1-18-7493/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2018.a. Tallinnas (Tallinna kohtumaja)

Kriminaalasja number 1-18-7493 (18231501898)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Mariin Vaks

Prokurör Heleri Randma

Kaitsja Leelo Viil

Menetluse liik

kiirmenetlus (lühimenetluse sätete järgi)

Süüdistatav:

S.K , ik ; : XXX elukoht: xxxx; kodakondsus: ; emakeel: eesti keel EV ; haridus: keskeriharidus; töökoht või õppeasutus: ei tööta; karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral (kehtiv karistus): Harju Maakohtu 18.11.2013. aasta otsusega karistati § 424 järgi vangistusega 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Ärakandmata vangistus 3 kuud 28 päeva, mida KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pööratud täitmisele. Katseajaks 2 aastat, s.o kuni 17.11.2015. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võeti juhtimisõigus ära 4 kuuks Kehtivaid väärteokaristusi 8 Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine: 18.09.2018.a. 19:19 süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada S.K

teda vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Kriminaalasi nr 1-18-7493

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1, alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata 2, 3, 5 , 1 aasta vangistust, osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 (kaks d ) kuu vangistust, mille kandmise alguseks lugeda S.K’i .a. Ülejäänud karistust, kinnipidamine 18.09.2018 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75

6 sätestatud kontrollnõudeid, lg 1 p-des 1- kohustudes:

1) xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas:

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vastavalt KarS § 75 lg 2 p S.K’it käitumiskontrolli -le 2 kohustada

ajal:

- mitte tarvitama alkoholi.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 20.09.2018.a.

Määrata S.K Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 18.09.2018.a. karistusaja hulka ning lugeda S.K’i poolt koheselt kandmisele kuuluva karistuse alguseks 18.09.2018.a.

Kohaldada

S.K kohtusaalist S.K’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada karistuse täitmise tagamiseks. Tõkendina kohaldatav vahistamine kuulub tühistamisele koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa ärakandmisel.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta S.K’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus

6 (kuueks) kuuks.

Tulenevalt liiklusseaduse § st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse - äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista S.K’ilt riigituludesse:

- sundraha summas 375 eurot;

–

- kaitsjatasu 180 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse isikule kinnipidamiskohta, kus ta viibib.

Asitõendid ja salvestised:

- xxxx registreerimisnumbriga xxxx tagastada sõiduk (asub Rahumäe tee 6, Tallinn) – omanikule Xxxx seaduslikule esindajale G P. OÜ või kasutajale

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 20.09.2018.a.

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist.

SÜÜDISTUS

S.K süüdistatakse selles, et olles karistatud 18.11.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis ta uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 18.09.2018 kella 19.18 ajal Tallinnas Randvere tee 115 juures mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx olles joobeseisundis (vähemalt 1,22 mg/l väljahingatavas õhus).

Seega pani S.K toime korduva süüdistuse kohaselt mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS lg 2 i kvalifitseeritava kuriteo. § 424 järg

POOLTE SEISUKOHAD:

Süüdistatav S.K tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et asus sõidukit juhtima, olles joonud inni hambavalu dž leevendamiseks. Süüdistatav väitis, et on töötu, elab abirahadest.

Kohtuistungil jäi esitatud süüdistuse juurde ning nõudis S.K ’i prokurör

süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 alusel ning karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Mõistetud karistusest palus prokurör pöörata täitmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, samuti allutada isik käitumiskontrollile ja lisanõuetena kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu, alluma ravile ja kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis. Prokurör palus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 9-ks kuuks. Samuti taotles prokurör menetluskulude ja sundraha väljamõistmist.

Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. ei nõ stunud prokuröri karistusettepanekuga nii Kaitsja u

põhi kui ka lisakaristuse osas. Kaitsja leidis, et isiku süü ei ole suur ning märkis viimane - kuritegu leidis aset 6 aastat tagasi. Kaitsja palus, et kohus kaaluks karistuse asendamist üldkasuliku tööga, sest isik oskab tööd teha, kuid tema tervis on kehv. Samuti märkis kaitsja, et inimesed ei õpi vanglas juurde ning vanglast väljudes ei ole isikul distsiplineerivat kohustust.

Lisakaristust palus kaitsja kohaldada 6- ajatada st kuust lühemaks ajaks ning palus menetluskulude tasumine pikemaks, kui 1 kuu.

KOHTU SEISUKOHT:

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et

S.K’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 424 lg 2

järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud.

S.K’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka:

- distatava kohtus süü antud selgitused selle kohta, et ta tarbis džinni ja hiljem asus mootorsõidukit juhtima.

- ka -3/, mille kiirmenetluse protokoll, sh S.K’i htlustatavana antud ütlused /tl 1 kohaselt tunnistab ta, et 18.09.2018.a. kella 19.18 ajal juhtis ta Harjumaal, Tallinna linnas,

Randvere tee 115 juures suunaga Randvere tee mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, olles alkoholijoobes. Ta on lisanud, et alustas alkoholi tarvitamist 18.09.2018.a. päeval, nimelt jõi džinni umbes 200 300 ml, peale mida läks magama ja magas 4 - -5 tundi. Enne juhtimist tundis ta ennast kainena ja välja maganuna. Ta asus mootorsõidukit juhtima, et sõidukit ümber parkida ning kui oli mootorsõiduki rooli asunud, tagurdanud 2 3 meetrit nägi ta politseipatrulli - , kes andis talle peatumismärguande. Politsei palus tal puhuda indikaatorvahendisse. Hiljem puhus politseijaoskonnas ka tõenduslikku alkomeetrisse, mille tulemusega nõustus ning ta ei soovinud vereanalüüsi võtmist. Ta kahetseb toimepandut.

- isiku kahtlustatava kinnipidamise protokoll /tl 6-8/, millest nähtuvalt peeti S.K kinni 18.09.2018.a. kell 19.19 Tallinnas, Randvere tee 115 juures, seoses kahtlustusega selles, et tema nimetatud kohas kella 19.18 ajal juhtis joobeseisundis (1,22 mg/l) mootor idukit xxxx reg nr sõ xxxx. vangistusega 4 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3; § 75 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga. Samuti võeti temalt lisakaristusena juhtimisõigus ära 4- ks kuuks. Väärteokorras on isikut karistatud 8 l korral, viimati: PPA Lääne prefektuuri Pärn - u politseijaoskonna Patrulltalituse Patrulligrupp II 17.08.2018.a otsusega LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 108 eurot; PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna Patrulltalituse Patrulligrupp I 04.08.2018.a otsusega LS § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 160 eurot.

- indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /tl 15/, de 18.09.2018.a. kella 19.19 ajal oli poolt mille st nähtuvalt S.K ’i

indikaatorvahendisse puhumise tulemuseks 1,20 mg/l, s.o tegu oli positiivse tulemusega. Samuti nähtub, et isiku reaktsioonikiirus oli häiritud, koordinatsioon oli kergelt häiritud ning käitumine oli rahutu. Samuti tuli isikul suust alkoholilõhna.

- ri kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeet väljatrükk, mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitustunnistus, taatlustunnistus /tl 16-21/, millede kohaselt, 18.09.2018.a. kella 20.09-

20.13 ajal tuvastati aadressil P. Pinna 4, u alkomeetriga Alcotest 7110 Typ Tallinn, tõenduslik MKIII EST seeria nr ARBK-0032 S.K 1,34 ’i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mg/l, laiendmääramatuse 0,12 mg/l juures oli lõplikuks mõõtetulemuseks 1,22 mg/l.

Tõenduslik alkomeeter oli enne puhumiskatseid testitud, katsetest võeti arvesse madalam tulemus.

- tunnistaja G P 22-23/, mille kohaselt, olles patrullis 18.08.2018.a. koos ütlused /tl

patrullpolitseinik L N, olles Randvere tee 115 parklas, kus teisaldasid eelmise väljakutse sõidukit, tuli tunnistaja G. P juurde Grossi toidupoe töötaja, kes suunas ta tähelepanu sõidukile xxxx reg nr xxxx, kuna antud mootorsõidukis võib olla joobes juht. Kuna samal ajal hakkas eelnimetatud mootorsõiduk Randvere tee 115, Tallinn parklast välja otsustas tunnistaja mootorsõiduki peatada. Sõidukijuht tagurdas ning üritas hakata edasi sõitma, mille peale tunnistaja jooksis mootorsõiduki juurde. Jõudes sõiduki juurde andis ta mootorsõidukile peatumismärguande ning sõiduk peatati kell 19.18 Randvere tee 115, Tallinn parklas. Sõidukijuhiks osutus S.K ning kuna oli eelnev info, et mootorsõiduki juht võib olla alkoholijoobes kontrolliti isikut indikaatorvahendiga, millise näiduks osutus 1.20 mg/l. - iga, teatisega /tl 32-33 xxxx reg nr xxxx omanikuks Xxxx õiend /, millede kohaselt on sõiduki OÜ ja kasutajaks G . S.K’i mootorsõiduki juhtimise õigus on talle omistatud uuesti P 19.03.2014.a ning on kehtiv. S.K 2017.a sissetuleku suurus oli 5143 eurot.

Kohus leiab, et tegevusele S.K’i on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Tulenevalt karistusregistri väljatrükist (tl 11) on isik samaliigilise kuriteo toime pannud ka varem, seega esineb kordus. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning S.K’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on S.K

’i süü mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, kuriteo, mis seisneb korduvas toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et S.K pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi pärast alkoholitarvitamist sõidukit juhtima asudes pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (sõiduki juhtima asumist juhile keelatud joobeseisundis) ja seda ka vähemalt möönma.

KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS

§ 56 lg st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatak - se kergendavaid,

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p

8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada -dest 5- oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem.

Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1- -07 p 6.5, 6.6).

Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14).

Süüdistatav S.K pani kaudse tahtlusega toim Kohus rõhutab, et e teise astme kuriteo.

KarS § 424 lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid.

Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud ette karistusena vangistuse kuni 4-aastat, mis väljendab riigi suhtumist antud kuriteosse.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et S.K’it karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 18.11.2013.a. otsusega KarS § 424 alusel vangistusega 3 kuud 28 päeva, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga ning § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgides. Samuti võeti temalt lisakaristusena juhtimisõigus ära 4-ks kuuks. Seega saab järeldada, et S.K on varasemalt toime pannud samalaadse süüteo, kuid selle eest mõistetud tingimuslikult täitmisele pööramata jäetud vangistus, .

Samuti juhib kohus tähelepanu, et isikut on väärteokorras karistatud 8-l korral (tl 11-13), milledest kõik on liiklusalased süüteod. 2018.a on isikut karistatud 2 l korral väärteokorras - liiklusrikkumiste toimepanemise eest, millede eest mõistetud rahatrahvid on isikul tasumata (tl 11-12).

Kohus peab vajalikuks, kahetsust, kohaldada vangistust arvestades isiku puhtsüdamlikku sanktsiooni keskmisest

määrast madalamal määral. Samas peaks mõistetav vangistus karistuse eesmärkide saavutamiseks ületama eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse määra. Kohus peab põhistatuks karistada S.K ’it vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-

6 kuud vangistust), seega on S.K st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul ’ile mõistetavaks karistuseks

1 aasta vangistust.

Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04).

Arvestades, et isik olles varasemalt karistatud 2-kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabastati ta täies ulatuses 2 aastase katseajaga, pani uue süüteo toime pärast eelmise samalaadse teo eest määratud katseaja lõppu, ei ole tingimuslik karistus pikemaajalist mõju avaldanud.

Seega leiab kohus, et S.K ’i

Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmise osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes šokivangistus (RKKKo 3-1-1-99-06). Vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (

05 p 5). Karistusest reaalselt ära kantava osa RKKKo 3-1-1-21-

määratlemisel arvestab kohus kõigi karistuse kohaldamise eesmärkide ja eelpool nimetatud asjaoludega, sh asjaoluga, et ei tekiks isiku kohanemist reaalse vangistuse oludega ning karistuse mõjumise vajadust šokiefektina. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks

KarS § 74 sätete alusel määrata, et S.K ’il kuulub temale mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. Mõistetud karistuse ülejääv osa, 10 kuud vangistust, tuleb jätta KarS § 74 lg 1, 2, 3, 5 alusel tingimuslikult kohaldamata 2 aasta pikkuse katseajaga. Arvestades süüdlase isikut, tuleb KarS § 75 lg 2 p-le 2 alusel kohustada isikut katseajal mitte tarvitama alkoholi, kuna isik kohtuistungil kinnitas, et ta tarbib alkoholi ja möönis, et tal võib esineda alkoholiga probleeme (tl 38).

Kohus ei pea võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus samalaadse kuriteo eest ning asjaolu, et eelmine tingimuslik vangistus ei avaldanud pikemaajalist mõju, jätkas pärast katseaega uute isik süütegude toimepanemist. Seega ei tagaks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Samuti kinnitab isiku kehva terviseseisundit asjaolu, et 19.09.2018.a kutsuti isikule kinnipidamiskohta kiirabi (tlk 28-29).

Seetõttu saab asuda seisukohale, et arvestades ka süüdistatava tervislikku seisundit ei ole üdlkasuliku tööga vangistuse asendamine põhjendatud.

Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, arvestades juba eelpool nimetatud teo toimepanemise asjaolusid, isiku ükskõikset suhtumist liiklusnõuete täitmisesse, teo ohtlikku laadi ning lisaks ka õiguskorra kaitsmise huve. Kuivõrd isikut on varem samalaadse liiklusalase kuriteo eest karistatud, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada lisakaristust senisest rangemas määras. Arvestades siiski isiku puhtsüdamlikku kahetsust on kohtu hinnangul piisav lisakaristuse määramine alla lisakaristuse keskmist määra, kohaldades mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist pikemaks ajaks, kui eelmise kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse kohaldamist, ehk kuueks kuuks. Kriminaaltoimiku kohasel -s 2 nimetatud asjaolu (liikumispuue), mis t ei esine ka KarS § 50 lg välistaks antud lisakaristuse kohaldamise.

Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV s harukordne. Tõkendi üle -

otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult - kõiki KrMS § s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud ja kes toime uue samalaadse pärast katseaja lõppu pani kuriteo. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 vahistada vabaduses viibiva kohaselt võib kohus süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Antud juhul, kui S.K peeti kinni joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada S.K ’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada S.K’i kinnipidamisest, s.o alates 18.09.2018.a. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et S.K’i tervislik seisund välistaks tema vangistuse. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et alaealisi ülalpeetavaid tal ei ole, vaid elab koos 20- aastase lapsega, ehk tal ole alaealisi ülalpeetavaid ega temast sõltuvaid isikuid. Seega ei esine kohtu hinnangul takistusi vangistuse kandmiseks, samuti on vangistuses vajadusel tagatud arstiabi.

Menetluskulud

Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 180 -st 1 tu eurot. KrMS § 180 lg lenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2018.a. on selle suuruseks

750 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg

2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 375 eurot.

Kohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt S.K ’il väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlustest ja süüdistatava vähesest sissetulekust (tl 33) peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

Kriminaalasjas asitõendiks olev sõiduk (asub Rahumäe tee xxxx registreerimisnumbriga xxxx 6, Tallinn) tuleb tagastada omanikule Xxxx P. OÜ seaduslikule esindajale või kasutajale G

Merle Parts Kohtunik