1-17-11144/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

03. august 2018.a Tallinn Kriminaalasja number

Kohtunik 1-17-11144 (16231501029)

Eha Popova

Rahvakohtunikud Kristina Kams ja Paavo Lepisto Kohtuistungi sekretär Ülle Karna

Kriminaalasi U.T süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2, 120 lg 1,

266 lg 2 p 1

järgi üldmenetluses Prokurör Natalja Vester Kannatanu esindaja Urmas Simon Süüdistatav U.T

Ik xxx elukoht xxx, Soome Vabariigi kodanik, keskharidus, , töök xxx, kriminaalkorras karistamata

Kaitsja Natalia Lausmaa

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 180, § 306, § 311, § 312, § 313 ja § 315,

Tunnistada süüdi U.T KarS §

118 lg 1 p 2 ja 120 lg 1 järgi ja mõista KarS §

63 lg 1 alusel karistuseks vangistust.

4 (neli) aastat KarS § 266 lg 2 p 1 järgi mõista õigeks.

Vastavalt KarS § 73 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui U.T ei pane 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohaldada U.T suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

Asitõend 1 CD plaat jätta kriminaalasja juurde. -

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.T-lt riigituludesse sundraha 1250 eurot ja menetluskulud 426 eurot (ekspertiisitasu 84 eurot ja kaitsjatasu 342 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas kümne) 1676 eurot tuleb tasuda 10 ( kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena . 167,60 eurot Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded -toimikust. täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus.

Välja mõista mittevaralise kahju hüvitis üks U.T-lt 1500 eurot ( tuhat viissada eurot) P L (ik ) kasuks.

xxx Võttes aluseks VÕS § 113 lg 1 mõista U.T-lt alates 20.12.2017. a kuni tsiviilhagi ko Xxx

hase täitmiseni P. kasuks välja viivis. Tulenevalt VÕS § 113 lg- -

st 1 on viivis VÕS § 94 lg s 1 sätestatud intressimäär (s.t Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav arvestusperioodile eelnev viimane intressimäär)

millele lisandub 8% aastas.

Välja mõista U.T-lt Xxx Xxx (ik xxx) kasuks 1569,60 eurot ( tuhat viissada üks kuuskümmend üheksa eurot ja 60 eurosenti lepingulisele esindajale makstud tasu. ) Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

U.T on kohtu alla antud süüdistat

una selles, et tema 14.08.2016 kella 21.05 paiku avas kinni pandud, kuid lukustamata eramaja ukse ning tungis Xxx Xxx elamiseks kasutatavasse ruumi aadressil xxx. Seega U.T pani toime valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku tungimise elamiseks kasutatavasse ruumi, so KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 14.08.2016 kella 21.05 paiku xxx Xxx Xxx asuvas eramajas lõi ta le ühe korra ülevalt alla randme ja peopesa vahelise osaga vastu vasakut kõrva, mille tagajärjel tundis kannatanu tugevat füüsilist valu ning vastavalt isiku ekspertiisi aktile nr 17E PõI0125 esines - kannatanul Xxx Xxxl kõrva trauma: traumaatiline kuulmekile rebend koos veritsuse ja verevalumiga ning nahaalune verevalum vasaku kõrva piirkonnas, mis põhjustab pikaajalise tervisehäire ja mis kestab üle 4 kuu. Seega U.T oma tahtliku tegevusega pani toime teisele inimese tervisekahjustuse tekitamise, mis põhjustas tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, so KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, viibides 14.08.2016 kella 21.05 ajal x asuvas eramajas, mitu korda ähvardas Xxx Xxx Xxx Xxx juurde ja tapab t tapmisega, öeldes talle, et mingil momendil tuleb ta kannatanu ära. Kannatanu tajus ähvardust reaalsena, kuna tal on olnud alust karta ähvarduse lõpuni täideviimist, sest U.T käitumine kannatanu suhtes on olnud agressiivne ning ta on varem kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Seega U.T oma tahtliku tegevusega pani toime tapmisega ja füüsilise vägivallaga ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör leidis, et U.T süü KarS § 118 lg 1 p 2, § 120 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist.

Kaitsja palus mõista U.T KarS § 120 ja § 266 lg 2 p 1 järgi õigeks, kuna tema süü ei ole leidnud tõendamist. KarS § 118 lg 1 p 2 järgi esitatud süüdistuse osas leidis kaitsja, et süüdistatava tegevuses ei ole tuvastatav ei otsene ega kaudne tahtlus raske tervisekahjustuse tekitamiseks ning süüdistatava tegevus võiks olla kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi või KarS § 119 järgi.

Süüdistatav ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, uurinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süü KarS § 118 lg 1 p U.T

2 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on tõendatud. Süüdistatava süü KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendamist ei leidnud.

Kannatanu Xxx Xxx vad nad ja süüdistatava U.T ütluste kohaselt tunne teineteist Kannatanu ja umbes 15 aastat alates sellest ajast, kui süüdistatav tuli Naissaarele. süüdistatava ütluste kohaselt on nende omavahelistes suhetes olnud konflikte.

Vaidlust ei ole, et 14.08.2016 kella 21.05 paiku sisenes U.T lukustamata, kuid suletud ukse kaudu Xxx Xxx elamiseks kasutatavasse ruumi x, kus viibis kannatanu Xxx Xxx Seda kinnitavad nii kannatanu Xxx Xxx kui

(tl 20-30). süüdistatava ütlused

Kannatanu ütluste kohaselt oli ta 14.08.2016.a kella 21 paiku oma elukohas diivanile magama jäänud. Tema eluruumide kaks ust ei ole lukustatavad, kuid uksed olid kinni. Kannatanu selgitas, et x elavad inimesed käivad üksteisel külas ning eraldi luba küsida tuppa sisenemiseks vaja pole olnud. Samuti kinnitas P. Xxx, et ta ei ole keelanud istataval oma süüd majja tulemist ning ka 14.08.2016.a tal on luba õhtul võis U.T arvata, et kannatanu tuppa sisenemiseks. Kannatanu ütluste kohaselt tuli U.T tema tuppa diivani kõrvale ja hakkas kannatanut sõimama ja ähvardama ning lubas ta tappa. See kestis kuskil 5 minutit. Kannatanu tundis süüdistatava ähvarduste tagajärjel hirmu, sest süüdistatav on suur mees, ta on varasemalt käitunud vägivaldselt, rünnates kannatanu tuttavat ja lõhkudes kannatanu mööbli. lõi süüdistatav kannatanut ühe korra käega väga Enne lahkumist lamavat tugevasti vastu pead tundis kannatanu peas tugevat valu. Juhtunust teatas ning löögi tagajärjel

P. Xxx politsei . samal õhtul le

Kannatanu ütlused riimuvad asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud 14.08.2016.a kell 21.21 salvestatud kõnet Häirekeskusele. Häirekeskusele helistas vaatlusprotokollis märgitud ajal , kes teatas, et naaber U.T tuli tema tuppa, ähvardas teda Xxx Xxx tappa ja lõi kannatanut nii tugevalt, et kannatanu ei kuule ühe kõrvaga midagi (tl 31-32).

14.08.2016.a kell 23.10 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt tuvastati Xxx Xxxl näo vasakpoolsel küljel kõrva piirkonnas kerge punetus. I PõI0125 siku ekspertiisi akt nr 17E- (tl 33-36) kinnitab, et Xxx Xxxl esines vasaku kõrva trauma: traumaatiline kuulmekile rebend koos veritsuse ja verevalumiga ning nahaalune verevalum vasaku kõrva piirkonnas, mis põhjustab pikaajalise tervisehäire ja mis kestab üle 4 kuu. Ekspert A. Adamsi ütlused kinnitavad, et kannatanul tuvastatud kuulmekile rebend on tekkinud löögi tagajärjel. Eksperdi ütluste kohaselt annab isiku läbivaatus tuvastatud punetus kõrva piirkonnas el 14.08.2016.a

alust arvata, et tegemist ol tekitatud vigastusega, sest punetus, millele ei ole i samal päeval lisandunud kollast värvust, viitab sellele, et tegemist on värske vigastusega. Kannatanul oli meditsiinidokumentide kohaselt kuulmislangus vasakus oli see mõlemas kõrvas, kuid kõrvas väljendunud tugevamalt. Eksperdi arvamuse kohaselt süvendas vasaku kõrva kuulmislangust saadud trauma. Objektiivselt on kannatanul tuvastatud muutus trummikilel ja see on põhjustatud vigastusest tekkinud armkoest. ik tekitada Sellist vigastust ei ole võimal patsutamisega või õrnade löökidega eesmärgiga inimest äratada

