4-18-3931/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4- -3931

1(4)

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-3931 Kohtukoosseis

Ivi Kesküla Pavel Gontšarov , Meelika Aava,

Väärteoasi

N D . väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend Harju Maakohtu 30. juuli 2018. a otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik . N D Menetlusalune isik

N D . (ik XXX; elukoht ), varem XXX korduvalt väärteokorras karistatud.

Asja

läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 30. juuli otsus väärteoasjas nr 4 2018. a -18-3931 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30.07.2018. a otsusega väärteoasjas mõisteti . süüdi LS § 201 lg 2 N D

järgi päeva. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti väärteo toimepanemise ning karistati arestiga 10

vahend,

XXXXXX. sõiduauto Chrysler 300M registreerimismärgiga

Maakohus leidis, et väärteo toimepanemine . poolt on tõendamist leidnud ning tema N D tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Maakohus märkis, et väärtegu on tõendatud tunnistaja

ST ütlustega, mille kohaselt 28.07.2018.a. politseiametnik teenistusülesandeid täites nägi kella 08:36 ajal Tallinnas Pärnu maanteel Viljandi maantee ja Järvevana tee vahel sõidukit Crysler

300M reg.nr XXXXXX idukit juhtis .

N D , mis äratas kahtlust ning peatasid sõiduki. Sõ ik , kellel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. XXX Juhil oli juhtimisõigus taastamata alates 03.09.2017.a

4- -3931

2(4)

Samuti käsitas süüd kinnitavate tõenditena M istri väljatrük kohus aanteeameti liiklusreg ki kehtivate

juhilubade puudumise kohta . ja t N D sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 28.07.2018.a. Karistuse mõistmise osas ei tuvastanud maakohus karistust kergendavaid ja raskendavad asjaolusid. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Ta oli teadlik, et omamata juhtimisõigust ta ei tohi rooli istuda, mistõttu ta on selle väärteo toime pannud tahtlikult KarS § 16 lg 3 mõttes.

Maakohus leidis, e . suhtes tuleb kohaldada raskemat karistuse liiki ning karistuse t N D

eesmärkide saavutamiseks tuleb alla sanktsiooni keskmist määra. karistada teda arestiga

Maakohus rahuldas taotluse konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina . -le N D

kuuluva i Chrysler 300 M reg.nr . , et taotlus ja sellele mootorsõiduk Maakohus märkis XXXXXX lisatud materjalide andmed annavad piisava aluse kahtlustuseks, et . võib jätkata ka N D edaspidi liiklussüütegude toimepanemist. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on . 7 N D

kehtivat väärteokaristust, neist 5 väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest ja kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 alusel. Teda on varasemal karistatud rahatrahvidega ja sõiduki t juhtimise õiguse äravõtmisega lisakaristusena. Sellised asjaolud võimaldavad järeldada, et tegemist on isikuga, kelle käitumismustrit iseloomustab liiklusseaduse nõuete rikkumine. Eeltoodu annab piisavalt alust kahtluseks, et N D . võib jätkata ka edaspidi liiklussüütegude toimepanemist ning selle takistamiseks on N D- . le kuuluva mootorsõiduki konfiskeerimine põhjendatud.

2. Harju Maakohtu otsusele esitas menetlusalune isik . apellatsiooni, milles taotleb N D konfiskeeritud auto Chrysler 300M registreerimismärgiga XXXXXX tagastamist. Selgitab, et talle määrati karistuseks arest, mille kandis ära ning auto konfiskeerimine on teine karistus.

3.Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2018. a määrusega jäeti . apellatsioon käiguta ja N D anti tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks kuni 25.09.2018.a. seoses sellega, et . ei olnud N D apellatsioonis märkinud, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta ning kas ta soovib kaitsjat.

4. , et ei soovi 25.09.2018.a kõrvaldas . apellatsioonis esinenud puudused, märkides N D kaitsjat ning apellatsiooni võib lahendada kirjalikus menetluses.

5. Vastavalt VTMS § 145 lg kohtuvälisele menetlejale, et -le 1 saatis ringkonnakohus apellatsiooni selgitada välja kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse suhtes.

6. esitas 2.10.2018.a. oma seisukoha, milles leiab, et Harju Maakohtu Kohtuväline menetleja

30.07.2018.a muutmata ja apellatsioon rahuldamata. otsus tuleb jätta Vastustaja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Vastustaja leiab, et õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut süütegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks on maakohus arvestanud . -le N D kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid

kogumis. . N D on püütud seaduskuulekale käitumisele suunata vägagi eriliigiliste karistustega. Teda on erinevate liiklusalaste süütegude eest karistatud nii tingimisi vangistuse, rahatrahvi kui ka mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega, kuid ükski mõistetud karistustest ei ole talle senini eripreventiivset mõju avaldanud. Eeltoodu põhjal on alust arvata, et . N D võib jätkata ka edaspidi enamohtlikke liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist ning sellest tulenevalt on vajalik N D . -le kuuluv sõiduauto Chrysler 300M, kui süüteo toimepanemise vahend, konfiskeerida. N D . , teades, et seoses korduvate ebaõnnestunud liiklusteooria eksamite sooritamistega Maanteeametis puudub tal õigus mootorsõidukijuhina liikluses osaleda, kuid vaatamata sellele pani tahtlikult toime ohtliku liiklusalase süüteo, mille karistamisse ei saa õiguskaitseorgan suhtuda kergekäeliselt.

4- -3931

3(4)

Vastustaja on seisukohal, et riik peab andma selge signaali, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas ja sellega enamohtliku väärteo toimepanemine ei ole ühiskonnas aktsepteeritud ning on riigi poolt rangelt karistatav. Keskmisest rangema karistuse eesmärk on äratada mootorsõiduki juhtide tähelepanu ning kutsuda neid kaasa mõtlema, et miks juhtuvad liiklusõnnetused, milles saavad viga ja hukkuvad süütud inimesed.

Kehtivaid liiklusreegleid korduvalt teadlikult ja tahtlikult eirav juht ei hinda ilmselgelt oma suutlikkust kriitilise pilguga, ta on julge ja võtab hetkeemotsioonide ajel liikluses vastu ohtlikke otsuseid. Vaatamata sellele, et . N D käitumises 28.07.2018 oht lõplikult ei realiseerinud ja kõrvalised isikud ning kaasliiklejad vigastada ja nende vara kahjustada ei saanud, tuleb toime pandud süütegu pidada äärmiselt ohtlikuks teguviisiks. Juht, kes ei suuda sooritada edukalt liiklusteooria eksamit, ei tunne ilmselgelt piisavalt hästi liiklusreegleid ja on seetõttu mootorsõiduki juhina liikluses ohtlik.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad enamohtlikke süütegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega ning viitab Riigikohtu lahendile nr

3-4-1-2-05 . Vastustaja asub seisukohale, et . N D ei taju jätkuvalt mootorsõiduki juhina liiklusreeglite eiramisega kaasnevat ohtu ning liiklusnõudeid korduvalt teadlikult ja tahtlikult rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kohtukolleegium, olles tutvunud , maakohtu otsusega, esitatud väärteoasja materjalidega

apellatsiooni ja , leiab, et esitatud apellatsioon tuleb ga kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.

8. . on apellatsioonis d kaks N D märkinud, et ta ei nõustu sellega, et talle on määratu karistust ühe asja eest ning soovib oma auto Chrysler 300M reg.nr XXXXXX tagastamist.

Ringkonnakohus selgitab, et . -le on ing N D põhikaristusena mõistetud 10 päevane arest n sõiduauto Chrysler on konfiskeeritud KarS § 83 lg 1 alusel kui süüteo toimepanemise vahend.

Tegemist ei ole sama süüteo eest mitu korda karistamisega. KarS § 83 lg s 1 sätestatud

-

mõjutusvahendit kohaldatakse juhul, kui see on vajalik karistuse mõne konkreetse eesmärgi saavutamiseks, seega kas eri-

või üldpreventiivsetel kaalutlustel. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-37-07, kus on sedastatud, et süüteo toimepanemise vahendi võib süüteo toimepanijalt konfiskeerida üksnes juhul, kui on toime pandud koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Seega kehtivad süüteo toimepanijalt vahendi konfiskeerimisel samad eeldused nagu karistamise puhul. Süüteo toimepanemise vahendi süüteo toimepanijalt konfiskeerimine tugineb ühtlasi isiku süül ja isikult õigusrikkumise toimepanemisel kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest. Kolleegium leiab, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustavaks, kui selleks annab aluse süü suurus ning on piisavalt ja põhjendatud alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi ning seejuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu

järeldus selle kohta, et . võib vabaduses olles N D

jätkata ka edaspidi liiklussüütegude toimepanemist, on jälgitavalt põhjendatud ja arusaadav.

Kolleegium leiab, et mootorsõiduki konfiskeerimise kaalumisel tuleb arvestada .

N D

varasemat karistatust sh. karistusi liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest ja kehtivat kriminaalkaristus KarS § 424 järgi. Varasemalt on . karistatud tingimisi vangistuse, N D

rahatrahvidega, millised on tal tasumata ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega.

Eelnevalt nimetatud karistused ei ole avaldanud . le piisavat mõju ning see annab N D- aluse arvamuseks, et . puhul on tegemist isikuga, kes pidevalt rikub liiklusseadusest N D

4- -3931

4(4)

tulenevaid nõudeid. Maakohtus toimunud istungil on . selgitanud, et ta ei sooritanud N D

eksamit juhtimisõiguse taastamiseks, mis suurendab tõenäosust, et isik võib istuda uuesti autorooli omamata vastavat juhtimisõigust. Seega eeltoodu annab piisavalt alust prognoosiks, et . N D

võib jätkata ka edaspidi liiklussüütegude toimepanemist ning selle takistamiseks on põhjendatud . le kuuluva süüteo toimepanemise vahendi N D- Chrysler reg.nr XXXXXX konfiskeerimine.

Kohtukolleegium jagab kohtuvälise menetleja esitatud seisukohta, et . poolt N D toimepandud süütegu on alust pidada äärmiselt ohtlikuks teoks. Kui isik ei suuda sooritada edukalt liikluseksamit, ei tu uki juhina ohtu nne ta piisavalt hästi liiklusreegleid ning kujutab mootorsõid kõikidele kaasliiklejatele. Mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes ei tunne piisavalt liiklusreegleid kuulub muuhulgas

liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Arvestades konfiskeerimise märkimisväärset preventiivset toimet saab pidada süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist vastavaks nii süü suurusele kui ka süüdlase isikule.

9. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes VTMS § 145 lg le 1 ja § 147 lg 1 p le 1 jätab ringkonnakohus - -

Harju Maakohtu 30.07.2018. a -18-3931 muutmata ja esitatud apellatsiooni otsuse väärteoasjas nr 4 rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)