1-09-9702/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-9702

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 oktoober 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-9702 (08230114825) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi A.R-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav A.R

Ik: XXX, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, haridus 7 klassi, töökoht: andmed puuduvad, viimane teadaolev elukoht: Xxx. Tõkend: elukohast Xxx lahkumise keeld, Harju Maakohtu 08.10.2009 määrusega muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 20.10.2009.

Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 03.03.1999 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1, 3 järgi rahatrahv 3600 krooni; 2. Tallinna Linnakohtu 01.11.2001 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 8 kuud; 3. Tallinna Linnakohtu 29.12.2003 otsusega KarS § 199 lg 2

p 4, 7, 8 järgi vangistus 1 aasta 10 kuud; 4. Tallinna Linnakohtu 30.11.2005 otsusega KarS § 199 lg 2

p 4, 7, 8 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel 1 aasta 9 kuud 28 päeva, karistus loetud kaetuks eelmise otsusega ja loetud ärakantuks; 5. Harju Maakohtu 03.03.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4, 7, 8 järgi vangistus 7 kuud 29 päeva alates 23.10.2008

Kaitsja Advokaat Merike Borunova

2 RESOLUTSIOON

1. A.R süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistus 20.10.2009 kuni

23.10.2009, so 4 (neli) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva.

4. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele

kuuluv karistus, so vangistus 5 kuud ja 26 päeva kui kergem karistus kaetuks eelmise, so

Harju Maakohtu 03.03.2009 otsusega mõistetud ja ära kantud raskema karistusega, so

vangistusega 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, lugedes karistuse kantuks.

5. A.R-i suhtes muudetud tõkend vahistamine tühistada ja A.R

vabastada vahi alt kohtusaalis.

6. A.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1465 (üks tuhat nelisada kuuskümmend viis) krooni ja 60

senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606

Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „A.R , 1-09- 9702, kaitsjatasu“.

7. A.R-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel

riiklikul ekspertiisiasutusel sõrmejäljeekspertiisi nr SS-0603-08/5276 tegemisel tekkinud kulu 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank

või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „A.R, 1-09-9702, ekspertiisitasu“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. MK´i esitatud tsiviilhagi 8000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista

A.R-ilt MK´i kasuks 8000 (kaheksa tuhat) krooni.

10. Asitõendid: Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud kott tööriistadega, plastmasspudel, kruvikeeraja kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

A.R süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste toimepanemise eest 4 korral, viimased otsused oli 29.12.2003 ja 30.11.2005 tehtud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, taas ajavahemikul 04.09.2008 öösel kuni 06.09.2008 kella 11.00ni aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse korterisse aadressil Tallinn,

XXXja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära järgmised MK`le kuuluvad esemed:

3 akudrell Metabo väärtusega 2500 krooni; akudrell Skil väärtusega 1000 krooni; kettsaag

Partner väärtusega 2000 krooni; kettsaag Makita väärtusega 1500 krooni; puhur väärtusega 1000 krooni, tekitades sellega varalist kahju MK`le summas 8 000 krooni.

Seega A.R varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav A.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid:

06.09.2008 ja 20.05.2009 koostatud kannatanu MK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt

ajavahemikul 04.09.2008 – 06.09.2008 oli aknaklaasi lõhkumise teel korterist, aadressil XXX-3, Tallinn, varastatud akudrell „Metabo“ maksumusega 2500 krooni, akudrell „Skil“

maksumusega 1000 krooni, kettsaag „Partner“ maksumusega 2000 krooni, kettsaag

„Makita“ maksumusega 1500 krooni ja puhur maksumusega 1000 krooni. Kannatanule

tekitati kahju summas 8000 krooni. Korter oli kindlustatud. Korter kuulub tema õele. Akna lõhkumise eest tsiviilhagi esitada ei soovi. Meesterahvast nimega A.R ta ei tunne. (t/l 2-4, 5-7) 06.09.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks

aadressil XXX asuv korter esimesel korrusel. Korteri köögiaken oli purustatud.

Aknaklaasilt väljapoolt võeti sõrmejäljed. Maja hoovist leiti kott ja plastikpudel vedelikuga. Kotis oli kruvikeeraja ja tööriistad. (t/l 9-18)

27.04.2009 koostatud ekspertiisiaktis nr SS-0603-08/5276 antud eksperdiarvamuse

kohaselt sündmuskoha vaatlusel 06.09.2008 Tallinnas XXX aknaraamilt avastatud ning

neljale tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest võimaldab

isikut identifitseerida üks sõrmejälje fragment. Isiku identifitseerimist võimaldava

sõrmejälje fragmendi oli jätnud Riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud A.R (sünd 16.07.1976) vasaku käe pöidlaga. (t/l 23-24) 21.04.2009 koostatud kahtlustatava A.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt

2008 septembrikuu esimeses dekaadis jalutas ta õhtul kella 21-22 paiku mööda Timuti tänavat. Ta elab samas piirkonnas. Tal oli kaasas väike musta värvi kott koos tööriistadega - kruvikeerajate ja ehitusnoaga. Ta läks kahekorruselise pruuni värvi puumaja hoovi. Ühes korteris, millel olid hoovipoolsed aknad, ei olnud akendel kardinaid ees. Väiksema akna kõrval oli käsipuudega trepp, mis viis majja. Selles majas oli üks läbiv trepikoda. Vaatas akendesse ja nägi ehitustööriistu, milliseid otsustas varastada ja pärast maha müüa. Tal ei olnud konkreetset ostjat. Maja kõrvalt leidis kivi ja lõi sellega puruks aknaraami klaasi. Klaasi purunemisest oli müra ja ta läks majast mõneks ajaks eemale ning jättis oma koti koos kruvikeerajate ja noaga maha. Klaasi purunemise müra peale keegi ei reageerinud ja ta läks tagasi maja juurde. Aken (plastakna pakett) läks löögist ise lahti. Ta tungis selle

akna kaudu korterisse ja sattus kööki. Nägi, et põrandal olid tööriistad ilma pakkekarpideta. Ta võttis kaks akudrelli, võimalik, et üks oli firmalt Metabo, teine firmalt

Skill, vist firma Partner kettsae, ketassae, mille firmat ei mäleta ja föönitaolise puhuri, võib-olla oli see värvieemaldusföön. Korterist leidis vana musta värvi kilekoti, ladus sinna kõik loetletud asjad ja katkise akna kaudu lahkus korterist. Kõik need tööriistad müüs ta järgmisel päeval Balti jaama turul maha temale tundmatutele inimestele, millise summa eest - ta ei mäleta. Raha kulutas enda tarbeks. (t/l 35-40)

4

Väljatrükk Harju Maakohtu 03.03.2009 otsusest, mille kohaselt A.R tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõisteti vangistus 1 aasta. KarS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 8 k. (t/l 49-51)

Väljatrükk Harju Maakohtu 30.11.2005 otsusest, mille kohaselt A.R tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõisteti vangistus 3 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1a 9 k 28 p. (t/l 52-62)

Õiendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustataval aastal 2007 sissetulek puudus. (t/l 48)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

A.R-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu MK´i ütlusi, Harju Maakohtu 03.03.2009 ja 30.11.2005 otsuste väljatrükke, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiaktis

nr SS-0603-08/5276 antud eksperdiarvamust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava A.R-i käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda on varem korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras. Seega oli A.R

KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt

ajavahemikul 04.09.2008 öösel kuni 06.09.2008 kella 11.00-ni aknaklaasi lõhkumise teel

tungis A.R sisse korterisse aadressil Tallinn, XXX võttis sealt kannatanule kuuluvaid tööriistu koguväärtuses 8 000 krooni. Sellest tulenevalt on tegemist sisenemisega võõrasse eluruumi ruumi valdaja tahte vastaselt ning tegemist on sissetungimisega KarS § 199

lg 2 p 8 mõttes. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud võõraste vallasasjade omastamise eesmärki ning süüdistatav müüs oma sõnade kohaselt varastatud tööriistad ka maha, näitab

süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud eesmärgiga

need vallasasjad ebaseaduslikult omastada, kuivõrd varastatu müügiga käsutas süüdistatav võõraid vallasasju. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi.

Kohtueelsel menetlusel on MK esitanud tsiviilhagi 8000 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud asjade väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on

tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas A.R, kes seda on ka ise

tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 8000 krooni ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 8000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning

varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule

kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista A.R-ilt MK´i kasuks.

5

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem

korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu

arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad

legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo

varavastane iseloom näitab juba iseenesest, et süüdistataval puudusid legaalsed

elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Teda on varem korduvalt karistatud ka vangistusega, milline on tema suhtes jäetud nii tingimisi kohaldamata

kui ka korduvalt on teda karistatud reaalse ja pikemaajalise vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta pärast karistuste ärakandmist jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav oma isikuandmete tõttu ei sobi kriminaalhooldusele ning

temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub

kohus sellest, et inkrimineeritava kuriteo viis süüdistatav lõpuni ning varguse

toimepanemisega tekitati kannatanule varaline kahju. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse

vaid ühe varavastase kuriteo toimepanemises, millise toimepanemise tagajärjel ei tekkinud

olulist varalist kahju ning süüdistatav on oma süütegu kahetsenud, leiab kohus, et

süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud enne eelmist

kohtuotsust, millisega mõisteti süüdistatavale karistuseks samuti vangistus, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetav karistus tuleb liita eelmise otsusega mõistetud karistusega KarS

§ 65 lg 1 sätteid kohaldades. Kuivõrd eelmise otsusega mõistetud karistus oli oluliselt

pikemaajalisem kui käesoleva otsusega mõistetav karistus ja põhimõtteliselt tulnuks

kriminaalasju menetleda ühises menetluses, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava

karistuse kui kergema karistuse võib lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud rangema karistusega, lugedes selle kantuks.

Märt Toming kohtunik