1-18-6552/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-6552

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 10.09.2018. Kriminaalasja number 1-18-6552 (18233000816) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Irina Štšelina Kriminaalasi Y.M-i süüdistuses KarS § § 120 lg 1, §

118 lg 1 p 1,

121 lg 2 p 2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonna Irina Karo prokurör Süüdistatav Y.M

elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, algharidus, emakeel - vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 10.05.2013

Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

184 lg 2 p 1,2 järgi vangistusega 2 aastat, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus

ega 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 29.06.2018. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin

RESOLUTSIOON

Tunnistada Y.M süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks

118 lg 1 p

(neli) aastat vangistust.

Tunnistada Y.M süüdi KarS § 12 järgi ja mõista talle karistuseks üks

0 lg 1

1 ( ) aasta vangistust.

1-18-6552

Tunnistada Y.M

121 lg 2 p 2 sta talle karistuseks 6 süüdi KarS § järgi ja mõi ( kuud vangistust. kuus)

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Y.M-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

Y.M vangistusega 2 (kaks) aasta 8 (kaheksa) kuud. t

Karistusaega arvestada alates 29.06.2018.

Y.M-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni.

Asitõendid: - -plaadid riminaalasja

CD , mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule k materjalide juurde; - sokid ja lühikesed püksid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (03.07.2018 asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr - 2186, lk 127), tagastada kohtuotsuse jõustumisel Y.M-ile; - kampsun, mis asub

PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (03.07.2018 asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr 2186, lk 127), taga - stada kohtuotsuse jõustumisel kannatanule V G ; - nuga, mis asub

PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (26.07.2018 asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr - 2204, lk 128), konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel

.

Mõista Eesti Vabariigi kasuks välja 1250 (üks tuhat kakssada Y.M-ilt viiskümmend) eurot kaks tuhat ükssada kümme sundraha ja 2110 ( ) eurot 12 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks.

Määrata, et on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud Y.M-il kokku summas 3360,12 eurot ühe (1) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700046548 ning selgitus „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies Y.M , 1-18-6552 ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 12. septembrist 2018. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva

1-18-6552

jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 12. septembrist 2018. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 04. oktoobrist 2018.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1.

Süüdistuse sisu

Y.M-i -mais 2018 süüdistatakse selles, et tema, viibides narkojoobes aprillis tuvastamata kuupäeval öisel ajal oma elukaaslase linnas lõi teda J G korteris aadressil xxx rusikahoobiga vastu vasakut lõualuud, millega tekitas füüsilist valu ja kehavigastusi, löögi tagajärjel lõi tema kannatanul hamba välja.

Oma tahtliku tegevusega pani Y.M pani toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema viibides narkojoobes, mis on tingitud tetrahüdrokannabinoli tarvitamisest, viibides 29.06.2018 ajavahemikul kl.04.00-05.00, endise elukaaslase J G korteris, mis asub aadressil xxx G , hoides käes kööginoa, mille tema võttis J köögis lausahtlist, ähvardas kannatanut armukadedusest ajendatuna oma endist elukaaslast J G noaga pea otsast maha saagida, kannatanu ehmatas ära kuna ka varem Y.M kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. Kannatanul oli alust karta nende ähvarduste täideviimist kuna tema kartis oma elu ja tervise pärast.

Oma tahtliku tegevusega pani Y.M toime teise inimese tapmise ja terviskahjustuse tekitamisega ähvardamise, s.o KarS § 120 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema viibides narkojoobes, mis on tingitud tetrahüdrokannabinoli tarvitamisest, viibides 29.06.2018 ajavahemikul kl.04.00-05.00, endise elukaaslase J G korteris, mis asub aadressil xxx, armukadedusest ajendatuna, lõi kööginoaga, mille terapikkus on 11,5 cm ning mille tema sai J G ni peal lamava V G köögis lausahtlist, diiva kahel korral, aga nimelt ühel korral roiete piirkonda paremalt ning üks kord kõhu piirkonda, tekitades talle vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisile nr xxx vigastused, mis põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse (kõhuõõnde tungiv, haavakanali kulul maksa paremat sagarat, peensoolt ja peensoolekinnistit vigastav haav paremal pool rindkerel).

Oma tahtliku tegevusega pani Y.M toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kohtuistung

Süüdistatav seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast Y.M süüdi täielikult. Y.M ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahend

amisega lühimenetluses.

1-18-6552

Kannatanu V G palus mitte suhtuda sellesse rangelt, eksida, tal puuduvad iga üks võib materiaalsed pretensioonid.

Kannatanu J G avaldas, et materiaalset kahju tal ei ole.

Prokurör süü on tõendatud kriminaaltoimiku materjalidega leidis, et Y.M-i . Palub seda

karistuse mõistmisel arvestada , et süüdistatav on eeluurimisel ennast süüdi tunnistanud ja avaldanud kahetsust ning teda ei ole varem karistatud isikuvastaste kuritegude toime panemise eest.

