2-18-13786/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2018, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-18-13786

Tsiviilasi

V L kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 23.08.2018

otsusele täiteasjas 026/2009/226

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: võlgnik V L (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post

xxx); lepinguline esindaja Sulev Mander

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Mati Roodes

(asukoht

Kentmanni

22-12,

Tallinn

10116;

e-post

mati.roodes@taitur.just.ee )

Puudutatud isik II: sissenõudja L L (isikukood xxx; elukoht

xxx; e-post )

Resolutsioon

1. Jätta V L kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 23.08.2018 otsusele täiteasjas

026/2009/226 rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud V L kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata ja välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik

1. Avaldaja esitas 14.09.2018.a. kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Roodese otsusele, millega

palub rahuldada V L kaebus ja tühistada kohtutäitur Mati Roodese 23.08.2018 otsus täiteasjas

nr 026/2009/226 osas, millega kohtutäitur jättis V. L 03.08.2018 kaebuse rahuldamata ja

09.07.2018 töötasu arestimisakti tühistamata. 20.09.2018 kõrvaldas avaldaja osundatud

puudused. Võlgnik sai kohtutäituri 23.08.2018 otsuse esindaja kaudu kätte 04.09.2018.

2. Võlgnik on seisukohal, et tema tööandjale XXX OÜ-le kohtutäituri poolt esitatud töötasu

arestimise akt on vastuolus seadusega, sest TMS regulatsiooni arvestades puudub alus tema

töötasu arestida ja sellest mis tahes kinnipidamisi teha. Aktis märgitud elatise võlgnevuse

summa on väär. Elatise summa on arvutatud ebaõigetest eeldustest lähtuvalt, s.o arvestusega,

2 (4)

just kui L L oleks alaealine laps. Olukorras, kus väidetava võlgnevuse summa ei ole selge, ei

tohiks kohtutäitur üldse arestida võlgniku sissetulekut tema tööandja juures, samuti

pangakontosid. Avaldaja on seisukohal, et puudub alus võlgniku sissetuleku (töötasu)

arestimiseks, sh ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate töötasu nõuete arestimiseks.

09.07.2018.a. sissetuleku (töötasu) arestimise aktis märgitu kohaselt kuulub arestimisele

summa, mille väljaarvestamisel arvestatakse aktis viidatud TMS tulenevaid norme, töötasu

suurust ja aktis loetletud TMS tulenevaid norme. Samuti on aktis märgitud, et XXX Transport

OÜ on kinnipidamisi kohustatud teostama ka tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt

kuni nõude täieliku rahuldamiseni.

3. Võlgniku V L töötasu suuruseks on 500 eurot kuus, so töötasu alammäär alates 01.01.2018.

Võlgniku hinnangul on XXX OÜ-le esitatud sissetuleku (töötasu) arestimise akt vastuolus ka

10.06.2018.a. jõustunud TMS § 132 lg-tes 12 ja 13 regulatsiooniga. Statistikaameti poolt

avaldatud arvestuslik elatusmiinimum on käesoleval ajal 207,23 eurot, lisaks on avaldajal kaks

alaealist last, mis suurendab mittearestitavat summat 333,32 euro võrra. Seega on

mittearestitav summa kokku 540,55 (207,23+333,32), st suurem kui võlgniku sissetulek 500

eurot. Seetõttu puudub alus TMS § 132 lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust

kinni pidada. Sisuliselt on kohtutäitur koostanud ja esitanud võlgniku tööandjale võlgniku

töötasu arestimise akti olukorras, kus kohtutäiturile on teada, et võlgniku töötasu suurust ja

alaealiste ülalpeetavate arvust lähtudes, ei saa tööandja mitte mingisuguseid kinnipidamisi teha.

Ühtlasi osundab võlgnik, et töötasu arestimine ei saa olla suunatud tulevikku, sest võlgnikul

puuduvad andmed töötasu suurenemise kohta tulevikus.

4. Kohtutäitur leiab, et avaldaja kaebus ei kuulu rahuldamisele, mistõttu palub jätta V L kaebus

rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud võlgniku V L kanda. Täiteasjas nr 026/2009/226 on

kohtutäituri vahendusel kokku laekunud 298,93 eurot, mis kõik on üle kantud L Lle. L L on

hilisemate avaldusetega oma nõuet korduvalt suurendanud. Sissenõudja tunnistab, et V L on

talle raha maksnud ka ilma kohtutäituri vahenduseta, kuid kohtuotsusega väljamõistetust

oluliselt väiksemas ulatuses. Seetõttu on kohtuotsusest tulenev väljamõistetud ja nõutav võlg

pidevalt suurenenud. Käesoleval ajal, s.o sissenõudja 01.09.2018 avalduse kohaselt, on võlg

4305 eurot. Kohtutäitur on võla suuruse kajastamisel lähtunud sissenõudja esitatud arvestustest.

Kohtutäitur on seisukohal, et juhul, kui võlgnik leiab, et sissenõudja poolt esitatud nõue, st

perioodiliselt tasumisele kuuluva rahalise võlakohustuse summa, on põhjendamatu või alusetu,

on võlgnikul vastavalt TMS §-le 221 võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi kohtusse. Kaebus kohtutäituri otsusele või tegevusele TMS § 217 lg 1 kohaselt ei ole

selleks kohane õiguskaitsevahend. Kohtutäituri 09.07.2018.a. vormistatud sissetuleku (töötasu)

arestimise aktis (akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009.a määruse nr 42

„Kohtutäiturimäärustik“ lisana) on märgitud, et arestimisele kuulub summa, mille

väljaarvestamisel arvestatakse töötasu suurust, ülalpeetavate arvu ja aktis loetletud TMS

tulenevaid norme. Sellest tulenevalt kuulub tööandjal vastavalt TMS § 132 lg 1 arestimisele

üksnes summa, mis ületab võlgnikule jäetava elatusmiinimumi. Asjaolu, et võlgnikul on

ülalpeetavad, ei saa olla põhjuseks sissetulekute mittearestimiseks.

5. Puudutatud isik II toob esile, et avaldaja hoiab elatise maksmisest kõrvale, tema suhtes on

algatatud mitmeid väärteo asju ja on tehtud avaldus politseile. Puudutatud isik leiab, et

maksuametile näidatakse miinimumpalka ja ülejäänud makstakse ümbrikupalgana. Avaldaja

käis ja käib pidevalt tööl välismaal ja tegeleb põhitöö kõrvalt autode äriga ja rentimisega, viski

müümise ning taksoteenuse osutamisega Facebooki vahendusel. Avaldaja ei maksa oma lastele

elatist ja puudutatud isiku II väitel ei ole need avaldaja lapsed. Puudutatud isikule on

arusaamatu, millistest vahenditest avaldaja tasub esindajale.

Kohtumääruse põhjendused

6. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475

lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi

3 (4)

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama

paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi

peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite

esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi

vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud

kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette

ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega,

dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et

avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.

8. Kohus kontrollib kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse

tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus

on seisukohal, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda

õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile

esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.

9. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku

muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata

võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti

sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest

on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei

arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi.

Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Sama paragrahvi

lõike 13 sätestab, et kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes

12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi

lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum.

Seega annab nimetatud säte võimaluse teatud juhtudel arestida ka kuni 20% palga alammäära

suurusest summast. Käesoleval juhul ei ole tegemist lapse elatisnõudega. Asjas esitatud

materjalidest nähtub, et täitemenetlus on algatatud 02.03.2009 ning kuni tänase päevani on

kohtutäituri vahendusel laekunud 298,93 eurot. Avaldaja märgib, et tema töötasu suuruseks on

500 eurot kuus, so töötasu alammäär alates 01.01.2018. Kuna täitemenetlus ei ole viinud üheksa

aasta jooksul tulemuseni ja avaldaja saab töötasu palga alammääras (500 eurot), siis on TMS §

132 lg 21 kohaldamise eeldused täidetud.

10. Esitatud materjalidest nähtub, et kohtutäitur on teinud 30.03.2018 sissetuleku (töötasu)

arestimise akti, milles on kohustatud isikuks võlgniku tööandja XXX OÜ. Nimetatud akt on

asendatud 09.07.2018 uue aktiga, milles on kõrvaldatud vastuolud seadusega. 09.07.2018

sissetuleku (töötasu) arestimise akt on koostatud arvestades TMS sätteid ning juhindudes

Justiitsministeeriumi 15.12.2009 määruse nr 42 „kohtutäiturimäärustik“ lisast 16. Nimetatud

aktis on märgitud, et arestimisele kuulub summa, mille väljaarvestamisel arvestatakse töötasu

suurust, ülalpeetavate arvu ja TMS tulenevaid norme (sh Statistikaameti poolt avaldatud

arvestusliku elatusmiinimumi). Vaidlusalune arestimisakt sisaldab vajalikku informatsiooni,

mida tööandja peab arestimisele kuuluva summa arvutamisel arvesse võtma. Kohus nõustub

kohtutäituriga, et arestimisakti alusel kuulub arestimisele üksnes summa, mis ületab

mittearestitavat summat.

11. Riigikohtu lahendis 3-2-1-3-08 punktis 11 on märgitud, et TMS § 130 lõike 1 kohaselt ulatub

töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõude arestimisega omandatud

pandiõigus ka pärast arestimist sissenõutavaks muutuvatele summadele.

4 (4)

12. Kohus avaldaja väidetega, et summa ei ole piisavalt piiritletav, arestimisakti ei tohi välja anda

kui eelduslikult on töötasu arestimise hetkel väiksem kui mittearestitav summa ja et töötasu

arestimine ei saa olla suunatud tulevikus sissenõutavatele summadele, ei nõustu. Kohtu

hinnangul on tulevane nõue piisavalt piiritletav, sest kohtutäiturile oli arstimisakti koostamise

ajal teada nii tööandja kui ka see, et avaldaja saab sellelt tööandjalt töötasu. Samuti tuleneb

viidatud lahendist, et kohtutäitur saab arestida ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

summasid. Avaldaja toob esile, et võlgnikul puuduvad andmed töötasu suurenemise kohta ja

selliseid andmeid ei ole ka kohtutäituril. Kohus leiab, et seda saab väita ainult võlgnik, kes

kokkuleppel tööandjaga hoiab oma palga suuruse alampalga piires või vähemalt sellisel

tasemel, et temalt ei saa saaks täitemenetluses midagi sisse nõuda. Avaldaja on menetlusabi

taotluses märkinud elukutseks autojuht-ekspediitor-kuller. Arvestades, et veonduse ja laonduse

sektori keskmine brutopalk oli 2018.a II kvartalis Statistikaameti andmetel 1253 eurot, siis on

tõenäoline, et avaldaja palk arvestades turusituatsiooni peaks lähiajal tõusma, samuti on

võimalik, et tööandja maksab lisatasu (näiteks lisatöö või tulemuslikuma töö eest). Kui aga

avaldaja tööandjal võimalused palka tõsta puuduvad, siis on avaldajal võimalus vahetada

töökohta ja suurendada läbi töökoha vahetuse oma sissetulekut.

13. Avaldaja toob esile, et võlgnevuse summa on väär. Kohtu hinnangul ei ole kaebus kohtutäituri

otsusele või tegevusele selleks kohane õiguskaitsevahend. Osas, milles elatise sissenõudmine

on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamisega. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on

täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise

kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel,

mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu lahend 3-2-1-134-07).

Kohus jätab tähelepanuta kõik seisukohad ja tõendid, mis on seotud võla olemasolu ja selle

suurusega, kuna need on asjasse puutumatud. Samuti jätab kohus tähelepanuta kõik vastuväited,

mis on seotud 30.03.2018 arestimisaktiga, kuna kohtutäitur on 09.07.2018 otsusega viinud

arestimisakti seadusega kooskõlla ning otsuse vaidlustamise aeg on ka möödunud.

14. Eelpooltoodu alusel kogumis asub kohus seisukohale, et avaldaja taotlus 09.07.2018 töötasu

arstimisakti tühistamiseks ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kohtutäitur on teinud

täitemenetluse toimingud kooskõlas seadusega.

15. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, mistõttu jäetakse menetluskulud TsMS § 172 lg 7 lause 2

järgi avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses. TsMS § 175 lg

31 kohaselt kohtutäituri kantud õigusabikulusid käesolevas menetluses ei hüvitata. Kuna

puudutatud isik II ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja

esitanud, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/