10 · 10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-8773

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

30. septembril 2009 Viru Maakohus koosseisus

kohtunik Heli Väinaste

sekretäri

Enjar Malm, tõlgi Jelena Zubtsova juuresolekul

prokuröri

Liina Pikma

kaitsja

Aleksei Smelov osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 25.09.2009 lühimenetluses kriminaalasja

H.G, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 11 klassi, elukoht

xxxx, vanemate elukoht xxxx, enne kinnipidamist töötas xxxx turvatöötajana, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 19.02.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 274 lg 1 järgi 9 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, Lääne-Viru Maakohtu määrusega

03.02.2005 pööratud mõistetud ja ärakandmata karistus 7 k 26 p vangistust täitmisele, karistuse algus 11.01.2005, 2) 25.06.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4

järgi 3 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, Lääne-Viru Maakohtu määrusega

14.01.2005 pööratud karistus täitmisele, karistuse algus 11.01.2005, 3) 16.03.2005 Lääne- Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2, 263 p 1,2; 121 järgi 3 k vangistusega,

KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 10 k 26 p vangistust, millest eelvangistusaja

mahaarvamisega kuulus ärakandmisele 10 k 24 p vangistust, karistuse algus 11.01.2005,

vabanes 04.12.2005 pärast karistuse kandmist Tallinna Vanglast, 4) 22.05.2006 Viru

Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 4 k vangistusega tingimisi 2 a katseajaga, Viru

Maakohtu määrusega 16.04.2009 jäetud karistus täitmisele pööramata, väärtegude

toimepanemise eest karistatud 12-l korral, 1 rahatrahv tasutud, viibib vahi all alates 06.03.2009, -

süüdistustes KarS § 121, 200 lg 2 p 7 järgi.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada H.G KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada H.G KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista H.G liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning H.G karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

2 Tõkend vahistamine jätta H.G suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 06.03.2009.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1, lg 2 alusel välja mõista H.G-lt menetluskuluna sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.G-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalidest koopia tegemise kulu 99.40 (üheksakümmend üheksa krooni ja 40 senti) krooni riigituludesse.

H.G tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru

Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 01.oktoobrist 2009 (seega hiljemalt 07.

oktoobriks 2009). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav

maakohtu kantseleis alates 22. oktoobrist 2009. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 23. oktoobrist 2009. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse

(tervikteksti) koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

SÜÜDISTUSED

H.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 03.09.2006.a. vahetult enne U Ai

röövimist Rakveres Laada tänava purskkaevuga pargis kella 01.00 paiku, lüües Laada ja

Tallinna tänava nurgal haljasalal H A rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja kaotas teadvuse, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

Oma teoga pani H.G toime teise isiku löömise, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi.

H.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 03.09.2006.a. kella 01.00 ajal Rakveres Rohuaia 15a juures olevas pargis koos U S röövis U Ailt mobiiltelefoni №kia 5410i väärtusega 3287 krooni koos selles olnud Zen kõnekaardiga väärtusega 150 krooni, rahakoti väärtusega 600 krooni koos selles olnud sularahaga 1500 krooni, isikutunnistuse, Hansa- ja

Ühispanga deebet- ning paroolikaartidega ja tulemasina Zippo väärtusega 350 krooni, tekitades kannatanule varalist kahju summas 5887 krooni ja tervisekahjustusi – nina ja pea piirkonna pindmised vigastused.

3 Oma teoga pani H.G toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga grupi poolt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID

Süüdistatav H.G ennast temale esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi süüdi ei tunnista, süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi tunnistas ta ennast osaliselt süüdi.

Süüdistatav H.G kinnitas kohtuistungil, et 03.09.2006 oli tegemist tavalise olmelooga.

Süüdistatava H.G ütlustest nähtub, et peale tema olid pargis veel S, S, K ja 2 kannatanut, kelle nimesid ta ei tea. Süüdistatava H.G väitel lühemat kasvu kannatanu

solvas tema tütarlast, mistõttu ta astus viimase kaitseks välja, lüües seda lühemat kasvu kannatanut. Süüdistatava H.G sõnul oli pikemat kasvu kannatanu ka seal samas kõrval.

Süüdistatava H.G ütlustest nähtub, et lühemat kasvu kannatanu, keda ta lõi, kaotas

löögi tagajärjel meelemärkuse. Süüdistatav H.G väitis, et tal ei ole ettekujutust, kes kannatanu asjad ära võttis, sest temal ei olnud kavatsustki neid asju võtta. Süüdistatava H.G

ütlustest nähtub, et eelnevalt oli tema ja S kaasas Kära Kantsi õlle järele minnes pikemat kasvu kannatanu, keda tema ei ole puutunud.

Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kannatanu U Ai ülekuulamise protokoll 05.09.2006 (tl 3-5). Kannatanu U Ai sõnul oli ta

02.09.2006 õhtul kella 20 paiku Rakvere linnas koos oma sõbra H Aga, käies baarides ja tarvitades alkoholi. Kannatanu U Ai ütlustest nähtub, et baarist Carola tulles kella 23 paiku kohtasid nad Tallinna tänaval kahte vene rahvusest umbes 18-20 aastast tütarlast, kellega nad hakkasid juttu rääkima ning istusid Laada ja Tallinna tänava ristmiku juures asuvasse parki, purskkaevu juurde. Kannatanu U Ai sõnul üks tütarlastest rääkis hästi eesti keelt, teine oskas

vähe. Kannatanu U Ai väitel tulid peale kella 24 nende juurde kaks umbes 23 aastast noormeest, ühel oli punane T-särk ja nokamüts, teine oli tumedates riietes, kes olid arvatavalt

ka vene rahvusest, aga rääkisid ka eesti keelt. Kannatanu U A oli oma sõnul kindel, et noormehed olid tütarlaste tuttavad, sest nad teadsid üksteist hästi, samuti oli veidi varem üks

tütarlastest mobiiltelefoniga rääkinud ja vestluse käigus maininud selle aadressi, kus nad hetkel asusid. Kannatanu U Ai väitel ajasid nad pisut aega juttu ning siis kutsusid noormehed H lähedal asuvasse Kära Kantsi baari, et õlut osta. Kannatanu U A kinnitas, et veidi aja pärast tulid need noormehed kahekesi tagasi, kuid H ta ei näinud. Kannatanu U Ai ütlustest nähtub,

et ta istus just pingil, kui noormehed tulid tema juurde ja nokamütsiga noormees lõi talle

jalaga näkku, mispeale ta kukkus pingi pealt maha. Kannatanu U Ai väitel löödi teda veel

mõned korrad näkku ja vastu kaela, aga lööjat ta enam ei näinud ning siis sobrasid need

noormehed tal taskutes ja sellest tegevusest võttis osa ka eesti keelt paremini rääkinud

tütarlaps. Kannatanu U A oma sõnul märkas, et tütarlaps võttis tema põuetaskust

mobiiltelefoni №kia 5140i, rohelist värvi, IMEI koodiga xxxxx, väärtusega 3290 krooni. Kannatanu U A kinnitas, et telefonis oli Zen kõnekaart numbriga xxxx, millel kõneaega 150

krooni eest. Kannatanu U Ai väitel võttis nokamütsiga noormees tal taskust musta värvi nahast rahakoti väärtusega 600 krooni, milles oli sularaha 1500 krooni, ID kaart, Hansapanga ja Ühispanga deebetkaardid ja mõlema internetipanga paroolikaardid. Kannatanu U Ai sõnul võeti veel taskust hõbedane Zippo välgumihkel, millel kirje „American Riders“, väärtusega

350 krooni. Kannatanu U Ai väitel toimus tema röövimine 03.09.2006 kella 01 paiku.

Kannatanu U Ai ütlustest nähtub, et peale seda jooksid noormehed ja tütarlapsed minema Kära Kantsi baari suunas.

4 - kannatanu U Ai täiendava ülekuulamise protokoll 08.02.2007 (tl 52-54). Kannatanu U A on öelnud, et temal oli eelmise aasta septembris telefon №kia 5140i, tumeroheline, telefonil oli

kummiklapp puudu, see oli niiskuskindel telefon ja klapp oli all laadijaväljundi kõrval. Kannatanu U Ai sõnul teadsid seda, et telefonil see kummijupp puudus, H, A ja U. Kannatanu U Ai ütlustest nähtub, et H läks koos nende kahe vene noormehega uute õllede järele Kära Kantsi baari, tema jäi tüdrukutega parki. Kannatanu U A väitis, et mõne aja pärast tulid need

vene noormehed kahekesi tagasi, Ht ei olnud nendega. Kannatanu U Ai sõnul istus tema pingil ja vene noormehed tulid otsejoones tema juurde ja siis kohe löödigi teda, mitte midagi ütlemata. Kannatanu U Ai väitel lõi noormeestest pikem teda jalaga näkku, mispeale ta kukkus pingilt maha. Kannatanu U A võttis omaks, et ta tundis lüüa saades valu. Kannatanu U Ai sõnul lõi siis see pikem noormees teda veel mõned korrad jalaga. Kannatanu U A mäletas jalaga lüüa saamist seetõttu, et tema oli pikali, aga nemad olid püsti. Kannatanu U Ai sõnul sobrati tal siis taskutes ja sobrajaid oli kindlasti mitu, üks oli see pikem noormees, kes teda oli

just löönud, teine oli üks tütarlastest, see, kes oskas rohkem eesti keelt. Kannatanu U A mäletas, et see natuke eesti keelt rääkinud tüdruk võttis tema vesti põuetaskust mobiiltelefoni.

Kannatanu U A mäletas seda sellepärast, et tütarlaps katsus teda ülevalt poolt ja noormees sobras alumistes taskutes, tema oli selili maas ja nad olid tema kohal, mistõttu ta nägi neid. Kannatanu U A võttis omaks, et siis löödi teda vastu kaela, mistõttu tal läks pilt eest. - koopia AS Rakvere Haigla patsiendikaardist 03.09.2006 (tl 7), millest nähtub, et U A kaebas

seda, et teda oli jalaga kõhtu ja kaela taotud. U Ail diagnoositi nina ja pea piirkonna pindmised vigastused.

- kannatanu H A ülekuulamise protokoll 06.10.2006 (tl 8-10). Kannatanu H A sõnul oli ta 02.09.2006 õhtul kella 20 paiku Rakvere linnas koos oma sõbra U Aiga käinud baarides ja tarvitanud alkoholi. Kannatanu H A ütlustest nähtub, et baarist Carola tulles kella 23 paiku

kohtasid nad Tallinna tänaval kolme tütarlast, kelledest üks lahkus kohe. Kannatanu H A sõnul hakkasid nad kahe vene rahvusest umbes 20 aastase tütarlapsega juttu rääkima ja

alkoholi tarvitama, istudes Laada ja Tallinna tänava ristmiku juures asuvasse parki, purskkaevu juurde. Kannatanu H A väitel rääkis üks tütarlastest hästi eesti keelt, teine oskas vähe. Kannatanu H A kinnitas, et peale kella 24 tulid nende juurde kaks arvatavalt ka vene rahvusest 22-23 aastast noormeest, kusjuures lühemat kasvu noormees rääkis ka eesti keelt. Kannatanu H A oli oma sõnul kindel, et noormehed olid tütarlaste tuttavad, sest nad teadsid üksteist hästi, samuti olid veidi varem tütarlapsed mobiiltelefonidega rääkinud vene keeles ja

kohe peale seda tulidki need kaks noormeest nende juurde. Kannatanu H A väitel oli ühel noormehel punane T-särk ja nokamüts. Kannatanu H A ütlusest nähtub, et nad ajasid pisut aega juttu ning siis kutsusid noormehed teda lähedal asuvasse Kära Kantsi baari, et suitsu ja õlut osta. Kannatanu H A avaldas, et baaris ostis ta endale ja noormeestele õlut, nad istusid veidi aega seal ja jõid õlut. Kannatanu H A väitis, et kui nad läksid koos pargi poole tagasi,

siis pikem noormees tahtis tema käest saada nelja suitsu, tema andis sellele pikemale noormehele kolm tükki, aga viimane nõudis ühte veel. Kannatanu H A võttis omaks, et saatis selle pikema noormehe pikalt, hakates teise noormehega midagi seletama, kui sel ajal lõi see pikem noormees talle rusikaga näkku. Kannatanu H A oma sõnul arvatavalt kukkus ja kaotas hetkeks teadvuse, siis aga võttis kusagilt lauajupi ja läks pargi poole tagasi, kuid noormehi ega tütarlapsi ta enam ei näinud, vaid nägi parki jõudes, et U oli pingi kõrval murul pikali,

öeldes, et need noormehed olid talle peksa andnud, mobiiltelefoni, rahakoti ja Zippo

välgumihkli varastanud. Kannatanu H A väitel oli temal põsk seestpoolt katki, U olid raskemad vigastused.

- kannatanu H A täiendava ülekuulamise protokoll 26.02.2007 (tl 71-72). Kannatanu H A

ütlustest nähtub, et nad käisid mitu korda Kära Kantsi baaris ning viimasel korral, kui nad Kära Kantsi baarist tulema hakkasid, küsis see pikem, suurem noormees vist viis suitsu, kuid tal ei olnud nii palju anda, kuid noormees nõudis veel, ta keeldus, öeldes, et ei anna ja rääkis

5 selle lühema noormehega edasi, kui samal ajal lõi pikem noormees teda rusikaga parema põse

piirkonda, mispeale ta kukkus sellest maha ja mingiks ajaks kadus pilt eest, arvatavasti mõneks minutiks. Kannatanu H A mäletas, et ta ei olnud enam päris Kära Kantsi baari juures, aga ka mitte purskkaevude juures, vaid oli kuskil vahepeal.

- koopiad AS Rakvere Haigla kiirabikaardist ja patsiendikaardist 03.09.2006 (tl 11-12),

milledest nähtub, et H A kaebas seda, et on korra vastu hambaid saanud. H Al oli suu limaskest marraskil ja tal diagnoositi huulehaav. - kahtlustatava U S täiendava ülekuulamise protokoll 18.11.2008 (tl 90-91). Kahtlustatav U S

on öelnud, et tema võttis rahakoti ja välgumihkli, kuid arvab, et mobiiltelefoni võttis S ja kannatanut lõi H.G. Kahtlustatav U S kinnitas seejärel, et kuna ta oli sel õhtul alkoholi tarbinud, siis ei mäleta ta täpselt, kes mida tegi, samuti seda, miks ta sellise teo toime pani. Kahtlustatav U S väitis seejärel, et kuna kannatanu oli teda inetult sõimanud, siis astus H.G tema au kaitsmiseks välja ja lõi seda noormeest. Kahtlustatav U S ei osanud põhjendada, miks tal rahakotti vaja oli ja kas üldse vaja oli. - koopia politsei patrullilehest 02.09.2006 (tl 25-26), millest nähtub, et toimkond, kes töötas 20.00-08.00 saabus kohale väljakutsete peale kell 01.15 (Inglise Pubi juures kaklus, 2 vene

keelt kõnelevat 20 aastast meesterahvast, kannatanu U A; varastati telefon №kia 5140

roheline, rahakott dokumentidega ja sularaha, kahju ligikaudu 3000 krooni) ja kell 02.45 (Saue tn 4 juures üks kahtlusalune, kes telefoni ära võttis; H.G, temaga kaasas oli U S). - tunnistaja Tõnu Lusti ülekuulamise protokoll 04.12.2006 (tl 28-30). Tunnistaja Tõnu Lust on öelnud, et 02.09.2006 kella 20.00 kuni 03.09.2006 kella 08.00 oli ta töökohustusi täitmas

patrullteenistuses koos konstaabel Ave Uuega. Tunnistaja Tõnu Lusti sõnul said nad

03.09.2006 kella 01.15 ajal korrapidajalt väljakutse Rakvere linnas Tallinna tänaval Inglise

Pubi juurde, kus pidavat olema mingi kaklus. Tunnistaja Tõnu Lusti väitel selgus kohale jõudes, et kaks vene keelt kõnelevat noormeest olid röövinud U Ailt, kes oli alkoholijoobes ja

kellega oli kaasas veel keegi noormees, mobiiltelefoni №kia 5140 rohelist värvi, rahakoti

koos sularaha ja dokumentidega, kahju 3000 krooni. Tunnistaja Tõnu Lusti sõnul said nad

kella 02.45 ajal väljakutse Rakveres Saue 4 maja juurde, kus pidi olema kahtlusalune, kes eelnevalt nimetatud kannatanult telefoni oli ära võtnud. Tunnistaja Tõnu Lusti väitel olid seal

üks vene keelt rääkiv noormees koos neiuga, keda A süüdistas oma telefoni äravõtmises, noormees ja neiu eitasid seda. Tunnistaja Tõnu Lusti ütlustest nähtub, et noormehe nimi oli H.G, temaga koos oleva neiu nimi oli U S. - tunnistaja Ave Uue ülekuulamise protokoll 05.12.2006 (tl 31-33). Tunnistaja Ave Uue on andnud tunnistaja Tõnu Lustiga analoogseid ütlusi. - tunnistaja U Ai ülekuulamise protokoll 08.12.2006 (tl 38-41). Tunnistaja U A on öelnud, et

02.09.2006 hilja õhtul läks ta koos oma õepoja A R linna peale. Tunnistaja U Ai sõnul kohtusid nad Rakveres Saue-Laada ristmikul tema venna U Ai ja H Aga ning U oli öelnud, et ta oli peksa saanud ning temalt oli röövitud telefon ja rahakott. - tunnistaja A R ülekuulamise protokoll 08.12.2006 (tl 42-47). Tunnistaja A R on öelnud, et

nägi 02.09.2006 Võidu tänaval onu U Ai koos sõbra H Aga ning nendega koos olid kaks naisterahvast. Tunnistaja A R väitel läks ta umbes kella 23-24 paiku koos tuttava tüdrukuga linna peale, kui nägi Saue tänava keskpaigas kivimüüri ääres istumas ühte nendest naistest, kellega U ja H olid varem Võidu tänaval, kusjuures samas lähedal istus veel üks noormees.

Tunnistaja A R kinnitas, et nende juurde jõudes nägi ta, et naise kõrval müüri peal oli mobiiltelefon №kia. Tunnistaja A R sõnul tundis ta ära oma onu Ue mobiili, see oli sama mudel, sama värvi (roheline), telefonil oli puudu laadimise pistiku kaitse, ka Ue telefonil oli see puudu olnud. Tunnistaja A R olevat oma sõnul mõelnud kohe, et kuna see naine oli varem koos Uega, et see on Ue telefon. Tunnistaja A R ütlustest nähtub, et kui nad Ue vend U hiljem linna peale läksid, siis kohtusid nad Saue-Laada ristmikul Ue ja Hga. Tunnistaja A R sõnul oli U öelnud, et ta oli peksa saanud ning telefon ja raha olid ära varastatud. Tunnistaja A R väitel

6 oli U öelnud, et peksjad olid nende naisterahvaste tuttavad, kellega koos nad olid. Tunnistaja A R sõnul oli ta Uele öelnud, et nägi veidi aega tagasi tema telefoni Saue tänaval ühe temaga varem kaasas olnud naise käes. - tunnistaja A R ülekuulamise protokoll 14.02.2007 (tl 63-64). Tunnistaja A R on öelnud, et

see võis olla eelmise aasta septembris, kui ta nägi päeval Ut ja Ht Võidu ja Saue tänaval jalutamas kahe naisterahvaga. Tunnistaja A R on väitnud, et õhtul, siis kui oli juba pime ja ta

oli saatmas oma sõbrannat koju, siis nägi ta Saue tänaval madalal kivimüüril istumas ühte nendest naisterahvastest, kes oli päeval olnud Ue ja Hga. Tunnistaja A R sõnul oli naisterahva

vanus 20 aasta ringis. Tunnistaja A R väitel jäi ta pilk naisterahva juures müüril olevale mobiiltelefonile, kuna samasugune oli Uel. Tunnistaja A R on öelnud, et nägi sellel telefonil puudu olevat kummist klappi laadimisväljundi juures, mis kaitseb telefoni vee eest, Uel ka seda klappi ei olnud. Tunnistaja A R sõnul istus samal ajal üle tee maja juures üks noormees

ja tema teada oli noormees venelane. Tunnistaja A R arvates oli noormehel vist nokamüts peas. Tunnistaja A R ütlustest nähtub, et kui nad hiljem Uga välja läksid, said nad Ue ja Hga taas kokku. Tunnistaja A R sõnul oli ta Uele öelnud, et nägi naisterahvast Saue tänaval ja vist tema telefoniga ning siis U teataski, et teda oli röövitud. - tunnistaja J Ki ülekuulamise protokoll 19.02.2007 (tl 65-66). Tunnistaja J K on öelnud, et ta kasutab numbrit xxxx juba üle aasta ning ta on oma kaarti andnud kasutada mõnele tuttavale,

õele M, tema tuttavatele, H.G-le . Tunnistaja J K on väitnud, et kuna H.G ja U S elavad temaga samas majas, neljandal korrusel, siis nad käivad tihti tema juures ja kuna neil endal ei ole tihti kõneaega, siis ta on neile andnud oma kaarti kasutada. - äratundmiseks esitamise protokoll 19.03.2007 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 73-

78). Kannatanu H A on talle äratundmiseks esitatud fotode hulgast tundnud ära fotol nr 2

oleva noormehe, kes on seesama isik, kes talle 02.09.2006.a. ööl vastu 03.09.2006.a. Rakveres teel Kära Kantsist Laada tänaval oleva purskkaevu juurde, rusikaga näkku lõi. Selle pikemat kasvu vene keelt kõnelenud noormehega oli kaasas lühem noormees. Kannatanu H A tundis isiku ära näo, mis oli selline vene rahvuse moodi, silmade, lühikeseks lõigatud soengu järgi. Kannatanu H A poolt fotol nr 2 äratuntud isikuks osutus H.G.

- jälitusprotokoll 22.02.2007 (tl 79-80), millisest nähtub, et 03.09.2006 kella 04.46 ajal

kasutati U Ailt röövitud telefonis abonentnumbrit xxxx (U S), helistati abonendile xxxx.

03.09.2006 kella 10.49 ajal kasutati U Ailt röövitud telefonis abonentnumbrit xxxx (J K),

helistati abonendile xxxx, kella 10.51 ajal helistati abonendile xxxx (V S). Kõik kõned sooritati Rakveres Tele 2 tugijaamade piirkonnas. - Viru Maakohtu kohtuotsuse nr 1-08-15625 26.11.2008 koopia (tl 101-102), millest nähtub, et U S on süüdi mõistetud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi selles, et ta 03.09.2006.a. kella 01.00 ajal Rakveres Rohuaia 15a juures pargis koos H.G-ga röövis U Ailt mobiiltelefoni №kia

5410i väärtusega 3287 krooni koos selles olnud Zen kõnekaardiga – 150 krooni, rahakoti

väärtusega 600 krooni koos selles olnud 1500 krooni sularaha, isikutunnistuse, Hansa- ja

Ühispanga deebet- ning paroolikaartidega ja tulemasina Zippo väärtusega 350 krooni,

tekitades kokku kahju 5887 krooni. U S tunnistas ennast KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kohtuistungil süüdi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed

asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil

kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav H.G pani toime talle

7 inkrimineeritavad kuriteod. Kannatanuid U Ai ja H A on kumbagi 2-l korral üle kuulatud ning nad on andnud nendel ülekuulamistel üksikasjalikke ja sisult analoogseid ütlusi. Kohtul ei ole

mingit põhjust seada kannatanute U Ai ja H A ütlusi kahtluse alla, sest nende ütlused on kooskõlas tunnistajate ütlustega, aga ka muude asjas kogutud tõenditega. Kannatanu U A ei räägi midagi sellest, et ta oleks U St sõimanud või et üldse eelnevalt oleks kellegagi mingit

sõnavahetust olnud, vastupidi süüdistatav H.G tuli sõnagi lausumata tema juurde ja kohe lõi teda. Kohus leiab, et süüdistatava H.G kohtuistungil antud ütlused, et ta lõi

lühemat kasvu kannatanut põhjusel, et viimane solvas tema tütarlast, samuti U S

kahtlustatavana antud ütlused, et kuna kannatanu oli teda inetult sõimanud, siis astus süüdistatav H.G tema au kaitsmiseks välja ja lõi seda noormeest, on ennastõigustavad ja antud kohtu arvates ilmsest soovist oma olukorda kergendada.

KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates on süüdistatava H.G poolt toimepandud kuritegu kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 121 järgi kvalifitseeritud, sest ta lõi kannatanu H A rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu H A kukkus ja kaotas teadvuse, põhjustades kannatanu H Ale füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

KarS § 200 lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. KarS § 200 lg 2 p 7 näeb ette

vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud grupi poolt. Röövimise objektiivse

koosseisu tunnusteks on seega võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ning vägivald kui valduse ülemineku vahend. Vägivald võib olla nii füüsiline kui ka psüühiline, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu mahasurumiseks.

Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et

vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle

üleminekut süüdlase valdusesse. Süüdistatav H.G realiseeris röövimise koosseisu

selliselt, et tema kasutas kannatanu U Ai suhtes vägivalda ning koos U Sga hõivasid nad

samal ajal kannatanu U Aile kuuluvaid vallasasju. Niisugusel juhul on tegemist röövimise

kaastäideviimisega. Kokkulepe ühiseks ja kooskõlastatud tegevuseks saavutati antud juhul

vaikimisi juba süüteo toimepanemise käigus, sest teineteise tegemistega oldi kursis. Süüdistatava H.G poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud, sest ta võttis koos U Sga vägivallaga ja isikute grupis kannatanu U Ailt ära mobiiltelefoni №kia 5410i väärtusega 3287 krooni koos selles olnud Zen kõnekaardiga väärtusega 150 krooni, rahakoti väärtusega 600 krooni koos selles olnud sularahaga 1500 krooni, isikutunnistuse, Hansa- ja Ühispanga deebet- ning paroolikaartidega

ja tulemasina Zippo väärtusega 350 krooni nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Süüteokoosseis KarS § 200 lg 2 p 7 järgi on täidetud, kui tegutsetakse vähemalt kaudse

tahtlusega, kuid isikul peab vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes olema omastamise eesmärk. Omastamine ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust, s.t. et isik peab seadma endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise. Kaitsja leidis, et süüdistatav H.G lõi kannatanu U Ai mitte eesmärgiga omastada tema asju, vaid eesmärgiga kaitsta oma tütarlapse U S au, mistõttu KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud kuritegu tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 121 ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega ega leia, et süüdistatava H.G käitumine vastaks mingitele muudele süüteokoosseisudele, sest kohus ei tuvastanud seda, et süüdistatav H.G oleks kannatanu U Ai suhtes vägivalda kasutanud mingil muul eesmärgil.

8

Süüdistatava H.G käitumises esinevad talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Süüdistatava H.G karistust kergendab süü osaline tunnistamine ning puhtsüdamlik kahetsus KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Süüdistatava H.G karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava H.G isikut iseloomustavaid

andmeid. Süüdistatavat H.G on varem kriminaalkorras 4-l korral karistatud ning

väärtegude toimepanemise eest on teda 12-l korral karistatud. Süüdistatavat H.G

karistati viimati 22.05.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 4 kuulise

vangistusega, millist karistust nähti ette mitte pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui H.G ei pane kahe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustuse. 05.09.2007 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande H.G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, sest H.G ei täida alates 25.05.2007 KarS § 75 lg 1 p 2 tulenevat

registreerimiskohustust. H.G oli luba töötada xxxx korraga ainult 3 kuud ja ta pidi

xxxx töötamise luba tulema pikendama Eestisse kriminaalhooldusametniku määratud

kuupäeval, nii nagu ta oli eelnevalt ise lubanud, kuid ta ei teinud seda. Viru Maakohtu

määrusega 16.04.2009 jäeti erakorraline ettekanne H.G-le Viru Maakohtu kohtuotsusega 22.05.2006 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata üksnes

põhjusel, et alates 15.03.2007 on vargused alla 1000 krooni dekriminaliseeritud ja menetletakse väärtegudena (tl 127-129). Eeltoodust järeldub, et süüdistatav H.G pani

uued tahtlikud kuriteod toime katseajal, mis on katseaja tingimuste olulisim rikkumine.

Süüdistatav H.G oli Ida Politseiprefektuuri määrusega 04.06.2007 (tl 82) kuulutatud

tagaotsitavaks, sest oma elukohaks antud aadressilt Võidu 53-40 Rakvere (tl 16) oli ta üürileandja V J sõnul välja kolinud juba 2007.a. talvel, mistõttu sundtoomist tema suhtes ei

olnud võimalik teostada (tl 81), samuti ei vastanud H.G tema poolt antud telefoninumbritele (tl 81-82). Süüdistatav H.G on 2 viimast aastat elanud ja töötanud

xxxx, öeldes, et Eestis ei ole tal midagi teha. KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kolme-

kuni viieteistaastane vangistus. Kohus leiab kõike eeltoodut arvesse võttes seda, et

süüdistatava H.G karistamine KarS § 121 järgi rahalise karistuse kui kõige

kergeimaliigilise karistusega ei ole millegagi põhjendatud, sest valdav enamik väärtegude

toimepanemise eest määratud rahatrahve on tal tasumata. Kohus on seisukohal, et

süüdistatavat H.G tuleb karistada vangistusega, mis jääb ettenähtud sanktsioonide

keskmisest määrast väiksemaks ja liitkaristusena raskemat karistust ettenägeva sanktsiooni

alammäära lähedaseks, sest selliselt on kohtu arvates võimalik karistuse eesmärke süüdistatava H.G puhul saavutada. KarS § 74 lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus

vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohus leiab, et nimetatud säte antud juhul kohaldamisele ei kuulu ja vastav põhjendus sisaldub juba viidatud Viru Maakohtu määruses 16.04.2009. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates välistatud süüdistatava H.G karistusest tingimisi vabastamine nagu taotles kaitsja.

9

Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole, sest kannatanu U Aile röövimisega tekitatud kahju summas 5887 krooni on täies ulatuses hüvitatud U S poolt.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus

pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust KarS § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra.

Kohtunik:

/allkiri/

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

Lea Herne

22.12.2009 Tartu Ringkonnakohtu RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-8773 muutmata, kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega. 30. detsembril 2009. a.

№oremreferent

Lea Herne