4-18-4601/12 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-18-4601

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2018. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-4601 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

H.A ktuuri Paide kaebus Lääne prefe politseijaoskonna 24.08.2018 otsusele

väärteoasjas nr 2510,18,001666, mille kohaselt karistati H.A-st liiklusseaduse § lg 2 järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o liiklusseaduse § 224 lg

480 eurot ja

p alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja H.A , isikukood *, elukoht *, telefon *, e-post: *, *, karistamata töökoht

Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri

Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12 Paide Järvamaa, e-post laane@politsei.ee : RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.A kaebus uri Paide

ja tühistada PPA Lääne Prefektu

politseijaoskonna 24.08.2018 2510,18,001

- ja otsus väärteoasjas nr

666 määratud põhi lisakaristuse osas ja teha karistamise osas uus otsus.

2. K

aristada H.A-st L

4 lg 2 S § 22 järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o (kolmsada . kakskümmend) eurot

Rahatrahv tuleb tasuda 24.08.2018 väärtootsuses

666 näidatud arvele, nr 2510,18,001

märkides viitenumbri 10220185098626. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui H.A tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaeb -le 202 amise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt VTMS § lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on

tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

3.

Tühistada H.A-le LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine.

4. Edastada kohtuotsus H.A-le

ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul

4-18-4601

alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kaevatav otsus

PPA Lääne Prefektu väärteoasjas nr uri Paide politseijaoskonna 24.08.2018 otsusega 2510,18,001666 karistati H.A-st rgmiste rikkumiste eest 24.08.2018 kella 10.25 jä – ajal Järvamaal Järva vallas Ervita küla Väinjärve Rõhu tee 1 uhtis sõidukit -Ervita- . km-l, j seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi sisaldus 0,33 mg/l+-0,05 mg/l.

Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõtseadmega (tõenduslik alkomeeter) Alcotest 7110 Typ MKIII Est nr ARBK-0028. Lõplik mõõtetulemus 0,28 mg/l. Rikkus LS 69 lg 3. § Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2. H.A-st karistati

4 lg 2 rahatrahviga 120

480 eurot ja

LS § 22 järgi trahviühikut, s.o LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kaebus H.A esitas kohtule kaebuse /VTT tl 2-3/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist, tunnistab end süüdi ja kahetseb rikkumist. H.A leiab, et teda karistades ei ole arvestatud KarS § 56 lg 1 sätestatut.

On väljendanud siirast kahetsust teo osas, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi kohtuväline menetleja on avaldanud, et rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmise näol on tegemist karistusega, mille rõhk on eripreventsioonil, on lisakaristust määrates lähtutud vaid üldpreventsioonist. Tegu on toime pandud hooletusest ja kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, milles seisneb H.A jätkuv ohtlikkus.

H.A-st on karistatud rahatrahviga keskmises sanktsioonimääras ja lisaks veel lisakaristus, mis kogumis ületavad süü suurust, karistus on liialt range. Karistuse vähendamine ja lisakaristuse kohaldamata jätmine täidaks karsist se eesmärgid. u

H.A palub väärteootsus tühistada ja teha uus otsus, mis ei raskenda tema olukorda.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis vastuses kaebusele /VTT tl 9-11/, et väärteootsuses on piisava põhjalikkusega märgitud, miks menetleja on just sellise karistusliigi ja

–määra valinud.

Kohtuväline mentleja on arvestanud, et sõiduki juhtimine seisundis kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toime pandud teo raskusega. Üldohtlike süütegude puhul tuleb rikkujaid mõjutada läbi selliste karistuste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Karistuse määramisel on arvestatud isiku varasema liiklusalase käitumisega, ta omab viite kehtivat väärteokaristust erinevate liiklusrikkumiste eest. Tegemist on massiliselt toime pandava väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Väärtegu on toime pandud tahtlikult ja määratud karistus on proportsionaalne süüga. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS

4-18-4601

§ 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 3, 11/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas H.A on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. H.A on avaldanud /tl 3, 7/, et kahetseb juhtunut. Magas öösel 10 tundi ja arvas, et on kaineks saanud, aga natuke oli veel alles, alkomeetrit polnud, et kontrollida. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll /tl 5/ näitab, et 29.07.2018 kell 10.37

-10.42 allutati joobeseisundi tuvastamisele H.A ja tõendusliku alkomeetri näit oli 0,33 mg/l, +-

0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,28 mg/l.

Kohus leiab, et e nimetatud enditega on H.A on toime el tõ tõendamist leidnud, et pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse, ta juhtis mootorsõidukit kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,28 mg/l kohta. H.A rikkus oma tegevusega LS § , mis sätestab, et ootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas

69 lg 3 m

õhus 0,10 milligrammi või rohkem ei tohi olla alkoholi

Kohus leiab, et H.A

4 lg 2 poolt toime pandud tegu täidab LS § 22 sätestatud väärteokoosseisu – mootorsõiduki juhtimi e isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas n õhus on alkoholisisaldus 0,25 Seega on kohtuväline menetleja väärteo -0,74 milligrammi. õigesti kvalifitseerinud.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et LS § 224 lg 2 sätestatud väärtegu on võimalik toime panna vaid tahtlikult. Juhil on kohustus enne sõiduki juhtima asumist veenduda, et ta seisund lubaks tal sõidukit juhtida, kuid isik võib oma hinnangutes ka eksida. Seadus ei sätesta, kuidas juht peab oma seisundit kontrollima (autodel ei ole veel kohustuslik alkoluku olemasolu, samuti ei sätesta seadus, et juhil peab olema alkomeeter vms). Kohus leiab, et tuleb hinnata konkreetse teo tehiolusid. Just olukorras, kus isiku seisund on selline, et alkoholipiirmäära ületamine on seaduses sätestatud miinimummäära lähedane, võib isik eksida oma seisundi hindamisel. H.A on tunnistanud, et eelmine päev tarvitas alkoholi, magas öösel ja lootis, et on sõiduki juhtimiseks lubatud seisundis, kuid möönab, et alkomeetrit ei olnud, et oleks saanud kontrollida. Seega ta pidas võimalikuks, et tema seisund ei luba veel autot juhtida, kuid lootis, et see nii ei ole. Kohus leiab, et H.A

pani talle süüks arvatud väärteo toime kergemeelsusest. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et H.A on talle süüks arvatud LS §

224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 on süüdi isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14

-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et H.A

4 lg 2 poolt toime pandud tegu vastab LS § 22 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

4-18-4601

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on karistuse mõistmine toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 22 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

4 lg 2 juhtimisõiguse äravõ kaheteistkümne § näeb ette tmise kuni kuuni. LS

224 lg 3 punkt 1 , et

kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheksa kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud kolmest kuust kuni kuuni süüteo eest karistatud.

Kohtuväline menetleja on H.A-st karistanud LS 224 lg 2 järgi rahatrahviga

trahviühikut, s.o 80 eurot ja LS § 22 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse

4 lg 3 p 1 äravõtmisega 3 kuud.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis H.A puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et H.A

- tegu on toime pandud süü on väike ettevaatamatusest, alkoholi piirmäära ületamine oli miinimummäära lähedases määras (LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-074 mg/l kohta).

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, H.A tunnistab oma süüd ja kahetseb oma tegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtule on esitatud karistusregistri teatis H.A kohta /tl 12-13/. Teatise kohaselt on

H.A 5 kehtivat väärt okaristust. Väärteootsuste jõustumise ajad on järgmised – e

07.06.2010, 13.01.2011, 24.01.2011, 29.03.2011, 30.08.2011. Kõikide otsuste puhul on registris märge – karistuse täitmise info puudub.

KarS § 82 lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest.

Seega H.A karistusregistris olevate väärtegude puhul on rahatrahvi sissenõue aegunud aastatel 2014 ja 2015.

Karistusregistri seaduse § 24 p 11 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82.

Sama seaduse 5 lg 1 kohaselt r § egistrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni.

Kuna väärteootsuste, mis on karistusregistris kirjas, täitmine on aegunud, oleks need tulnud juba registrist kustutada ja kanda arhiivi. Asjaolu, et seda tehtud ei ole, ei tähenda, et nendel andmetel oleks õiguslikku tähendust H.A karistatuse arvestamisel. Eelkirjeldatud tähendab, et H.A on karistamata isik.

Kohus leiab, et kohtule esitatud andmed ei näita, et käesoleval juhul oleks tegemist harjumussüüteoga. Kohus leiab, et kuna H.A tunnistab oma süüd, kahetseb oma tegu, on karistamata isik, siis karistuse eripreventiivne eesmärk ei tingi lisakaristuse kohaldamist. Kohus leiab, et ka karistuse üldpreventiivne eesmärk ei tingi lisakarist sena juhtimisõiguse u äravõtmist. Tõepoolest mootorõiduki juhtimine keelatud seisundis on liiklussüütegu, mis võib ohustada ka teisi liiklejaid, kuid alati tuleb vaadata konkreetset tegu ja konkreetse süüteo eest karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. H.A väljahingatavas õhus ei olnud alkoholi a. Joobeseisundi oluliselt üle miinimummäär kontrollimise protokollist /tl 4 pöördel/ nähtub, et 29.07.2018 kell 10.25 H.A kõne oli selge, aja-, isiku-

ja kohataju selge, koordinatsioon häireteta, käitumine normaalne – seega väliseid joobele viitavaid tunnuseid ei olnud. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt H.A-le määratud lisakaristus tuleb tühistada.

4-18-4601

Kohtuväline menetleja on H.A-le põhikaristusena määranud rahatrahvi 120 trahviühikut, s.o 480 eurot, mis on alla rahatrahvi keskmise määra.

Kohus, leiab, et karistusmäära valikul leb arvestada, et H.A süü on väike, esineb tu

karistust kergendav asjaolu kahetsus, H.A on karistamata isik (karistuse – eripreventiivne eesmärk ei suurenda karistust). Kohus leiab, et nimetatud asjaolud kogumis tingiksid karistuse mõistmise karistuse miinimummäära lähedases määras. Karistuse üldpreventiivne eesmärk tingib karistuse karmistamist, kuid ainult see eesmärk ei võimalda mõista karist st, mis ületaks süü suuruse. u

Lähtudes eeltoodust vähendab kohus kohtuvälise menetleja poolt mõistetud põhikaristust.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et väärteootsus tuleb tühistada mõistetud karistuste osas ja kohus teeb karistuse osas uue otsuse.

Kohus rahuldab H.A kaebuse. Kohus tühistab väärteootsuse mõistetud karistuste osas

– tühistab lisakaristuse ja kergendab põhikaristust.

Otsuse tegemisel juhindub kohus

224 lg 2, 69 lg 3,

120 lg LS § § KarS § 56 lg 1, VTMS § 1, 132 p 2. §

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik