt) ning

kostja kohustus selle eest tasuma õppemaksu lepingus sätestatud korras. Hagejale

väljastati kuus arvet – arve nr 775 summas 36 eurot, arve nr 834 summas 20 eurot, arve nr

107 summas 36 eurot, arve nr 135 summas 36 eurot, arve nr 298 summas 24 eurot ja arve

nr 449 summas 36 eurot, kokku 188 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja ühtegi

arvet tasunud, seega on põhivõlgnevus 188 eurot, mistõttu tuleb see kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

6. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt koolituslepingu punktis 4.2 on pooled

leppinud kokku viivise määras 0,5% päevas iga õppemaksu tasumisega viivitatud päeva

eest.

7. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt koolituslepingu punktist 4.2 kehtib arve

määratud tähtajaks maksmata jätmise korral viivis 0,5% päevas iga õppemaksu

tasumisega viivitatud päeva eest.

8. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse

lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s

3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes

ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva

viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat

iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---

] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

9. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses

sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine

lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8%

aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas

seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.

10. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik

mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära

ligikaudu kuus korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat

ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.

11. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib

leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või

lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel

kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse

korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel

(Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja

õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 188 eurot on kokku 15,46 eurot.

12. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 188 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised seisuga 19.02.2018 summas 15,46 eurot ja võla sissenõudmiskulu 20 eurot,

kokku 223,46 eurot.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd

kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 88% ja hageja kanda 12%

ulatuses.

14. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja hagiavalduse koostamisega seotud kulud

300 eurot, kokku 375 eurot. Hageja märgib 18.04.2018 hagiavalduse täpsustuses, et

pöördus nõustamise teenuse saamiseks US Inkasso poole. Nimetatud teenus hõlmas ka

hagiavalduse koostamist. Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse on allkirjastanud

hageja seaduslik esindaja. TsMS § 175 lg 2 alusel nõustaja kulusid ei hüvitata. Eeltoodust

tulenevalt

jätab

kohus

taotluse

õigusabikulude

osas

rahuldamata.

Arvestades

menetluskulude jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 66 eurot (75*88%).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik