3-18-400/15 · Riigikohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedGalina Konnoval (kaebaja) oli AS-ga Swedbank kehtiv hoiulaeka üürileping. Hoiulaeka üürilepingu järgi oli selle kaasvaldajaks kaebaja tütar. Harju Maakohtu 7. märtsi 2016. a otsusega
Legislator headnote
AI generated3-18-400/15 · Riigikohtu halduskolleegium: Hoiulaeka üürilepingu järgi oli selle kaasvaldajaks kaebaja tütar. Harju Maakohtu 7. märtsi 2016. a otsusega
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
318400
Määruse kuupäev
8. oktoober 2018
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Saale Laos ja Nele Parrest
Kohtuasi
Galina Konnova kaebus kriminaalmenetluses sularaha
konfiskeerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Galina Konnova, esindaja advokaat Artur Sanglepp
Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Tõnis Saar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2018. a määrus haldusasjas
nr 318400
Menetluse alus Riigikohtus
Galina Konnova määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2018. a määrus
muutmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Galina Konnoval (kaebaja) oli AS-ga Swedbank kehtiv hoiulaeka üürileping. Hoiulaeka
üürilepingu järgi oli selle kaasvaldajaks kaebaja tütar. Harju Maakohtu 7. märtsi 2016. a otsusega
konfiskeeriti kaebaja tütrelt kui karistusseadustiku (KarS) § 832 lõike 2 punkti 2 mõttes kolmandalt
isikult tema kasutuses olnud hoiulaekast leitud ja ära võetud sularaha 28 530 eurot ja 200 USA
dollarit. Raha oli arestitud Harju Maakohtu 5. oktoobri 2015. a määrusega ja kantud
Rahandusministeeriumi tagatiskontole.
2. Kaebaja esitas 26. veebruaril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab hoiulaekas
olnud raha konfiskeerimisega tekitatud kahju 28 705 eurot ja 98 senti hüvitamist KarS § 85 lõike 2
alusel. Kaebaja tugineb Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a määruses asjas nr 312312 (p 75)
esitatud seisukohale, mille järgi tuleb selle sätte alusel esitatud hüvitamisnõuded läbi vaadata
halduskohtumenetluses. Riigikohtu üldkogu selgitas, et KarS § 85 lõike 2 teise lause alusel tekkiv
õigussuhe on olemuselt avalik-õiguslik ja sellest õigussuhtest tekkinud vaidluste lahendamiseks pole
ette nähtud teistsugust menetluskorda.
3. Tallinna Halduskohus tagastas 18. aprilli 2018. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus märkis, et
alates 1. maist 2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise
seaduse (SKHS) § 1 lõike 1 kohaselt näeb see seadus ette menetleja poolt süüteomenetluses
tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Pädevaks kohtuks on selle seaduse järgi
maakohus.
4. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis
24. mai 2018. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas, et SKHS eesmärk on allutada
kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendatavate kohtute pädevusse.
3-18-400
Sellest, et SKHS ei näe selgelt ette praeguse kaebuse asjaoludel tekitatud kahju hüvitamist, ei ole
õige teha järeldust, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebajal on võimalik
tekitatud kahju hüvitamist nõuda SKHS neljandas peatükis sätestatud korras.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb haldus- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning
asja saatmist Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse
põhjenduste kohaselt on KarS § 85 lõike 2 teise lause alusel tekkiva nõude menetlemine
halduskohtu pädevuses. SKHS-s ei ole sätestatud alust KarS § 85 lõike 2 teisest lausest tuleneva
nõude esitamiseks riigi vastu. Kaebuse asjaoludel on kahju tekitatud kohtuotsuses sisalduva
konfiskeerimisotsustusega, mis ei saa SKHS seletuskirjas kajastatud seadusandja eesmärgi kohaselt
tuua kaasa SKHS alusel menetletavaid riigi vastu suunatud nõudeid. Seega tuleb asi läbi vaadata
halduskohtus, nagu on leidnud Riigikohus asjas nr 312312.
6. Vastustaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. KarS § 85 lõike 2 puhul on tegemist kahju
hüvitamise erikoosseisuga, mistõttu ei ole sellise kahju hüvitamise aluse SKHS-s sätestamata
jätmine kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. KarS § 85 lõige 2 on ka erinorm SKHS § 7 lõike 3
ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 suhtes. Ka Riigikohtu üldkogu ei pidanud asjas
nr 312312 RVastS §s 15 sätestatud kahju hüvitamise üldregulatsiooni kahju hüvitamist välistavaks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium selgitab, et asja lahendav kohtukoosseis on muutunud võrreldes 23. augusti 2018. a
teatises märgituga, sest Riigikohtu esimees kaasas 5. septembri 2018. a käskkirjaga asja
läbivaatamiseks halduskolleegiumi koosseisu kriminaalkolleegiumi kohtuniku.
8. KarS § 85 lõige 2 sätestab, et kolmanda isiku õigused jäävad konfiskeerimisel püsima ning riik
maksab kolmandale isikule hüvitist, välja arvatud KarS § 83 lõigetes 3, 32 ja 4, § 831 lõikes 2
ning § 832 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Kolmanda isikuna KarS § 85 lg 2 esimese lause tähenduses
tuleb mõista isikut, kes ei ole konfiskeerimisotsustuse adressaat, ning kolmanda isiku õigustena
kõiki õigusi, mis tal on konfiskeerimise objekti (eseme) suhtes (Riigikohtu üldkogu 30. aprilli
2013. a määruse asjas nr 312312 pd 54–55). Kolleegium ei võta määruskaebuse lahendamisel
seisukohta kaebaja kui KarS § 85 lg 2 mõttes kolmanda isiku nõude materiaalõiguslike eelduste
täidetuse kohta.
9. Riigikohtu üldkogu selgitas 30. aprilli 2013. a määruses asjas nr 312312 (p 75), et kuivõrd
KarS § 85 lõikest 2 tekkiva avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust
menetluskorda, tuleb niisugused hüvitamisnõuded HKMS § 4 lõike 1 kohaselt läbi vaadata
halduskohtumenetluses. Üldkogu rõhutas, et halduskohus on pädev tuvastama kõiki KarS § 85
lõike 2 teise lause dispositsioonist tulenevaid kahjuhüvitisnõude rahuldamise eeldusi. Praeguses
asjas on põhiline küsimus, kas 1. mail 2015 jõustunud SKHS muutis selles osas halduskohtu
pädevust.
10. SKHS § 1 lõike 1 järgi sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju
hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §st 1 ei ilmne, et
seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle
seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis,
635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju
hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus
2(3)
3-18-400
andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele
ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja
lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk 3–4).
11. Eeltoodust saab järeldada, et seadusandja tahe SKHS kehtestamisel oli muu hulgas muuta
olukorda, kus halduskohtul oli teatud hüvitamisnõuete lahendamisel pädevus anda sisulisi
hinnanguid kriminaalmenetluse toimingutele ning kriminaalmenetluses tehtud kohtulahenditele.
12. Teisalt sätestab SKHS § 4, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud
kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS eelnõu seletuskirjas (lk 14) on
selle sätte kohta öeldud järgmist: „Tegemist on selgitava sättega, mis ei oma regulatiivset toimet,
vaid pigem pakub tõlgendusabi: kõik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused on
käesolevas seaduses expressis verbis ära toodud ning muid aluseid ei esine.“ Niisiis oli seadusandja
tahe reguleerida süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine ammendavalt SKHS-s. Samas tuleb
tõdeda, et SKHS ei sätesta KarS § 85 lõikest 2 tulenevat nõude alust.
13. SKHS § 1 lõikest 1 ja §st 4 ei tulene keeldu kohaldada mõnes muus seaduses selgelt sätestatud
materiaalõiguslikku alust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. KarS § 85 lõige 2 on
niisugune selge erinorm. Materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes SKHS-ga ei tähenda, et
SKHS-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei
kohalduks. Kuna SKHS sätestab menetluskorra kaebaja kaebuse lahendamiseks, siis ei ole vaidluse
lahendamine HKMS § 4 lõike 1 järgi halduskohtu pädevuses.
14. Kaebaja polnud kaasatud maakohtu menetlusse. Seega sai ta esitada taotluse SKHS § 21 lõike 1
järgi ringkonnakohtule, järgides sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega. Kuigi tähtaeg on
praeguseks möödunud, võimaldab SKHS § 13 lõige 2 taotleda tähtaja ennistamist.
15. Järelikult tagastas halduskohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu õigesti ja
määruskaebus tuleb rahuldamata jätta.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)