1-18-2518/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

3. oktoober 2018

Kohtuasja number

1-18-2518

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk

Kohtuasi

Süüdimõistetu

B.Q

Pajumäe

(B.Q )

(isikukood

XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 69 lg 6

alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 17. augusti 2018. a määrus

Määruskaebuse esitaja

B.Q Pajumäe kaitsja vandeadvokaat Margo Normann

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 17. augusti 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 5. aprilli 2018. a otsusega tunnistati B.Q süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 329 järgi ja teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

seda karistust Tartu Maakohtu 7. juuni 2017. a otsusega mõistetud karistuse võrra ning S. Pajumäe

liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati

vangistus 658 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat. B.Q allutati

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele.

2. 12. juunil 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles

tegi ettepaneku pöörata S. Pajumäe karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja märkis, et B.Q

on rikkunud registreerimiskohustust, viibinud välisriigis ilma loata ja ta hoiab kõrvale üldkasuliku

töö tegemisest.

3. Tartu Maakohus 18. juuni 2018. a määrusega jättis S. Pajumäe karistuse täitmisele pööramata.

Kohus leidis, et B.Q on rikkumised toime pannud. Kuna käitumiskontroll on aga alles

algusjärgus ja B.Q on teinud 12 tundi üldkasulikku tööd, siis on põhjendatud anda talle

uus võimalus.

2(6)

4. 23. juulil 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande,

milles tegi taas ettepaneku pöörata S. Pajumäe karistus täitmisele. B.Q ei ilmunud

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 26. juunil 2018 ja oli korduvalt käinud välisriigis

kriminaalhooldaja loata. Loata läks B.Q välisriiki juba 18. juunil 2018, s.o päeval, mil

maakohus jättis süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramata ja andis talle võimaluse tõestada, et

ta suudab käitumiskontrolli nõudeid täita. Lisaks juba tehtud töötundidele (12 tundi) B.Q

üldkasulikku tööd ei teinud.

Vaidlustatud kohtumäärus

5. Tartu Maakohus 17. augusti 2018. a määrusega pööras S. Pajumäe karistuse täitmisele.

6. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata S. Pajumäe vangistus täitmisele

on põhjendatud. B.Q on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Ta on jätnud

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele tulemata kokku viiel korral: 28. ja 31. mail ning

1., 4. ja 26. juunil 2018. Kirjalikes seletustes põhjendab B.Q rikkumisi sellega, et seoses

töökohustustega oli tal vaja olla Soomes. Kohtu hinnangul ei olnud süüdimõistetul

kriminaalhooldaja juurde tulemata jätmiseks mõjuvat põhjust. Töökohustused ei vabasta

süüdimõistetut kontrollnõuete täitmisest.

7. Kohus tuvastas ka, et B.Q käis käitumiskontrolli perioodil korduvalt (18.–27. juunini,

3.–9. juulini, 13.–20. juulini, 23. juulist 6. augustini 2018) välisriigis kriminaalhooldusametnikult

selleks eelnevalt luba saamata. Süüdimõistetu kirjalike selgituste kohaselt viibis ta Soomes, kuna

tekkisid probleemid seoses uue töödejuhataja leidmisega ning tema vastutus oli seetõttu suurem.

Maakohus leidis, et töökohal tekkinud probleeme ei ole alust käsitleda mõjuva põhjusena, mis

vabandaks kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eestist lahkumist ja väljaspool Eestit

viibimist. Rikkumised on olnud korduvad ja nende põhjal saab teha järelduse, et süüdimõistetu

suhtub käitumiskontrolli nõuete täitmisse ükskõikselt.

8. Maakohus tegi ka kindlaks, et B.Q ei ole järginud üldkasuliku töö ajakavasid. See näitab,

et süüdimõistetu hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Esimese erakorralise ettekande

arutamise ajal 18. juunil 2018 oli S. Pajumäel 658-st töötunnist tehtud 12 tundi. Juunis ta

üldkasulikku tööd korrektselt ei teinud ja juulis ei teinud ta ühtegi töötundi. B.Q on üles

näidanud ükskõikset suhtumist võimalusse olla vabaduses ja teha üldkasulikku tööd.

Süüdimõistetu, kelle vangistus on tema enda soovil asendatud üldkasuliku tööga ja kes täidab

igapäevaselt töökohustusi, peab leidma võimaluse mõlema kohustuse täitmiseks. Tal ei ole õigust

arvata, et ta võib teha töötunde talle sobival ajal. 15. augustiks 2018 on B.Q teinud kokku

38 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on 620 tundi. Seega on põhjendatud pöörata kandmata

vangistus 1 aasta 8 kuud 20 päeva täitmisele.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse vandeadvokaat M. Normann, kes palub

kohtumääruse tühistada, jätta S. Pajumäe vangistus täitmisele pööramata ja allutada ta täiendavale

käitumiskontrollile.

Kaitsja

palub

määrata

süüdimõistetule

kohustuse

informeerida

kriminaalhooldajat vähemalt üks päev ette vajadusest viibida Soomes tööülesannete täitmisel.

Samuti palub kaitsja täiendada kohustust „saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks“ järgmise lauseosaga „välja arvatud

töötamine Soomes“.

3(6)

10. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus rikkus õigust õiglasele kohtumõistmisele. Kohus sundis

kaitsjat tutvuma kriminaalhooldaja poolt kohtuistungil esitatud dokumentidega maakohtus

kohapeal, tehes istungivaheaja. Seega ei olnud kaitsjal piisavalt aega kaitse ettevalmistamiseks.

Kaitsja palus kohtuistungi edasi lükata. Maakohus istungit edasi ei lükanud, märkides

põhjenduseks, et „kriminaalhooldusametnik ei pea võimalikuks olukorras, kus isik on rikkunud

kriminaalhoolduse nõudeid, jätkata üldkasuliku töö täitmist“. Nimetatud motiveering näitab, et

kohus oli otsustuse langetanud juba enne määruse tegemist.

11. Kaitsja heidab maakohtule ette ka seda, et kohus ei analüüsinud S. Pajumäe põhjendusi selle kohta,

miks ta pidi Soome minema. B.Q on öelnud, et töötab Soomes X OY-s. Ta on iga kord

eelnevalt pöördunud loa saamiseks kriminaalhooldusametniku poole, kuid ei ole koheselt vastust

saanud ja vastused on olnud eitavad. B.Q on neljaliikmelise pere ainus toitja. Perekonnas

on elukaaslane, kes on pikaajalisel haiguslehel, samuti kaks last. 2018. a juulis alustas B.Q

Soomes tööd neljal uuel objektil, töödejuhataja ei täitnud oma kohustusi ja iganädalaselt on olnud

probleeme lepingutingimustest kinnipidamisega. Need asjaolud tingisid süüdimõistetu jaoks

vajaduse olla rohkem Soomes. Augustis ei ole S. Pajumäel üldkasuliku töö tegemisega probleeme

olnud.

12. Kaitsja arvates väljus kohus asja arutamise piiridest, kui heitis S. Pajumäele ette kriminaal-

hooldusosakonda registreerimisele tulemata jätmist 28. mail, 1. juunil ja 4. juunil 2018. Tartu

Maakohus on 18. juuni 2018. a määruses nende rikkumiste osas oma hinnangu juba andnud. Seega

on süüdimõistetu rikkunud registreerimiskohustust vaid ühel korral. Ta tegi seda, kuna pidi olema

Soomes tööl. Vastavalt põhiseaduse § 29 lg-le 1 võib B.Q vabalt valida töökohta.

Kriminaalhooldaja õigus piirata tema töötamist välismaal on selgelt küsitav ja ebaõiglane. Kaitsja

leiab, et käitumiskontrolli nõue – saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eestist

lahkumiseks – ei kohaldu, kui süüdimõistetul on vaja välismaal olla seoses töösuhtega.

13. Määruskaebuse esitaja märgib veel, et kriminaalhooldaja koostatud üldkasuliku töö teostamise

ajagraafik on vastuolus Harju Maakohtu 15. aprilli 2018. a otsusega. Kohtuotsusega määrati töö

teostamise tähtajaks kaks aastat. Üldkasuliku töö ajakavade kohaselt peab B.Q töötunnid

ära tegema 1 aasta 11 kuu jooksul.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid

või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või

kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lg-s 2 sätestatule,

pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist

tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Osutatud norm annab

rikkumise tuvastanud kohtule kaalutlusõiguse mh küsimuses, kas kohaldada mõnd selles lõikes

ette nähtud õiguslikku tagajärge või mitte (vt ka Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsus asjas

nr 3-1-1-5-13, p 33, kus toodud seisukoht õigusliku tagajärje kohaldamata jätmise lubatavuse

kohta laieneb ka KarS § 69 lg 6 praegu kehtivale redaktsioonile).

15. Kohtutoimikust

selguvad

järgmised

asjaolud.

B.Q

võeti

Tartu

Vangla

kriminaalhooldusosakonnas arvele 21. aprillil 2018. Esmakohtumine kriminaalhooldus-

ametnikuga toimus 15. mail 2018. Sellel kohtumisel esitas süüdimõistetu avalduse Soomes tööl

viibimiseks 15. maist 28. maini 2018. Ametnik andis selleks nõusoleku. Sellele nõusolekule

järgnesid aga süüdimõistetu rikkumised. B.Q ei tulnud 28. mail 2018 registreerimisele ega

teinud kokkulepitud ajal 29.–31. maini 2018 üldkasulikku tööd. Telefoni teel kooskõlastasid

ametnik ja süüdimõistetu uue kohtumise 31. maiks 2018, kuid sel päeval saatis

4(6)

B.Q kriminaalhooldajale vaid teate, et tuleb kriminaalhooldusosakonda hoopis

1. juunil 2018 kell 8.00. Osakonda ta ei ilmunud. Süüdimõistetu helistas alles lõuna ajal ja kokku

lepiti uus registreerimine 4. juuniks 2018. B.Q ei tulnud taas kohale ja ametnikku tulemata

jätmise põhjusest ei teavitanud. Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt saabus süüdimõistetu

Eestisse alles 31. mail 2018 ja läks sama päeva õhtul tagasi Soome. Eestisse naasis ta 6. juunil

2018. Luba välisriiki minemiseks tal ei olnud. Kriminaalhooldusametnik saatis S. Pajumäele

kutse, mille kohaselt pidi süüdimõistetu tulema registreerimisele 12. juunil 2018. B.Q tuli

kohale aga 8. juunil ja esitas avalduse välisriiki sõitmiseks ning seal olemiseks 8.–12. juunini

2018. Kuna süüdimõistetu oli käitumiskontrolli nõudeid rikkunud ja üldkasuliku töö tegemisest

kõrvale hoidunud, ametnik talle Eestist lahkumiseks luba ei andnud. B.Q kirjutas

12. juunil 2018 kirjalikud seletused. Ta põhjendas registreerimiskohustuse rikkumist sellega, et

seoses suurenenud töökohustustega pidi ta olema Soomes. 31. mail 2018 lahkus ta Eestist ette

teatamata, kuna sai samal päeval kell 18.49 e-kirja, mis kohustas teda olema Soomes.

Üldkasulikku tööd ei teinud ta 29.–31. maini 2018, kuna seoses töö alustamistega uuel objektil

pidi ta olema Soomes. Pärast seletuskirjade kirjutamist tegi B.Q 13.–15. juunil 2018

12 tundi üldkasulikku tööd.

16. 18.

juunil

2018

tegi

Tartu

Maakohus

määruse,

millega

jättis

rahuldamata

kriminaalhooldusametniku ettepaneku pöörata S. Pajumäe karistus täitmisele. Samal päeval esitas

B.Q kriminaalhooldusametnikule kirjaliku avalduse, saamaks luba sõita kohe Soome ja

olla seal 22. juunini 2018. Ametnik saatis süüdimõistetule e-kirja eitava vastusega. B.Q

sõitis siiski Soome. Hilisemas selgituses on ta märkinud, et ei saanud kriminaalhooldaja vastust

kohe kätte. 21. juunil 2018 helistas B.Q ametnikule sooviga saada pikendust Soomes

viibimiseks. Ta sai aga taas eitava vastuse. Samuti väitis süüdimõistetu, et ei saa pühade tõttu

Eestisse tulla ja kriminaalhooldusosakonda ilmub ta 26. juunil 2018 kell 14.00. Kohtumisele

B.Q ei tulnud ja põhjusest ametnikku ei teavitanud. Politsei- ja Piirivalveameti teatise

kohaselt naasis süüdimõistetu Eestisse 27. juunil 2018. Ka sai ametnik teada, et B.Q viibis

välisriigis 3.–9. juulini 2018. 10. juulil 2018 tuli süüdimõistetu registreerimine ning talle koostati

üldkasuliku töö detailne ajakava perioodiks 25.–28. juuli ning 30. juuli 2018. Samal kohtumisel

esitas B.Q avalduse Soome sõitmiseks ja seal olemiseks 11.–24. juulini 2018. Ametnik

luba ei andnud. Kirjalikes selgitustes põhjendas süüdimõistetu rikkumisi töötamisega Soomes.

23. juulil 2018 toimunud registreerimisel esitas B.Q taas avalduse Soomes viibimiseks

23.–25. juulini 2018. Süüdimõistetu korduvate rikkumiste tõttu kriminaalhooldaja talle luba ei

andnud. 23. juuli 2018. a seisuga oli S. Pajumäel tehtud 12 töötundi ja tegemata oli 646 tundi.

8.–10. augustini ja 14. augustil tegi süüdimõistetu veel 26 tundi üldkasulikku tööd. Kokku on

tehtud 38 töötundi.

17. Eelkirjeldatud asjaoludel on väljaspool kahtlust, et B.Q rikkus üldkasuliku töö tingimusi

– ta ei järginud korrektselt kontrollnõudeid (jättis tulemata registreerimistele, lahkus korduvalt

Eestist kriminaalhooldusametniku loata) ning hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest.

Maakohus võttis õigesti arvesse, et kriminaalhooldusosakonda jättis B.Q tulemata viiel

korral (28. ja 31. mail ning 1., 4. ja 26. juunil 2018). Määruskaebuse esitaja arvamus, et maakohus

tohtinuks arvestada üksnes viimast kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmist, on väär.

Otsustamaks, millise KarS § 69 lg-s 6 nimetatud õigusjärelmiga süüdimõistetu rikkumistele

reageerida, on põhjendatud (ja tulebki) vaadata süüdlase käitumist üldkasuliku töö tegemise

tähtajal tervikuna (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 2012. a otsus asjas

nr 3-1-1-82-12, p 13).

18. B.Q on üldkasuliku töö kohaldamise tingimuste rikkumist põhjendanud vajadusega olla

tööl Soomes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega, mis

5(6)

vabandaks süüdimõistetu ulatuslikke ja järjepidevaid rikkumisi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuv

selline põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt ja tema tahtest mitteolenevatel põhjustel

võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja üldkasuliku töö tegemise kohustust täita. Näiteks 11. juuni

2013. a määruses asjas nr 3-1-1-61-13 p-s 9.2 leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et mõjuvaks

põhjuseks, mille tõttu ei ole süüdlasel võimalik registreerimiskohustusele alluda, on tema

viibimine välisriigi kinnipidamisasutuses.

19. Määruskaebuse esitaja püüab S. Pajumäe rikkumisi siiski õigustada, leides, et küsitav on hoopis

kriminaalhooldusametniku teguviis – piirata olukorras, kus süüdimõistetu töötab välismaal, tema

võimalust tööle minna. Veelgi enam: käitumiskontrolli nõue – saada kriminaalhooldusametnikult

eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

(KarS § 75 lg 1 p 6) – ei kohaldu kaitsja hinnangul üldse olukorras, kus süüdimõistetu lahkub

lühiajaliselt Eestist seoses töötamisega välismaal. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei

nõustu.

20. KarS § 75 lg 1 p 6 näeb ette, et käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit

viibimiseks. Kõnealune säte ei tee erandeid sõltuvalt sellest, kui kauaks süüdimõistetu Eestist ära

jääda plaanib või millised on tema välismaale mineku eesmärgid. Meeles tuleb pidada, et

liikumisvabadust piiratakse sellisel isikul, kes on süüdi mõistetud kuriteo eest ja keda on karistatud

vangistusega. Vangistus on asendatud üldkasuliku tööga ja selle asenduskaristuse repressiivsus

väljendubki süüdlase vabaduse piiramises talle teatud spetsiifiliste kohustuste panemise kaudu.

Üldkasuliku töö nõuete täitmine ei pea seega olema süüdimõistetule võimalikult mugav ja kerge.

Eestist lahkumiseks, olgu või tööga seoses, peab süüdimõistetu saama kriminaalhooldajalt eelneva

loa. Vastasel juhul on tegemist käitumiskontrolli nõuetele mitteallumisega. Ka on oluline tähele

panna, et tulenevalt KarS § 69 lg 1 kolmandast lausest asendatakse vangistus üldkasuliku tööga

üksnes süüdlase nõusolekul. Ehk siis vaid juhul, kui isik ise nõustub tegema üldkasulikku tööd

ning täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

21. Otsustuse tegemine selle kohta, kas süüdimõistva kohtuotsusega isikule KarS § 75 lg 1 alusel

pandud kontrollnõuetest erandi lubamine on põhjendatud ning kooskõlas kriminaalhoolduse

eesmärkidega, on kriminaalhooldaja pädevuses. Sellise otsuse teeb ametnik hinnates

kriminaalhoolduse senist käiku, kriminaalhooldusalust iseloomustavaid andmeid ning loa

andmise mõju sellele, kuidas süüdlane edasiselt üldkasuliku töö kohaldamise nõudeid täitma

hakkab. Esmakohtumisel 15. mail 2018 andis kriminaalhooldusametnik S. Pajumäele loa olla

15.–28. maini 2018 Soomes tööl. Määruskaebuse esitaja jätab tähelepanuta, et sellele lubamisele

järgnesid järjestikused rikkumised – B.Q ei tulnud registreerimisele 28. mail, ei läinud

perioodil 15.–28. mai tegema üldkasulikku tööd ega ilmunud seejärel ka kolmele järgnevale

kokkulepitud kohtumisele ametnikuga (vt käesoleva määruse punkti 15). S. Pajumäe taolist

käitumist silmas pidades on mõistetav, et kriminaalhooldaja, hinnates loa andmise võimalikku

mõju käitumiskontrolli ja kohustuste täitmisele, ei andnud talle enam luba Eestist lahkuda.

S. Pajumäe rikkumised aga jätkusid, sealhulgas käis ta Eestist ära kriminaalhooldusametnikku

oma käikudest üldse teavitamata. Ametnikuni jõudis vastav info Politsei- ja Piirivalveameti

teatiste kaudu. Kuivõrd süüdimõistetu üldkasuliku töö kohaldamise nõudeid eirav käitumine oli

kestev, ametnik edasisi loataotlusi Soome minekuks ka ei rahuldanud. Seejuures selgitas

kriminaalhooldaja S. Pajumäele õigust vaidlustada ametniku keelduvad otsustused maakohtus.

Seda süüdimõistetu ei teinud.

22. Midagi etteheidetavat ei näe ringkonnakohus ka selles, et üldkasuliku töö ajakavade kohaselt tuli

S. Pajumäel töötunnid teha 1 aasta 11 kuu jooksul. Süüdimõistetu on Tartu Maakohtu 15. augustil

2018 toimunud kohtuistungil selgitanud, et viimane kuu jäeti vabaks, võimaldamaks tal siis teha

6(6)

see osa üldkasulikust tööst, mis mingil põhjusel vahepeal tegemata jääb. Ehk siis

kriminaalhooldusametnik ei vähendanud omaalgatuslikult kohtuotsusest tulenevat töö tegemise

tähtaega. Samuti leiab kolleegium, et üldkasuliku töö ajakavade koostamine selliselt, et üks kuu

jääb n-ö reservi, on põhjendatud. Näiteks S. Pajumäe puhul leidis kartus, et ta ei tee töötunde

ajakavade kohaselt ja vaja on täiendavat aega, igati kinnitust.

23. Maakohus, hinnates S. Pajumäe rikkumiste raskust ja tema suhtumist rikkumistesse, pidas

põhjendatuks KarS § 69 lg-s 6 loetletud erinevate õigusjärelmite hulgast kohaldada raskeimat –

pöörata vangistus täitmisele. Ringkonnakohus nõustub meetme valikuga. Süüdimõistetut karistati

vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. B.Q teadis, et kui ta ei täida

asenduskaristuse kohaldamise nõudeid, võidakse tema karistus täitmisele pöörata. See teadmine

teda kohustusi järgima ei mõjutanud. Mõju ei avaldanud ka varasem samalaadne kogemus.

Kohtute Infosüsteemi andmetel pööras Tartu Maakohus 18. mai 2016. a määrusega täitmisele

S. Pajumäele Harju Maakohtu 13. märtsi 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1052 mõistetud

ärakandmata karistuse 6 kuud 14 päeva vangistust. Karistus pöörati täitmisele, kuna süüdimõistetu

ei täitnud üldkasuliku töö kohaldamise nõudeid, s.o ei pidanud kinni üldkasuliku töö ajakavadest,

samuti ei järginud ta kontrollnõudeid ja eiras kohustust hüvitada kannatanule tekitatud kahju.

Tartu Ringkonnakohus jättis 8. juuni 2016. a määrusega maakohtu lahendi muutmata. Riigikohus

S. Pajumäe kaitsja määruskaebust menetlusse ei võtnud. Karistusest pääses süüdimõistetu

seetõttu, et pärast vangistuse täitmisele pööramise otsustamist, kuid enne selle otsustuse

jõustumist tegi ta üldkasuliku töö ära ja hüvitas kannatanule kahju (vt selle juhtumi kohta

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsusest asjas nr 3-1-2-1-17).

24. Viimaseks märgib ringkonnakohus, et hindab otsituks määruskaebuse esitaja väite, mille kohaselt

rikkus maakohus süüdimõistetu õigust õiglasele kohtumõistmisele. Kõigepealt tuleb tähele panna,

et maakohus andis kaitsjale aega tutvuda kohtus kriminaalhooldaja esitatud dokumentidega

(ametniku poolt S. Pajumäele saadetud vastused, milles ta keelas Eestist lahkumise (viis lehte) ja

üldkasuliku töö ajakavad samuti viiel lehel). Selleks andis kohus kaitsjale aega 18 minutit, tehes

istungivaheaja. Kohtuistungi jätkudes vastas kaitsja kohtu küsimusele, kas ta jõudis

dokumentidega tutvuda, jaatavalt. Tõsi, kaitsja taotles istungi edasilükkamist. Kohtuistungi

protokollist

selguvalt

tegi

vandeadvokaat

seda

aga

tingituna

eesmärgist

anda

S. Pajumäele võimalus näidata, et ta on motiveeritud üldkasulikku tööd tegema ja kontrollnõudeid

järgima. Samuti avaldas kaitsja küll ka soovi tutvuda põhjalikumalt kriminaalhooldaja poolt

süüdimõistetule saadetud kirjalike keelduvate vastustega, kuid seda põhjusel, et ta võib-olla

sooviks need vaidlustada halduskohtus. Ehk siis kohtuistungi edasilükkamist ei soovinud kaitsja

mitte seetõttu, et ta ei jõudnud dokumentidega tutvuda või vajas rohkem aega nende sisu

mõistmiseks. Ka ei näe ringkonnakohus põhjust rääkida kohtu „kallutatusest“ seetõttu, et kohus

ei rahuldanud kaitsja soovi lükata kohtuistung edasi. Teave, mille põhjal KarS § 69 lg-s 6

sätestatud kaalutlusotsus teha, oli kohtule esitatud.

25. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et S. Pajumäe karistus tuleb täitmisele

pöörata. Seetõttu ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1,

jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17. augusti 2018. a määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Maarika Kuusk