. Ka viitab fikseeritud punetus kõrva piirkonnas, et löök pidi olema küllaltki tugev.

Süüdistatav eitas kannatanu löömist ja ähvardamist. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta

14.

20.30 paiku juurde 08.2016 õhtul kella üle vaatama oma sõidukeid ning märkas maja pargitud veoauto kütusepaagi juures mingit isikut, kes hakkas ära jooksma P. Xxx maja suunas. Süüdistatav läks talle järele. Vastuseks prokurörile selgitas süüdistatav, et läks oma arvates selle inimese juurde, kes oli tema arvates kütust varastanud. U.T sõnul koputas ta

P. Xxx uksele, sisenes tuppa ja nägi kannatanut diivanil magamas. P. Xxx juures on süüdistatav ilma eelneva nõusolekuta ka varem tihti käinud. Süüdistatav väitis, et patsutas diivanil lamavat

P. Xxxt käega põsele mõned korrad ja hüüdis teda. Peale seda, kui kannatanu avas silmad, siis küsis U.T, kas P. saab õue tul Xxx la, kuid kannatanu ei vastanud midagi ja süüdistatav läks kohe välja.

KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise eest. Kohus leiab, et U.T , minnes 14.08.2016.a Xxx Xxx eluruumi, ei sisenenud elamiseks kasutatavasse eluruumi ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt. Esmalt kinnitavad kannatanu ütlused, et ei ole kombeks eraldi luba küsida, kui x naaber tahab tuppa tulla. Samuti on selliselt U.T ka varasemalt käinud kannatanu eluruumis ning kannatanu ei ole tal keelanud enda juurde tulla. Samuti kinnitavad kannatanu ütlused, et kui süüdistatav 14.08.2016 tema eluruumi sisenes, siis võis ta arvata, et tal on luba kannatanu tuppa siseneda. Kohus leiab, et

266 lg U.T süü KarS §

2 p 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud, kuna puuduvad tõendid, et ta oleks kannatanu tahte vastaselt ebaseaduslikult tunginud kannatanu eluruumi ning süüdistatav tuleb süüdistuses KarS § järgi õigeks mõista.

266 lg 2 p 1

Kohus leiab, et süüdistatava on antud õige juriidiline edasisele tegevusele Xxx Xxx suhtes hinnang, tema teod on kvalifitseeritav

0 lg 1

õigesti ad KarS § 12 ja § 118 lg 1 p 2 järgi.

Võttes arvesse, et KarS § ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav - põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks (vt RKKKo 3-1-1-7-07, p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (vt RKKK 3-1-1-59-11).

Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et süüdistatava ähvardus teda tappa tekitas temas hirmu, sest süüdistatav on varasemalt olnud kannatanu nähes vägivaldne kannatanu tuttava suhtes ning on lõhkunud kannatanu vara. Kannatanu ütlusi süüdistatava vägivaldsuse kohta kinnitab lepituskokkulepe 10.04.2015.a, kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 28.05.2015.a ja lepituse käiku kirjeldav aruanne (tl 39 42). Nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamise - määrusest nähtub, et U.T lõi 13.07.2014.a vabaõhubaaris kõrval

Xxx Xxx istunud M. S pea piirkonda, sõimas teda ebatsensuursete sõnadega, lõi rusikaga õlapiirkonda ning ähvardas löömisesse sekkunud le kruvid silmadesse ja põlvedesse panna, samu Xxx Xxx ti ähvardas panna põlema P. maja ja vägistada P. nähes tema tütre. Samuti lõhkus Xxx Xxx U.T P. le kuuluvad toolid. Lepituse käiku kirjeldava aruande kohaselt kardab Xxx

P. Xxx

Xxx vastu. Sellised U.T ning U.T-l on tõsine viha P. tuvastatud asjaolud annavad tunnistust sellest, et U.T varasemat suhtlust kannatanuga arvestades, tekitaks süüdistatava ähvardus hirmu ka objektiivsele poolne tapmis kõrvalseisjale.