Prokurör tegi ettepaneku tunnistada Y.M süüdi KarS § 118 lg 1 p teda vangistusega , § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi ning karistada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

6 aastat, vangistusega 1 aasta 6 kuud, KarS § 121 lg 2 p 2 järgi KarS § 120 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta. raskemaga Vastavalt KarS § 64 lg 1 lugedes kergem karistus kaetuks karistusega mõista Y.M-ile liitkaristuseks 7 aasta 6 kuud vangistust, vastavalt lühimenetluse põhimõtetele KrMS § 238 lg 2 sätestatud alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse alguseks lugeda alates 29.06.2018. Palus

välja mõista süüdistatavalt menetluskulud täies mahus.

Kaitsja palus karistuseks leebemat karistust. Kaitsja tegi ettepaneku mõista Y.M-ile KarS § 121 järgi määrata kuud vangitust, KarS § 120 järgi Y.M-ile karistuseks 6

- 3 kuud vangistust, KarS § 118 järgi

4 aastat vangistust. Liitkaristuse määramisel lg 1 p 1 -

kaitsja pakkus lugeda leebemad karistused kaetuks rangema karistusega. Seega ärakandmiseks jääb 4 aastat vangistust, ähendada karistust 1/3 võrra ja karistuseks jääb 2 v

aastat ja 8 kuud. Võttes arvesse, et Y.M kahetses tehtut on võimalik kohaldad a tema suhtes § 7 määrata talle katseaeg kontrollnõuetega. Samuti võib kohaldada selleks

4 ning

perioodiks alkoholi tarvitamise keeldu. Kuna Y.M pani toime I astme kuriteo siis kaitsja pakkus Menetluskulud palus katseaega määrata pikemaks perioodiks 4 aastaks. võimaldada maksta 1 aasta jooksul võttes arvesse tema materiaalset seisundit.

3.

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus.

Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § le 61 hindab kohus tõendeid - nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Y.M-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises KarS § 118 lg 1 p 1,

1-18-6552

§ 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud.

 Episood KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, kannatanu V G

Kohus leiab, et Y.M-i poolt raske tervisekahjustuse tekitamine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (lk 79-93), mille kohaselt ta pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Nimetatud ütluste kohasel läks ta 2 t 9.06.2018 kella 5 paiku hommikul J G korterisse aadressil xxx. Ta elas koos J G umbes aasta ning nad l d lahku umbes kuu äksi tagasi. Eelnevalt kirjutas sõnumi oma mobiiltelefonilt , kas võib juurest läbi tulla. xxx G G vastas, b tulla. Kui J is, koputas uksele, J avas Y.M-ile . Ta l et või juurde jõud äks kööki. Köögis polnud kedagi. Kui kööki läks, siis näg . Köögis i lebamas oma tuttavat V G Y.M suitsetas. Rääk . Jutuajamise käigus J ütles sai pahaseks, võt is J

Y.M-ile midagi, ta tis köögilaualt noa, taht Ütles talle midagi nagu et „kana, praegu saen sul pea is teda hirmutada. otsast". Alguses J hakkas naerma, aga siis kohe sai aru, et Y.M ei tee nalja ja hakkas Y.M-i Y.M-il

eest köögis ära jooksma, kui köögist väljus, nuga oli käes. Y.M läks nuga käes tuppa, kus diivanil lebas . Ta ei maganud. Kaks korda lõi V G Y.M V kuhugi kehasse, üks kord kindlasti kõhu piirkonda ei näinud, . V lamas mingite tekkide sees, Y.M kuhu teine löök sattus. Mäleta käest kinni, et b, et V haaras Y.M-il Y.M teda rohkem noaga lüüa ei saaks. V küsis astas: „Hoiatasin, et saad, aga sa

Y.M-ilt, mille eest. Y.M v ei uskunud mind." Siis jooksis J ligi, hakkas karjuma, et Y.M ei teeks seda, kogu kehaga langes Y.M-i J Y.M-ile, et käe peale, lasi sõrmed lahti, nuga kukkus diivanile. ütles tema tütar S on korteris, palus, et Y.M ei karjuks. Kui J last poleks olnud, siis oleks sinna jäänud kaks laipa. Pärast seda, kui oli V kaks korda noaga löönud, läks kööki, siis möödudes sisenes ka S tuppa, ta istus seal voodil. Ta ei maganud. Tervitas, pani ukse enda järel kinni ja läks kööki. öögist käis Kui köögist väljus, siis nägi V, kes ka käis K Y.M vannitoas. vannitoas, verd V

