3-18-400/15 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

318400

Määruse kuupäev

8. oktoober 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Saale Laos ja Nele Parrest

Kohtuasi

Galina Konnova kaebus kriminaalmenetluses sularaha

konfiskeerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Galina Konnova, esindaja advokaat Artur Sanglepp

Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Tõnis Saar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2018. a määrus haldusasjas

nr 318400

Menetluse alus Riigikohtus

Galina Konnova määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2018. a määrus

muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Galina Konnoval (kaebaja) oli AS-ga Swedbank kehtiv hoiulaeka üürileping. Hoiulaeka

üürilepingu järgi oli selle kaasvaldajaks kaebaja tütar. Harju Maakohtu 7. märtsi 2016. a otsusega

konfiskeeriti kaebaja tütrelt kui karistusseadustiku (KarS) § 832 lõike 2 punkti 2 mõttes kolmandalt

isikult tema kasutuses olnud hoiulaekast leitud ja ära võetud sularaha 28 530 eurot ja 200 USA

dollarit. Raha oli arestitud Harju Maakohtu 5. oktoobri 2015. a määrusega ja kantud

Rahandusministeeriumi tagatiskontole.

2. Kaebaja esitas 26. veebruaril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab hoiulaekas

olnud raha konfiskeerimisega tekitatud kahju 28 705 eurot ja 98 senti hüvitamist KarS § 85 lõike 2

alusel. Kaebaja tugineb Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a määruses asjas nr 312312 (p 75)

esitatud seisukohale, mille järgi tuleb selle sätte alusel esitatud hüvitamisnõuded läbi vaadata

halduskohtumenetluses. Riigikohtu üldkogu selgitas, et KarS § 85 lõike 2 teise lause alusel tekkiv

õigussuhe on olemuselt avalik-õiguslik ja sellest õigussuhtest tekkinud vaidluste lahendamiseks pole

ette nähtud teistsugust menetluskorda.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 18. aprilli 2018. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus märkis, et

alates 1. maist 2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

seaduse (SKHS) § 1 lõike 1 kohaselt näeb see seadus ette menetleja poolt süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Pädevaks kohtuks on selle seaduse järgi

maakohus.

4. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis

24. mai 2018. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas, et SKHS eesmärk on allutada

kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendatavate kohtute pädevusse.

3-18-400

Sellest, et SKHS ei näe selgelt ette praeguse kaebuse asjaoludel tekitatud kahju hüvitamist, ei ole

õige teha järeldust, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebajal on võimalik

tekitatud kahju hüvitamist nõuda SKHS neljandas peatükis sätestatud korras.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb haldus- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning

asja saatmist Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse

põhjenduste kohaselt on KarS § 85 lõike 2 teise lause alusel tekkiva nõude menetlemine

halduskohtu pädevuses. SKHS-s ei ole sätestatud alust KarS § 85 lõike 2 teisest lausest tuleneva

nõude esitamiseks riigi vastu. Kaebuse asjaoludel on kahju tekitatud kohtuotsuses sisalduva

konfiskeerimisotsustusega, mis ei saa SKHS seletuskirjas kajastatud seadusandja eesmärgi kohaselt

tuua kaasa SKHS alusel menetletavaid riigi vastu suunatud nõudeid. Seega tuleb asi läbi vaadata

halduskohtus, nagu on leidnud Riigikohus asjas nr 312312.

6. Vastustaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. KarS § 85 lõike 2 puhul on tegemist kahju

hüvitamise erikoosseisuga, mistõttu ei ole sellise kahju hüvitamise aluse SKHS-s sätestamata

jätmine kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. KarS § 85 lõige 2 on ka erinorm SKHS § 7 lõike 3

ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 suhtes. Ka Riigikohtu üldkogu ei pidanud asjas

nr 312312 RVastS §s 15 sätestatud kahju hüvitamise üldregulatsiooni kahju hüvitamist välistavaks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium selgitab, et asja lahendav kohtukoosseis on muutunud võrreldes 23. augusti 2018. a

teatises märgituga, sest Riigikohtu esimees kaasas 5. septembri 2018. a käskkirjaga asja

läbivaatamiseks halduskolleegiumi koosseisu kriminaalkolleegiumi kohtuniku.

8. KarS § 85 lõige 2 sätestab, et kolmanda isiku õigused jäävad konfiskeerimisel püsima ning riik

maksab kolmandale isikule hüvitist, välja arvatud KarS § 83 lõigetes 3, 32 ja 4, § 831 lõikes 2

ning § 832 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Kolmanda isikuna KarS § 85 lg 2 esimese lause tähenduses

tuleb mõista isikut, kes ei ole konfiskeerimisotsustuse adressaat, ning kolmanda isiku õigustena

kõiki õigusi, mis tal on konfiskeerimise objekti (eseme) suhtes (Riigikohtu üldkogu 30. aprilli

2013. a määruse asjas nr 312312 pd 54–55). Kolleegium ei võta määruskaebuse lahendamisel

seisukohta kaebaja kui KarS § 85 lg 2 mõttes kolmanda isiku nõude materiaalõiguslike eelduste

täidetuse kohta.

9. Riigikohtu üldkogu selgitas 30. aprilli 2013. a määruses asjas nr 312312 (p 75), et kuivõrd

KarS § 85 lõikest 2 tekkiva avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust

menetluskorda, tuleb niisugused hüvitamisnõuded HKMS § 4 lõike 1 kohaselt läbi vaadata

halduskohtumenetluses. Üldkogu rõhutas, et halduskohus on pädev tuvastama kõiki KarS § 85

lõike 2 teise lause dispositsioonist tulenevaid kahjuhüvitisnõude rahuldamise eeldusi. Praeguses

asjas on põhiline küsimus, kas 1. mail 2015 jõustunud SKHS muutis selles osas halduskohtu

pädevust.

10. SKHS § 1 lõike 1 järgi sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §st 1 ei ilmne, et

seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle

seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis,

635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus

2(3)

3-18-400

andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele

ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja

lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk 3–4).

11. Eeltoodust saab järeldada, et seadusandja tahe SKHS kehtestamisel oli muu hulgas muuta

olukorda, kus halduskohtul oli teatud hüvitamisnõuete lahendamisel pädevus anda sisulisi

hinnanguid kriminaalmenetluse toimingutele ning kriminaalmenetluses tehtud kohtulahenditele.

12. Teisalt sätestab SKHS § 4, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS eelnõu seletuskirjas (lk 14) on

selle sätte kohta öeldud järgmist: „Tegemist on selgitava sättega, mis ei oma regulatiivset toimet,

vaid pigem pakub tõlgendusabi: kõik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused on

käesolevas seaduses expressis verbis ära toodud ning muid aluseid ei esine.“ Niisiis oli seadusandja

tahe reguleerida süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine ammendavalt SKHS-s. Samas tuleb

tõdeda, et SKHS ei sätesta KarS § 85 lõikest 2 tulenevat nõude alust.

13. SKHS § 1 lõikest 1 ja §st 4 ei tulene keeldu kohaldada mõnes muus seaduses selgelt sätestatud

materiaalõiguslikku alust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. KarS § 85 lõige 2 on

niisugune selge erinorm. Materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes SKHS-ga ei tähenda, et

SKHS-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei

kohalduks. Kuna SKHS sätestab menetluskorra kaebaja kaebuse lahendamiseks, siis ei ole vaidluse

lahendamine HKMS § 4 lõike 1 järgi halduskohtu pädevuses.

14. Kaebaja polnud kaasatud maakohtu menetlusse. Seega sai ta esitada taotluse SKHS § 21 lõike 1

järgi ringkonnakohtule, järgides sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega. Kuigi tähtaeg on

praeguseks möödunud, võimaldab SKHS § 13 lõige 2 taotleda tähtaja ennistamist.

15. Järelikult tagastas halduskohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu õigesti ja

määruskaebus tuleb rahuldamata jätta.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)