4-18-5028/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2018, Pärnu Kuninga tn kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-5028 (2670,18,003317) Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi

R.T 01.10.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist

Imre Veberi 11.09.2018.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,18,003317

Me isikud netlusest osa võtnud

Kohtuväline menetleja: Lääne Politseija Piirivalveameti

prefektuur, r/k 70008747, e-post

laane@politsei.ee

Menetlusalune isik: ik XXX, R.T ,

elukoht

XXXXX

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras

Jätta R.T kaebus rahuldamata.

Jätta Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi poolt 11.09.2018.a koostatud luse otsus 2670,18,003317 üldmenet väärteoasjas nr muutmata.

Rahatrahv 120 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a- EE 891010220034796011 SEB le

pangas või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le EE4033003334161100002 Danske pangas või a/a-le EE701700017001577198 Nordea pangas

(viitenumber 10220185106262 K ). ui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub

nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas

Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi üldmenetluse otsusega 11.09.2018.a.

väärteoasjas nr LS § 207 ettenähtud väärteo 2670,18,003317 karistati

R.T toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot selles, et menetlusalune isik 24.08.2018 18:40 km XXXXX juhtis mootorsõidukit, millel on tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS §

73 lg

ning pani sellega nõu toime LS § 2 ettenähtud väärteo. et

Otsusele esitas menetlusalun

e isik järgneva kaebuse

Ma sain trahvi ülevaatuse puudumise eest. Pole eelnevaid liiklusrikkumisi ja saan trahvi 120 eurot, mis on esimese korra eest selgelt palju. Kui autoga võib sõita ülevaatuseta remondipunkti, siis miks mina ei võinud oma isa juurde remontima minna? Olen töötu ja 120 eurot on liiga suur summa minu jaoks. Tean, et käitusin valesti, et sõitsin ilma ülevaatuseta, aga arvasin, et kui võib remondikotta sõita, siis miks ma ei võinud isa juurde remontima sõita?

Taotlen tr euro kanti. Ei soovi istungi ahvi väiksemat summat, mis võiks piirduda 20 korraldamist.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtule saadetud kirjalik seisukoht

Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. Liiklusseaduse § 207 alusel on menetlusalust isikut karistatud üldmenetluse korras. Karistus on menetlusalusele isikule määratud üle keskmise karistusmäära. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset ei arvestatud, kuna menetlusalune isik ei esitanud vastulauset õigeaegselt.

Väärteootsuse koostamise ajal kontrollis kohtuväline menetleja, liiklusregistri kaudu, kas sõiduk XXXXX on esitatud korralisele tehnoülevaatusele. Liiklusregistri andmetel ei ole antud sõidukit ülevaatajale esitatud, kuigi kohustus oli sõiduk esitada ülevaatajale juunis 2018. Menetlusalane isik väidab kaebuses, et ta omab õigust antud sõidukiga remondi kohast remondi kohta sõita, see väide on vale. Esmalt tuleb sõiduk esitada nõutul ajal ülevaatajale, kes siis tulenevalt mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimiste tingimuste korra kohaselt otsustab, kas sõiduk läbib tehnoülevaatuse, on vajalik kordus ülevaatus või on sõiduk omal jõul sõitmiseks kõlbmatu. Hetke seisuga puudub teadmine, kas antud sõidukiga on turvaline liikluses osaleda. Liiklusregistri andmed on ühesed – antud sõiduk ei ole liiklusesse lubatud. Liiklusregistri andmetel ei ole antud sõidukit jätkuvalt ülevaatajale esitatud ning sõiduki kasutamine liikluses on keelatud.

Karistus peab olema mõjus ja piisavalt ebamugav, et isik teeks omad järeldused ja käituks edaspidi seaduskuulekalt. Rahatrahvi suuruse määramisel on eesmärgiks ära hoida korduvrikkumisi. Seadus näeb ette kindlad trahvimäärad ning sellist varianti, et menetlusalune isik dikteerib trahvi summa, mida ta oleks nõus tasuma, seadus ei võimalda. Arvestades, et menetlusalune isik ei ole talle pandud kohustusi täitnud, leiab kohtuväline menetleja, et väiksem trahvimäär ei sunniks liiklejat vähem seadust rikkuma.

Kohtuväline menetleja soovib juhtida tähelepanu vastuolule menetlusaluse isiku väidetes, nimelt kohtule esitatud kaebuse kohaselt on menetlusalune isik töötu, kuid kohtuvälisele menetlejale esitatud kirjas teatab, et kasutab tööautot. Seega ei ole menetlusaluse isiku väited tõsiseltvõetavad.

Kohtuvälise menetleja seisukoht on, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus on seaduslik, põhjendatud. Karistuse liik ja määr vastab teo raskusele.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes väärteomenetluse seadustik § 132 lg 1, palun R.T kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse pii dest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse ri

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule otsuse kohaselt

üldmenetluse LS § 207 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 207 sätestab vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest.

LS § 73 lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.

Väärteoprotokollis on rikkumse kirjelduses märgitud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, millel on tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse konrtoll. Menetlusalune isik on juhtunu kohta antava midagi lisada ei te ütluste lahtrisse omakäeliselt kirjutanud, et soovi. Kaebuse esitaja ei ole juurde lisanud mingit selgitust, et ta sõidabki just remonditöökotta, s.t et tegemist oleks LS § 73 lg 74 sätestatud erandiga. Kohtule esitatud kaebuses viitab kaebuse esitaja erandile, mille kohaselt sätestatud võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Vastulause esitas menetlusalune isik hilinenult ning seda kohtuvälise menetleja otsuse koostamisel arvesse ei võetud.

Kohus loeb vastulause tähtaegselt esitatuks, sest väärteoasja toimikus puuduvad igasugusedki märked selle kohta, mis kuupäeval menetlusaluse isiku poolt vastulause politseile esitati. Vastulause dokumendil koostamise kuupäev puudub, et lähtuda ei saa ka nimetatust. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas vastulause tõe poolest kohtuvälise menetlejani väärteoprotokollis märgitud 15 päevasest tähtajast hiljem jõudis. Vastulause hilinenult esinemise asjaolud ei kajastu ka kohtuvälise menetleja otsuses, kus on märgitud üksnes, et vastulauset ei esitatud. Võimalik on küll ka olukord, kus vastulause saabus menetlejani hoopis peale otsuse koostamist, kuid sel juhul oleks saanud menetleja kohtule vastavast ülevaate anda kaebuse kohta esitatud seisukohas.

Vaatamata kaebuse väidetele ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule lisaks kaebusele mitte ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks Kuivõrd väi . dete esitamisega asus kaebuse esitaja

aktiivsele kaitsele, siis pidi kaebuse esitaja ka esitama oma väiteid tõendavaid tõendeid või andma menetlejale võimaluse neid kontrollida. Esiteks tuleb märkida, et ülal viidatud liiklusseaduse erandi järgi on lubatud sõita sõidukiga üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta a talle sobivamat remondi kohta, . Seega ei ole sätte kohaselt lubatud juhil valid näiteks valida võimalus remontida sõidukit oma isa juures. Menetlusalune isik ei ole ära näidanud, et tema i kõige lähim remondikoht, sõidukit remontida. sa juures oli just kus saaks

Vaadates lisaks politseile esitatud menetlusaluse isiku vastulauset, sõitis ta kinnipidamise hetkel isa juurest XXX aga juba ka

akorda XXXX enda elukohta tagasi. Toodu läheb veel om vastuollu Liiklusseaduses märgitud erandiga, sest remondipunkti on lubatud sõiduk viia korda tegemiseks (ning sealt edasi otse ülevaatusele sõiduks . Lubatud ei ole sõita

) edasi-tagasi remondipunkti ja oma elukoha vahel. Kui menetlusalusele isikule sai arusaadavaks, et tal hetkel ei ole raha käsipiduri trosside tarvis nagu vastulauses märgitakse, oleks sõiduk pidanud jääma isa juurde (ehk remondipunkti) trosse ootama ning sellega ei oleks tohtinud uuesti remondikohast

ära sõita.

Õige on ka kohtuvälise menetleja tähelepanek, et sõidukit võib erandina liikluses kasutada üksnes juhul kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust. Hetke seisuga puudub teadmine, kas antud sõidukiga on turvaline liikluses osaleda. Menetlusalune isik kohtule esitatud kaebusele ühtegi tõendit lisanud ei ole, mille põhjal oleks võimalik veenduda sõiduki ohutuses.

Vastulauses märgitakse, et tegemist on käsipiduri rikkega, vastavatki aga (nt remondikoha hinnapakkumisega konkreetse sõiduki parandamiseks, tehnoülevaatuse mitteläbimise aktiga vm dokumentatsiooniga) . tõendatud ei ole

Kohtuväline menetleja on kohtule esitatud vastuses märkinud, et sõidukil XXXXX puudus tehnoülevaatus alates mootorsõidukit, juunikuust 2018. Seega 24.08.2018 juhtis R.T m

illel puudus tehnoülevaatus.

LS § 207 sätestatud väärteo puhul leiab kohus, et liiklusnõuete eiramise osas on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Isik teadis, et sõidukil puudus tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest sõidukiga sõitma. menetlsualune isik sõitis sõidukiga Kusjuures nii

remondikohta kui ka sealt tagasi. Seega leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult.

Kaebaja oli 24.08.2018 . sõidukit juhtides ülevaatuse puudumisest teadlik

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 207 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud

(VTMS § 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes ei ole süüks arvatud teo toimepanemist eitanud.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et poolt R.T

. käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused Täpsustada tuleb üksnes väärteo kvalifikatsiooni, kuna alates 01.06.2018 sisaldab LS § 207 kvalifikatsioon ka lõikeid. R.T poolt toimepandud sätestatule, mille kohaselt tegu vastab

LS § 207 lg 1

tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest kar . Konkreetne – istatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut seadusemuudatus oli teo toimepanemise ajal kehtiv jõustunud ja , mistõttu tuleb seda ka kohaldada.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30

0 eurot. udes sanktsiooni varasemast trahviühiku ulatuses, s.o 12 Läht

keskmis r est mää ast, on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut väärte o

toimepanemise eest karistusega ette htud sanktsiooni keskmise

üle nä määra.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Menetlusalusele isikule inkrimineeritava panemise eest on karistusena ette väärteo toime

nähtud rahatrahv kuni trahviühikut, s .o kuni 400 eurot.

Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu kohus ei tuvastanud.

Korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll tagab seda, et liikluses osalevad sõidukid oleksid tehniliselt korras, kontrolli läbimata sõiduki puhul ei ole täit kindlust, et sõidukiga on ohutu liigelda. Asjaolu, et liikluses osalevad sõidukid oleks tehniliselt korras, tagab liiklusturvalisust. Karistusregistri kohaselt R.T varem liiklusrikkumisi toime pannud ei ole. Samas on tegu toime pandud tahtlikult, isik teadis, et sõidukil puudub kehtiv ülevaatus. Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi R.T olema . Hinnates R.T liiklusnõuetest teadlik süü

suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et on süü hinnatav keskmisena. Keskmine karistusmäär kehtiva sanktsiooni kohas t on 50 trahviühikut el . Samas ei

või süüdistatava või kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada tema kaebuse lahendamisel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-104-06). Seega jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud trahvisumma muutmata. Kohus ei pea vajalikuks nii leebet ja gi õigest keskmisest santktsioonimäärast oluliselt allapoole jäävat karistust kergendamise suunas muuta.

Menetlusaluse isiku töötus (kui konkreetne väide üldse tõele vastab, arvestades kohtuvälise menetleja poolt vidatud vastuolule esitatud kaebuses ja vastulauses) saa olla aluseks isiku ei karistamisele väiksemas määras, kui see on vajalik arvestades karistamise aluseid ja karistuse eesmärke.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill kohtunik