i Y.M-il il ei näinud, aga ütles talle, et lamagu. Ägedusehoog ol üle läinud, Y.M täpsustas, et ta ei tahtnud V G tappa. umbes pool aastat tagasi oli nendel V J pärast üks arusaamatus. neid mõlemaid, et kui nad hakkavad käima, siis Siis hoiatas Y.M „andku jumal neile". Pidades silmas, et Y.M ei lase neil koos elada. Kuidas nimelt Y.M ei laseks neil koos elada, siis ta v ei teadnud. Asi on selles, et enne seda, kui J eel hakkas Y.M-iga elama, ta elas V. Kui nad J elama hakkasid, ta lubas, et ei hakka V kohtuma. Aga ta ei pidanud oma Aegjuures ja sealt leidis eest V, hoiatas, et sõna. ajalt käis J ta maksab selle eest. G ja J ei uskunud, et Y.M b midagi teha. Y.M kahetses tehtut. või Oma käitumist seletas armukadedusega.

Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täit ütlused (lk , mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed mist kannatanu V G 16-22) ja mille kohaselt 29.06.2018 kella kahe paiku tuli oma tuttava J G juurde korterisse öösel ta aadressil xxx Temal oli Nad elasid G koos umbes 5- d . vaja kusagil ööbida.

6 aastat, läksi lahku umbes kolm aastat tagasi. Kui tuli J juurde olid korteris ainult tema tar. J ja tema tü tütar S magas. G heitis magama suure toa diivanile. J on kahetoaline korter. G oli hallides spordipükstes ja hallis musta värvi vahekiiludega varrukatel ja külgedel. ä kampsunis, G rkas sellest, et tundi Tundi lge ja s lööke noaga. s konkreetselt kaks lööki noaga: ühe paremasse kü ühe vasakusse. Avas silmad ja nägi, et diivani ju ures seis G kohal Y.M , keda is kannatanu tundis

uga hästi. Paremas käes hoidis ta n . Vaatas nuga. See oli üleni metallist, s.o ka käepide oli sellel metallist. Nuga oli umbes 20 sentimeetrit pikk, kui mõõta koos käepidemega. Võt käega tema parema käe randmest kinni, et ta ei tis Y.M-i oma vasaku saaks kannatanut Kannatanu n jooksis J lüüa veel kord. ägi, kuidas tuppa ja hakkas ütlema Y.M-ile, et ta viskaks no J Y.M-ilt nuga a käest. Pärast hakkas ära võtma, haaras tal käest mõlema käega. ägi, et nuga kukkus Y.M-i käest ära Kannatanu n . Kuhu nuga kukkus,

1-18-6552

kannatanu Kannatanu n ei näinud. ägi, et keegi politseinikest võttis selle noa ära. Pärast seda, kui Y.M lasi noa käest, väljus ta toast. Kannatanu ü kutsuks välja kiirabi tles J , et ta . Politsei tulekuni käis vannitoas, võt sealt käterätiku, et suruda haavadele kannatanu tis , veri juba jooksis. P kannatanut ta Y.M-i ärast seda, kui Y.M oli löönud noaga, küsis käest, mille eest. Y.M-i vastusest sai kannatanu aru, et oli J peale armukade.

Nimetatud kannatanu J G 1-11), ja süüdistatava ütlustega on kooskõlas tunnistaja ütlused (lk mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad süüdistatava ja kannatanu ütlustega ja ka teiste avaldatud tõenditega ja mille kohaselt oli 28.06.2018 oma kodus aadressil xxx . Kell 22.00 tu G - G , koos oma 2007. aastal sündinud tütre S li külla V endine elukaaslane, ta oli kaine ja palus öömaja, kuna ühiselamusse pärast kella 22.00 ei pääse. G heitis magama diivanile suures toas, aga G teises toas koos lapsega. 29.06.2018 umbes kell 04.00 tuli Y.M - samuti G endine elukaaslane ja tõi sigarette. Y.M oli kaine. G j . Y.M . G tuppa uhatas ta kööki ja tegi talle teed istus ja jõi teed läks jooma. Kui G tuli

kööki kruusi ära panema, võttis Y.M lauasahtlist metallkäepidemega kööginoa, rehmas poole lööki imiteerides, pärast küsis: „On hirmus?" ütles G

. G Y.M-ile naljaks, et ta on loll, sest arvas, et noaga tuppa ja Y.M teeb nalja. Y.M läks koos selle tunnistaja kuulis V karjumist. G jooksi , et V lebas selili diivanil. Y.M hoiab s ja nägi nuga V kohal, aga V . Nuga oli Y.M-il paremas hoiab Y.M-i kätt, et too ei lööks noaga käes. nähes haaras mõlema käega Y.M-il paremast käest, milles ta hoidis Taolist asja G

nuga, vajus käe peale ning hakkas kätt vastu „Pole vaja, diivanit suruma, karjudes Y.M-ile pole vaja, S

- G mainimine. Y.M lasi ärkab üles" või „S näeb". Võib olla talle mõjus tütre S haarde lõdvemaks, nuga sattus diivanile ning haarates n käepidemest viskas oa G noa diivani alla.

G jooksis tuppa S juurde politseid kutsuma. S ei Pärast seda läks Y.M kööki, maganud. Sel hetkel jäi kutsus politsei, läks ukse juurde, et S V diivanile. G toa uks kinni panna ning nägi, et tuli vannitoast välja lapiga, mida ta surus vastu paremat külge ribidest V allapoole. Sel ajal oli V kere alasti. G G aav. V , nägi, et on külje peal h heitis jälle diivanile aga G pani toaukse kinni ning istus lapse juurde voodile. Politsei saa G, kus bumisel näitas voodi all asub nuga ja osutas V kampsunile, milles ta oli kui talle noahaav tekitati.

Kannatanu ja süüdistatava ütlustega haakuvad tunnistaja ütlused (lk 43 S G -58), mille kohase tunnistaja magama lt 28.06.2018 läks kell kümme või üksteist õhtul, magas üksi oma toas. Tunnistaja ema kisa peale. noaga?" ärkas Ema karjus, et „Miks sa pussitasid V Tunnistaja hakkas kartma, et Y.M hakkab tunnistaja ema peale karjuma, et pussitab ka teda (naist) ja tunnistaja hakkas nutma. Tunnistaja istus voodi peal ja nuttis. Ema ütles tunnistajale, et Saša ilmus kell neli hommikul, V aga kell kaksteist öösel. Tunnistaja nägi, et ema võttis Saša noa ja viskas selle diivani alla. Nuga oli kahekümne kolme sentimeetrine. Politseinikud mõõtsid seda ja pildistasid. V korises. Ema kutsus politsei oma telefonilt tunnistaja toas. Pärast ema jooksis välja, et kiiresti politseid kutsuda. Saabusid politseinikud, k viidi haiglasse. äis kiirabi ja V

Samuti on eeltoodud tõenditega kooskõlas tunnistaja ütlused K K (lk 59-66), mille kohaselt oli ta 29.06.2018 kella 04:57 ajal patrullteenistuses patrullekipaažis 4473 koos politseipraktikani J P ). Nad teostasid liiklusj t Narva linnas. Nad said Bravo (P ärelevalve prioriteediga väljakutse aadressile algse info põhjal oli aset xxx, kus esi leidnud lähisuhtevägivald ning väljakutse sisu oli järgnev - vaja kiiresti politseid ja kiirabi, naine oli väga ärev t vägivallaga, kõne katkestati, ud tagasi, keegi vastu ei võta. il, tegemis helistat Väljakutsele reageerisid ka patrullekipaažid 4480 (M S ja D R) ning 4470 S M P). (D ja Kohapeal avas nendele trepikoja ukse naisterahvas J G, kes . Ta seletas, et väljakutse tegi vägivald leidis a endiste elukaaslaste vahel, kellest ühega, set tema V G, oli naine koos korteris olnud, kui neile tuli külla J endine elukaaslane Y.M ,

1-18-6552

kes olevat läinud kööki ja võtnud noa, ning sellega löönud V roiete piirkonda nii vasakule kui paremale poole keha, tekitades torkehaavad. Korteris peeti kinni Y.M kuriteos kahtlustatavana ning PA-4470 toimetas isiku Narva PJ'i. Kuna Y.M-i riietel oli näha vereplekke, siis ennem tema jaoskonda toimetamist fotografeeris tunnistaja tema riietusel olevaid vereplekke - näha oli vereplekk isiku parema jala valget värvi sokil ning isiku jalas olnud helesiniste lühikeste teksapükste vasaku jala tagumisel küljel. Korteris oli veel J S G, kes magas ja mida V tütar gi ei näinud. G toimetas kiirabi Narva haigla EMO-sse. Tunnistaja fotografeeris Narva haiglas ka V kehal olevai id vigastusi d keha vasakul kui paremal pool roiete piirkonnas d nähtava , nähtavad oli torkehaavad. Fototabelist nähtub, et Y.M-i parema jala valget värvi sokil oli nähtav vereplekk. Samuti Y.M-i helesiniste lühikeste teksapükste vasaku jala tagumisel küljel oli nähtav vereplekk.

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 30- 36), mille kohaselt vaatluse objektiks on kahetoaline korter aadressil xxx. Korter paikneb esimesel korrusel, korterisse sisenedes on koridor, koridorist otse on külaliste tuba, külaliste toa sissekäigu vastas vasakus nurgas asetseb diivan. iivanil on kirjut värvi lina, kaks patja D valgete padjapüüridega ning kortsutatud roosat värvi tekk. Diivanil asetseva padja paremas nurgas on ümmarguse vormiga roosa värvi plekk diameetriga 10 cm. Paremal diivanist on t seisab valget värvi taburet, põranda peal diivani nurga all taburetti vastas asetseb metallist kööginuga üld pikkusega 23 sentimeetrit, lõiketera pikkus on 11,5 m, käepideme pikkus on 11,5 cm (sündmuskohalt ära võetud ja pakendatud paberpakendisse nr. 1). Koridorist vasakul paikneb vannituba, põrandal tualettpoti ees on meeste lukuga džemper halli musta värvi koos punaste laikudega seljal . (sündmuskohalt ära võetud ja pakendatud paberpakendisse nr. 2)

S b k üüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõenda a a -110), millest aadeldavateks sitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 100 nähtuvalt on v objektideks on 29.06.2018 kahtlustatava Y.M-i ülekuulamise protokolliga ära võetud sokid; 29.06.2018 kahtlustatava Y.M-i isiku läbivaatuse protokolliga ära võetud lühikesed teksapüksid; 29.06.2018 sündmuskohalt korterist aadressilt , äravõetud xxx kampsun, mis kuulub kannatanule V G ja nuga. Vaatluse esimeseks objektiks on kaks sokki, pikkusega 35 cm. Sokid on valget värvi, ühel sokil kummi servalt 3 cm kaugusel on verekahtlane määrdumine suurusega 2x2 cm, ning kummi servalt 7 cm kaugusel on verekahtlane plekk suurusega 6x3 cm. Vaatluse teiseks objektiks on meeste sinist värvi lühikesed teksapüksid. Visuaalse vaatluse käigus lühikese teksapükste vasakul säärel tagaosal alumisest servast 11 cm kaugusel, sisemisest õmblusest 1 cm kaugusel avastati verekahtlane plekk suurusega 12x4 cm. Vaatluse kolmandaks objektiks on meeste spordikampsun. Meeste spordikampsuni eesd ja tagaosa on halli värvi, varruka on musta värvi, jope ees on tõmbelukk ja kaks küljetaskut. Jope eesja tagaosal on avastatud hulgalised verekahtlaseid määrdumisi. Visuaalse vaatluse käigusus paremal hõlmal lõike vigast avastati torkeus pikkusega 1,5 cm, vigastus asub taskust 4 cm kaugusel, küljeõmblusest 2,5 cm kaugusel, alumisest servast 24 cm kaugusel. Vasakul hõlmal lõike vigastus pikkusega 2,5 avastati torkecm, vigastus asub taskust 3 cm kaugusel, küljeõmblusest 1 cm kaugusel, alumisest servast 16 cm. Paremal varrukal avastati kaks lõikust pikkusega 6 cm ja 2 cm, lõikused asub varruka alumisest servast 33 cm kaugusel. Vaatluse neljandaks objektiks on nuga. Noa üldpikkusega

23 cm on hallikasvalge metalne tera pikkusega 11,5 cm ja h l al ikasvalge metalne käepide pikkusega 11,5 cm. Tera laius keskmises osas on 1,7 cm, tera laieneb käepideme suunas, teral ühel küljel on kiri "Unlwell". Visuaalsel vaatlusel noa teral eristatavad verekahtlased määrdumised. Vere tuvastamiseks verekahtlastest määrdumustest kasutati värvusreaktsioonil põhinevat vere kiirtesti Tetrabase. Test oli positiivne, mis näitab vere olemasolu noateral.

1-18-6552

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas DNA-ekspertiisi akt nr xxx (lk 121-126), mille kohaselt kahtlustatava sokkide (proov B180394) saadi DNA- sprofiil, mis lt võetud proovist analüüsil täi on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev V G DNA- ada Y.M-ilt profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välist pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kolmandast proovist noalt (proov B180393), proovist (proov B180395) saadi kahtlustatava lühikeste pükste pealt DNA- i isikult. Nendes segaprofiilides on analüüsil täisprof ilid, mis on pärit enam kui ühelt eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev V G -profiiliga. Kannatanu DNA kampsunilt võetud proovist analüüsil täisprofiil, mis on pärit (proov B180396) saadi DNA- enam kui ilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on ühelt isikult. Selles segaprofi kokkulangev V G DNA-profiiliga. saadi DNA- Noalt võetud esimesest proovist analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Y.M-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. V G ja J G DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Noalt võetud teisest proovist ( analüüsil osaline proov Al82171) saadi DNA- profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. V G ja J G -profiilid ei ole seostatavad sellest proovist DNA saadud - oogilise materjali DNA segaprofiiliga. Y.M-ilt

pärineva biol sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles seg aproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi.

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (lk 70-77) peeti Y.M kahtlustatavana kinni vahetult peale talle etteheidetava kuriteo toimepanemist. Indikaatorivahendi kasutamise protokolli kohaselt (lk 67-69) oli Y.M kuriteo toimepanemise ajal narkojoobes. Y.M oli indikaatorivahendi tulemusega nõus.

Kannatanu V G haavade olemasolu ning nende paiknemise asukoht on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis (lk voodis, kõhu piirkonnas on näha 14-15). Vaatluse hetkel oli V G kaks haava.

Seda, et kannatanule olid tekitatud kehavigastused tõendavad ka asitõendi vaatlusprotokoll (lk 37-41). Vaatlusprotokolli alusel vaadeldaks objektiks on helisalvestis 2 k t telefoni nr xxx õne ja xxx e 2,07 min. , mis olid äravõetud häir keskusest. Esimene kõne kestab 0,46 min ja teine – Esimese e xxx s kõnes kutsutakse politsei ja kiirabi aadressil seoses vägivallaga. Teise kõne alusel häir e helistas medõde Ž ekeskuss ning teatas sellest, et on hospitaliseeritud ja asub operatsioonil kõhukoopas noahaavaga noormees sõnade V G, keda aadressil xxx linnas G järgi tundmatu lõi noaga.

Tervisekahjustuse tekitamise raskusaste on tõendatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiga. Ekspertiisakti nr xxx (lk 113-118) kohaselt esinesid h V G aiglasse pöördumisel järgmised vigastused: kõhuõõnde tungiv, haavakanali kulul maksa paremat sagarat, peensoolt ja peensoolekinnistit vigastav haav paremal pool rindkerel. Antud vigastus võis tekkida torkelõikerelva, milleks võis olla ka nuga, toimest, määruses märgitud ajal ja asjaoludel. See vigastus, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse.

Objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele käesoleva paragrahvi punktides loetletud tunnusele. Tekitamine on samatähenduslik mõistega põhjustamine. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei ole tähtis, sest tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. On aga oluline, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Kommenteeritav koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse. Tunnused on sätestatud

1-18-6552

alternatiivselt lg 1 punktides

, mille koosesinemine on võimalik. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. On oluline, et oht kannatanu elule tuleneks otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust. Eluohtlikeks on Riigikohus lugenud järgmisi vigastusi: kõhuõõnde ulatuv torke lõikehaav - (RKKK 3-1-1-40-13 p- - -1-1-46-11 p 7), d 7,10), rinnaõõnde ulatuv torke lõikehaav (RKK 3 arterit vigastav torke- -1-1-16-05 p 10) jne. lõikehaav (RKKK 3

Kohus leiab, e ditega kogumis o Y.M t eeltoodud tõen n tõendatud see, et täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas raske tervisekahjustuse objektiivse koosseisu, kuna ta lõi kannatanut kööginoaga kaks korda, üks kord lõi kannatut noaga roiete piirkonda paremalt ja teine kord – kõhu piirkonda, millega tekitas kannatanule vigastused, mis põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse.

Raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab § 118 lg 1 kohaldamisel arvestama - § s 19 sätestatud reegliga, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Järelikult piisab isiku süüdimõistmiseks § 118 lg 1 järgi, kui tal on teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes ettevaatamatus. Eluohtlikkust saab toimepanijale omistada üksnes juhul, kui see on põhjustatud tahtlikult või hooletusega.

Kohus on seisukohal, et kehavigastuse tekitamise e osas tegutses Y.M osas ning tagajärj tahtlikult, otsese tahtlusega. Süüdistatav tahtis ja soovis isikule kehavigastuse tekitada, s.t. kehavigastus tekitati kööginoaga kavatsetult. Samas süüdistatava eesmärgiks oli eluohtliku kehavigastuse tekitamine, kuna lõi ta kaks korda kõhu piirkonda.

Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud.

Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo Y.M objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Y.M pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo - toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

 Epi G sood KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, kannatanu J

KarS § 121 objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb seega koosseisutunnusena ette taga

järje – valu. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-48-04 p 8). Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu.

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist Y.M-i poolt tõendavad kannatanu J G 23-28), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ütlused (lk ning mille alusel hakkas kannatanu Y.M-iga Y.M-i naise surma, umbes kohtuma pärast 2017. aastal. Tolleks momendiks oli kannatanu umbes kuu aega V G lahku läinud, kuid suhtles temaga edasi. Y.M-ile see ei meeldinud. Ta on seda kannatanule korduvalt rääkinud. üldse, et teeb nalja kui ta ütles, et lööb Esimest korda arvas kannatanu Y.M kannatanul ta b suhtlemist G . hambad välja kui jätka Pärast, juba 2018. aasta alguses, kas