Kaitsja leidis, et KarS § 120 järgi puuduvad küllaldaselt usutavad tõendid süüteosündmuse toimumise kohta üldse, kuivõrd süüdistatav seda eitab, kannatanu selgitused ei ole aga kaitse arvates eluliselt usutavad ning ei ole toetatud mitte ühegi objektiivse asjaoluga. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda valetunnistuse andmise eest hoiatatud kannatanu ütlustes. Kannatanu ütlusi ähvardamise kohta kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 14.08.2016.a kell 21.21 tava poolt kuriteo , so vahetult peale süüdista toimepanemist, vaatlusprotokollis salvestatud kõnet Häirekeskusele. Häirekeskusele helistas märgitud ajal U.T tuli tema tuppa ning ähvardas Xxx Xxx, kes teatas, et naaber

teda tappa ja lõi kannatanut (tl 31-32). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et U.T poolt KarS § 120 lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendatud. Kohtu hinnangul pani U.T kannatanu ähvardamise toime tahtlikult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 118 sätestatud kuriteokoosseis kaitseb õigushüvena inimese tervist, kus kehalise heaolu seisund kogumis peab väljendama üheselt, et organismi kõik koed, elundid on terviklikud ja funktsioneerivad häireteta. Objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises, mille puhul tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. Raske tervisekahjustusega on tegemist muuhulgas siis, kui isikule põhjustati tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud. Kohus loeb KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimise

eda kinnitavad nii kannatanu Xxx U.T poolt tõendatuks, sest s Xxx ütlused, ekspert A. Adamsi ütlused kui ka kirjalikud tõendid, so 14.08.2016.a kell 23.10 koosta isiku ekspertiisi akt nr 17E- tud isiku läbivaatuse protokoll ja PõI0125 (tl 33-36). Seega

on süüdistatava ütlused üksnes kannatanu patsutamisest ümber lükatud kannatanu ütluste ja kirjalike tõenditega ning ei ole seetõttu usaldusväärsed. Kannatanu ütluste Xxx Xxx usaldusväärsuses kahtlemiseks kohus põhjust ei näe. Kannatanu ja eksperdi ning

ütluste kirjalike tõenditega on kohtuliku uurimise käigus tuvastatud põhjuslik seos süüdistatava teo ja kannatanu tervise kahjustamise vahel, mis tõid kannatanule kaasa tervisekahjustuse, mille paranemise kestus ületab 4 kuud. Asjas tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et ei ole tuvastatud teisi võimalikke vigastuse tekkepõhjuseid peale U.T löögi vastu kõrva, mida kinnitavad ka tugeva kannatanu isiku läbivaatusel 14.08.2016.a kell 23.10 tuvastatud välised vigastused. Kohtu hinnangul on esitatud tõenditega leidnud üheselt tuvastamist, et kannatanule põhjustas raske tervisekahjustuse just U.T.

Kaitsja leidis, et KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ei tunnista süüdistatav ennast süüdi ning süüdistatava tegevuses ei ole tuvastatav ei otsene ega kaudne tahtlus raske kehavigastuse tekitamiseks, kuivõrd isikul ei ole võimalik aru saada, et käega löömine kõrva peale võib tekitada kuulmekile rebendi. Kaitsja hinnangul võiks U.T tegevus kannatanu suhtes olla kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi kehalise väärkohtlemisena, sest subjektiivne külg ei ole tõendatud. Kui kohus leiab, et selline kehavigastus oli kannatanule tekitatud, võiks kaaluda süüdistatava tegevuse ümberkvalifitseerimist KarS § 119 järgi. Kohus kaitsjaga ei nõustu

. Tahtluse küsimuse lahendamisel leiab kohus, et juhul, kui isik vallandab enda teadliku käitumisega kausaalahela sellise kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei suuda kontrollida, kiidab ta need tagajärjed vähemalt kaudse tahtluse tähenduses samaaegselt ka heaks. Tahtluse sisusse kuulub põhjusliku seose ettekujutamine tavalise elukogemuse tasemel.

Kohtu hinnangul kannatanu tahtlikult lõi süüdistatav t . Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta kannatanu elukohta, et pärida aru võimaliku kütusevarguse osas ning püüdis magavat kannatanut äratada. Lüües kannatanut nii jõuliselt käega elutähtsa organi (pea)

tahtlikult

piirkonda, et kannatanul tekkis löögi tagajärjel traumaatiline kuulmekile rebend koos veritsuse ja verevalumiga ning nahaalune verevalum vasaku kõrva piirkonnas, ei kontrollinud süüdistatav ilmselgelt sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt süüdistatav möönma löömise pidi

mistahes tagajärgi, sh ka raske tervisekahjustuse saabumist, põhjustades seetõttu raske tervisekahjustuse vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul on tuvastatud põhjuslik seos süüdistatava teo ja kannatanu tervise kahjustamisega. Süüdistatav tekitas kannatanule tervisekahjustused, mis ei ole eluohtlikud, kuid tervisekahjustuste paranemise kestus ületab 4 kuud. Ülaltoodut arvestades kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on kvalifitseeritav Kohus ei tuvastanud KarS § 118 lg 1 p 2 järgi. õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 120 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 118 lg 1 p 2 näeb seadusandja karistusena ette vaid 4 kuni 12 aastase vangistuse. Kohtu hinnangul on tegemist ideaalkonkurentsiga. Riigikohtu praktikas on väljendatud seisukohta, et ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu - käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona.

Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Ideaalkogumi võivad iseenesest moodustada ka järjestikku toimepandud süüteod, kui tegemist on loomuliku elukäsitluse järgi ühtse käitumisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-12, p-d 11 ja 12, 3-1-1- 16, p 31). Riigikohtu praktikas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-99-04 ja otsus asjas nr 3-1-1-15-08) antud kriteeriumite kohaselt tuleb „hinnates, kas tegemist on õiguslikus mõttes ühe või mitme erineva teoga, esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele.“ Otsuses loetletud kriteeriumitest tulenevalt on kohtu hinnangul U.T Xxx tegevus P. ähvardamisel ja ründamisel käsitatav ühe teona ja tema poolt toime pandud KarS 120 lg 1 ja § § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod moodustavad ideaalkogumi.

Kui tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule (KarS § 63 lg 1), siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Hinnates süü suurust, siis leiab kohus, et U.T süü on keskmine, süüdistatav pani teo toime ühe löögiga. Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus asjas nr 3-1-77- raskendavad asjaolud 11, p 11).

Süüdistatava karistust kergendavad ja puuduvad. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul oleks see karistuse eesmärgi saavutamiseks piisav. U.T on kriminaalkorras karistamata isik, tal on kindel elukoht. Kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk aeg ning kohtule teadaolevalt ei ole süüdistatav peale kuriteo toimepanemist pannud toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et käesoleval juhul võib karistuse eesmärkide saavutamiseks § 118 lg 1 p järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest kohaldada süüdistatavale sanktsiooni miinimummäära lähedast vangistust.

Eeltoodu alusel mõistab kohus U.T-le KarS § 120 lg 1 ja § 118 lg 1 p 2 alusel karistuseks nelja aastase vangistuse. Kohus leiab, et arvestades, et süüdistatava näol tegemist on kriminaalkorras karistamata inimesega, kes kohtule teadaolevalt ei ole peale süüksarvatavate kuritegude toimepanemist õigusrikkumisi toime pannud, siis on tema suhtes karistuse eesmärke võimalik saavutada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega KarS § 73 alusel, määrates katseajaks 4 aastat ja 6 kuud.

Tõkendina tuleb U.T suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada elukohast lahkumise keeldu.

Kriminaalasjas on asitõenditeks 2 karpi proovidega veremäärdumisest ja CD-plaadid salvestustega. CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja juures, tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde, 2 karpi proovidega veremäärdumisest tuleb hävitada.

TSIVIILHAGI

Kannatanu Xxx Xxx on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju väljamõistmiseks süüdistatavalt 24 000 euro suuruses summas (tl 5-9). Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud hagi juurde. Ka kaitsja vaidles tsiviilhagile vastu, leides, et hagi on Süüdistatav hagi ei tunnista. ülepaisutatud, hagi summa ei vasta käesolevas asjas tuvastatud süüdistatava süü astmele ega ka kannatanu terviserikke asjaoludele. Kaitsja leidis, et kannatanule tekitati füüsilist valu ja kannatusi ja selle korvaks 1000 euro . suurune hüvitis

Mittevaralise kahju osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo asjas nr 3-2-1-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-1-85-08, pp 11-13). Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljend 16). VÕS § ada (RKTKo asjas nr 3-2-1-152-09, p

134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. U.T põhju stas kannatanu P. Xxxle 14.08.2016 .a tervisekahjustused, millest paranemine kestab rohkem kui 4 kuud. Ründega põhjustati kannatanul kuulmislangus, mis on püsinud siiani. ütluste

P. Xxx kohaselt ei olnud tal enne U.T rünnakut kõrvadega probleeme, kuid praegu kuuleb ta vasakuga kõrvaga halvasti ning neelamisel ja köhimisel tekitab kõrv valu. On ilmne, et süüdistatava poolt tekitatud kahjusündmuse tagajärjel, võrreldes kahjusündmusele eelnenud olukorraga, on kannatanu tavapärases elulaadis ja igapäevategevustes toimunud muutused. Kohtu hinnangul tuleb jaatada Xxxl mittevaralise kahju tekkimist. P.

Kohus arvestab m kannatanu ittevaralise kahju hüvitise mõistliku suuruse kindlaksmääramisel füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, tema heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, kahju tekitamise asjaolusid ja kahjuliku tagajärje raskust. Riigikohtu praktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele võrreldav. heaolu tasemele olema sarnastel asjaoludel ja Mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta on Riigikohtu õigusteabe osakond 2017. aastal teinud kohtupraktika analüüsi (vt M. Vutt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal. Kohtupraktika kordusanalüüs.). Selle analüüsi kohaselt jäid raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetud üvitised jäid vahemikku – eurot. Üldmenetluses mõisteti hüvitis välja h

420 10 000 ühes kriminaalasjas ja hüvitise suuruseks oli eurot. 7000 Tapmise ja tapmiskatsena kvalifitseeritud kuritegude puhul mõistsid kohtud 2016.a mittevaralise kahju hüvitisena 500 kuni 10 000 eurot. Kohus leiab, et kuigi kannatanu Xxx Xxx taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks on kohtule põhimõtteliselt vastuvõetav, tuleb kohtu hinnangul siiski korrigeerida kannatanu poolt taotletavat summat. Kohtu arvates on arvestades asjaolu, et kannatanu ei saanud pöördumatult kahjustada, mõistliku suurusega hüv § 113 lg 1 itiseks 1500 eurot. VÕS

alusel tuleb alates 20.12.2017. a kuni tsiviilhagi U.T-lt välja mõista viivis kohase täitmiseni P. kasuks. Tulenevalt VÕS § 113 lg st 1 on viivis VÕS § 94 lg Xxx - -s 1 sätestatud intressimäär (s.t Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav arvestusperioodile eelnev viimane intressimäär) millele lisandub 8% aastas.

Menetluskulud

Käesolevas asjas on menetluskuludeks sundraha 1250 eurot ja menetluskulud 426 eurot (ekspertiisitasu 84 eurot ja kaitsjatasu 342 eurot). Samuti tuleb U.T-lt välja mõista kannatanu Xxx Xxx kasuks kannatanu lepingulisele esindajale makstud tasu 1569,60 eurot. KrM u. KrMS S § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistet § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 10 kuuni.

Eha Popova Kristina Kams Paavo Lepisto

Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik