1-18-7211/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7211 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 10. septembri 2018 otsus I.T süüdimõistmises KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav I.T (IK XXX), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta I.T apellatsioon Tartu Maakohtu 10. septembri 2018 otsuse peale

kriminaalasjas nr 1-18-7211 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 10.09.2018 otsusega tunnistati I.T kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. Sellest arvati maha 2 päeva eelvangistust. Kanda jäänud karistus 2 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti I.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. 2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I.T, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja lõpetada kriminaalasja KrMS § 202 lg 1 alusel. Ta väidab, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe. Ta leiab, et tema kui isiku suhtes, kes ei ole varem liiklussüütegusid

toime pannud, kelle süü ei ole suur, kes kahetses siiralt toimepandud tegu, oleks võinud kriminaalmenetluse lõpetada. Kokkuleppe sõlmimisel talle seda võimalust aga ei selgitatud. Ta

- 2 - palub arvestada asjaolu, et kohtulik karistatus koos lisakaristusega ei võimalda tal peale ajateenistust kutselise autojuhina tööle asuda.

Ringkonnakohtu seisukoht 3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata. 4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate

nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist. 5. I.T viitab KrMS § 239 lg 2 p 2 nõuete (KrMS 9. peatüki 2. jao sätete) rikkumisele ja väidab, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe.

5.1. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 239 lg 2 p 2 kohaselt kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur. Kas I.T väitel, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe, on alust, sellele saab vastuse kokkuleppest ja kohtuistungi protokollist.

5.2. Kokkulepe sõlmiti 10.09.2018. Sellest nähtuvalt I.T-le selgitati tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. Kokkuleppe sõlmisid abiprokurör V. Gerassimov, süüdistatav I.T ja tema määratud korras kaitsja vandeadvokaat O. Preem.

I.T ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga,

menetluskulude suurusega ja nende tasumise korraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras (lk 25-26). Kohtu alla andmise määruse kohaselt I.T kaitsjat kohtuistungile ei soovinud (lk 31).

5.3. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt kohus selgitas I.T-le tema õigused. Prokurör andis ülevaate kokkuleppest ja I.T vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu kõikides osades arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde (lk 32).

5.4. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. 5.5. Puutuvalt I.T väitesse, et tema suhtes oleks võinud lõpetada kriminaalasja KrMS § 202 lg 1 alusel, märgib ringkonnakohus järgmist.

- 3 - Kriminaalmenetluse lõpetamise avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ehk KrMS § 202 lg 1 alusel otsustab prokuratuur. See on prokuratuuri kaalutlusotsustus ja antud

juhul I.T suhtes pole prokuratuur seda vajalikuks pidanud, vaid valis kokkuleppemenetluse.

5.6. Alust apellatsiooni läbivaatamiseks ei anna ka väide, et I.T-le ei selgitatud võimalust KrMS § 202 lg 1 sätete kohaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja oli I.T olemas ja ta pole esitanud mingeid põhjendusi, miks vandeadvokaat O. Preem talle igakülgset õigusabi ei osutanud. 5.7. Ringkonnakohus leiab, et I.T puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus I.T apellatsiooni läbi vaatamata.

Mati Kartau

Kohtunik