1-18-6552

aprillis või mais lõi rusikaga vastu lõuga, millega lõi Y.M kannatanut kannatanul hamba välja. See toimus öösel kannatanu korteris aadressil xxx. Lapsi kodus ei olnud. Y.M oli joobeseisundis k . Kannatanu hakkas Y.M-ile talle ei meeldi, kui ta sellises öögis rääkima, et seisundis on, aga tema vastuseks selle kannatanut. Haiglasse kannatanu seoses selle peale lõi löögiga ei pöördunu . Löömise momendil oli Y.M (tema sõnade alusel) d

mingite tablettide mõju alla. Politseisse seoses selle löömisega i ei pöördunud, sest alguses

kannatanu samut karti kannatanul temast kahju, kannatanu s, aga pärast hakkas kuid lähedased suhted Y.M-iga s See oli lõpetas, millega Y.M nõustus, kuna ütles, et peab end üüdlaseks. ainus kord, mil Y.M tõstis vastu kätt. G

Y.M-i süü kehalise väärkohtlemise toimepanemises kaudselt tõendavad tunnistaja S G (lk 43-58), mille kohaselt peksis Y.M ammu tunnistaja ema J G. ütlused

25.07.2018 eeluurimisel Y.M J G oma süüd kehalises väärkohtlemises ei tunnistanud (lk 87-90), et G olid, aga ta J G ei ja andis ütlusi tülid J mitte ühtegi korda löönud tal ei välja löönud. Kohus suhtub antud ütlu , hammast

sesse kriitiliselt ning arvab, et Y.M-i ütlused on ebausaldusväärsed. Kuna kannatanu ütluste kohaselt oli öömise Y.M l momendil mingite tabl b varjata ettide mõju alla, või ta unustada löömise fakti või püüab tõde, et vältida karistust.

Kohtuistungil tunnistas Y.M oma süüd ja vabandas J G . ees

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Y.M pani süüdistusaktis toodud ajal ja kohas toime kehalise väärkohtlemise kannatanu vastu, ta lõi kannatanut

tundis kannatanu J G Y.M-i rusikaga vastu lõuga, lõi temal hamba välja, ning poolse keh Y.M enda alise väärkohtlemise tõttu valu. Seega täitis tegevusega kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastav asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3).

Y.M on tahtlikult l J G t oga öönud ja oli teadlik sellest, et põhjustab oma te viimasele valu. Kohtu hinnangul pani Y.M toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega.

Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo Y.M objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Y.M pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo - toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

 Epis G ood KarS § 120 lg 1 järgi, kannatanu J

Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Samas ei ole aga välistatud ka ähvarduse tagajärjel kehaliste tervisehäirete teke. Lisaks on antud kuritegu suunatud isiku tahtevabaduse vastu, sest hirm süüdlase ees võib sundida kannatanut oma tahte vastaselt käituma.

1-18-6552

Objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu – ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on veenev. Ähvardamine on võimalik üksnes tegevuse vormis. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Tavaliselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult esitatud sõnades. Teadvustamine on võimalik ka konkludentse teoga. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Ähvardamine peab olema veenev, s.t kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist.

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist Y.M-i poolt tõendavad kannatanu J G 23-28), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ütlused (lk ning mille alusel tuli Y.M 29.06.2018 aasta hommikul G juurde. Y.M Köögis ähvardas kannatanut kannatanul pea maha. Kuna Y.M-il noaga ja ütles, et lõikab oli käes nuga ning üks kord ikkagi löönud ta on kannatanut , kannatanu ehmus.

Seda, et Y.M G ning ta tundis hirmu kinnitatakse Y.M-i ähvardas J

tega (lk 79-85), et 29.06.2018 k ja r G ütlus öögis Y.M suitsetas ääkis J . Jutuajamise käigus J ütles Y.M-ile midagi, ta sai pahaseks, võttis köögilaualt noa, tahtis teda hirmutada. Ütles talle midagi nagu et „kana, praegu saen sul pea otsast". Alguses J hakkas naerma, aga siis kohe sai aru, et Y.M ei tee nalja ja hakkas Y.M-i eest köögis ära jooksma.

25.07.2018 eeluurimisel andis Y.M (lk 87-90), mille kohaselt ta mitte ütlusi ühtegi korda J oaga ei ähvardanud ning ei rääkinud temale sellest, et sa G n eb temale pea maha. Kohus suhtub antud ütlusse kriitiliselt ning arvab, et Y.M-i ütlused on ebausaldusväärsed. Kuna kannatanu ütluste kohaselt oli Y.M löömise momendil mingite tablettide mõju alla, võib ta unustada ähvardamise fakti või püüab tõde, et vältida

varjata karistust.

Samuti tunnistas Y.M oma süüd ähvardamises kohtus.

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et täitis Y.M enda teg objektiivse koosseisu, kuna ta evusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas ähvarduse hoides käes köögin ähvardas oma endist elukaaslast J uga G noaga pea otsast maha saagida ning kannatanu ehmatas annatanul oli eviimist, kuna varem ära. K alust karta ähvarduse täid Y.M kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab muu hulgas, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena.

Kohus on seisukohal, et pani Y.M ähvardamine toime tahtlikult. J G jutu ajal sai Y.M vihaseks, võttis kööginoa kätte ning ähvardas pea otsast maha saagida. Kannatanu ehmatas. Kohtu hinnangul pani Y.M toime otsese ähvardamise tahtlusega.

Seega on süüdistatav Y.M oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Y.M pani talle inkrimineeritava kuriteo

1-18-6552

toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo - toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

4. Karistus

KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Y.M-i egevuses ei esine, KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü ülestunnistamist ja kahetsust.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Y.M on varasemalt 2-l korral kriminaalkorras karistatud. Viimase stetud kohtuotsusega on talle karistuseks mõi vangistust.

Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, mida on võimalik mõista KarS § 121 ja § järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, lg 2 p 2

120 lg 1 antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistatav pani kuriteod toime tahtlikult, tal puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Y.M-i on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka kuritegude raskust ning episoodide paljusust, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust.

KarS § 121 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Arvestades toimepandud kehalise väärkohtlemise tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis ning seda, et esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes – süü ülestunnistamine süüaste pole

, asub kohus seisukohale, et Y.M-i suur ning ta väärib karistust, mis on KarS § ettenähtud sanktsiooni oluliselt alla

121 lg 2 p 2 keskmise määra Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6 kuud . vangistust.

KarS § 120 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Arvestades toimepandud tehiolusid ning seda, et Y.M-i poolt kasutatud ähvardamise ähvardamine oli noa ka süüaste sutamisega, asub kohus seisukohale, et Y.M-i on suur ning ta väärib karistust KarS § 12 ettenähtud sanktsiooni määra

0 lg 1 maksimaalses s. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta vangistust.

1-18-6552

KarS § 118 lg 1 p 1 näeb karistusena ette neljakuni kaheteistaastase vangistuse.

Arvestades toimepandud raske tervisekahjustuse tekitamise tehiolusid, kannatanu seisukohta juhtunute suhtes

ning seda, et esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes – süü ülestunn süüaste pole suur ning ta väärib istamine, asub kohus seisukohale, et Y.M-i karistust KarS § ettenähtud sanktsiooni määras

118 lg 1 p 1 miinimaalses . Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 4 aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel tuleb nimetatud karistused liita ning mõista liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 4 (neli aastat vangistust. Kuna kriminaalasja ) arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg le 2 vähendada mõistetud karistust ühe - kolmandiku võrra ja karistada Y.M-i vangistusega 2 aastat 8 kuud.

Karistusaega tuleb arvestada Y.M-i kinnipidamisest, so alates 29.06.2018. Kohus jätab süüdistatavale valitud tõkendi muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni.

5.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi ,2,4 suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; estatud juhul väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sät töötatakse ümber.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel plaadid jätta kriminaalasja tuleb kriminaaltoimikus olevad CD- juurde.

29.06.2018 kahtlustatava Y.M-i l olid temalt ülekuulamise ära võetud sokid (lk 82) (lk 94) (lk 100-110) ja lühikesed püksid . Need asitõendid olid vaadeldud ning jäetud hoidmisele - i nr 2186 alusel PPA Ida 03.07.2018 asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt prefektuuri Narva politseijaoskonn lk 127). a asitõendite hoidlas (

29.06.2018 sündmuskohalt korterist aadressil olid ära võetud xxx kannatanule V G kuuluv kampsun (lk 30-31) ja J G kuuluv nuga (lk 30-31). - Need asitõendid olid vaadeldud (lk 100 - ning 10) ning jäetud hoidmisele 03.07.2018 asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti nr 2186 26.07. - 2204 alusel PPA Ida prefektuuri Narva 2018 asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti nr politseijaoskonna asitõendite hoidlas (lk 127, 128).

KrMS § 126 lg 3 p 2 okid ja lühikesed püksid alusel s kuuluvad tagastamisele omanikule Y.M-ile kohtuotsuse jõustumisel. Kampsun kuulub tagastamisele omanikule V G

kohtuotsuse jõustumisel. Nuga tuleb konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

6. Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. - Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ning ekspertiisikulud.

1-18-6552

KrMS § de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 - p 1 alusel kuulub Y.M-ilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1250 eurot, kuna tegemist on esimese raskusastme kuriteoga. Lisaks tuleb KrMS § 175 lähtudes mõista välja määratud lg 1 p-st 4 Y.M-ilt kaitsjale makstud tas Igor Belugini ud järgnevalt: kaitsja poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 669,12 eurot, kaitsja Igor Belugini

240 eurot. poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest Kohus peab tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt k -st 3 a ekspertiisi kulud 1201 eurot, millest 61 eurot - isiku kohtuarstliku ekspertiisi üldsummas tegemise eest tasu ning 1140 eurot -ekspertiisi tegemise eest tasu.

– DNA

Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS §

180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Otsuse tegemisel kohus juhindub -dest 233, 238, 311, 313, 315. KrMS §

(allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik