4-18-4378/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2018 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4378 ( ) 2317,18,005656 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Tiit-Rein Viitso Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti prefektuuri -Harju Põhja Lääne politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupp, Roman Rubinov Väärteoasi KarS § 1531 lg 1 Menetlusalune isik

K.K , isikukood XXX, elukoht xxx, töökoht xxx

Juhin 107 lg 1 p 1 kohus otsustas: dudes VTMS §

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada K.K KarS § 153 1 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 6 (kuus) aresti. päeva

2. alguseks arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise

3. hiljemalt 19.11.2018 Politsei- Arest tuleb ära kanda ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri arestimajas (Rahumäe tee 6/1, Tallinn). Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada K.K suhtes sundtoomist arestimajja.

4. KarS

§ 66 lg 1 alusel võib K.K kanda aresti ositi, see on kahes osas. Järjest kantava aresti kestus on 3 päeva.

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 11.10.2018. a.

Asjaolud ja menetluse käik Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne Harju politseijaoskonna väärteomenetleja -

S K rteoprotokolli AB1520858 selle kohta, et K.K koostas 31.07.2018 vää 22.07.2018 kell 21.35 viibides külas oma tuttava K. P juures aadressil xxx, asuvas eramajas inimväärikust alandava eesmärgiga teise isiku tahte vastaselt katsus II korrusel paiknevas toas seal viibinud alaealise L-B R parempoolset tuharalihast (kannikat), suudles suule ning kaela,

2

seejärel võttis käega kinni vasakpoolsest rinnast, millega solvas inimväärikust ja rikkus L-B R privaatsust, pannes seega toime seksuaalse ahistamise teise isiku suhtes.

Politsei- -Harju politseijaoskonna ennetusja ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne menetlustalituse üldsüütegude grupp edastas kohtule arutamiseks K.K väärteoasja süüdistuses KarS § 1531 . järgi

K.K 19.09.2018.a. toimunud ’l on India kodakondsus ja tema emakeel on hindi. kohtuistungil avaldas menetlusalune isik, et ta valdab eesti keelt piisavalt, et kohtus toimuvast aru saada ja ta Eesti keele valdamist on ta kinnitanud ka ei soovi kohtuistungil tõlgi osalemist. väärteoprotokollis.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid leiab, et K.K . süü on tõendamist leidnud

KarS § 1531 näeb ette vastutuse teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava

eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku tegevuse eest. Koosseisus kirjeldatud teo toimepanija tahtlus peab olema suunatud justnimelt

seksuaalse iseloomuga kehalise teo toimepanemisele, mitte lihtsalt kehalise teo toimepanemisele. Seksuaalse alatooniga puudutamine või käperdamine vm tegu peab olema

toime pandud teise isiku keha suhtes, mitte toimepanija enda kehaga seoses. Seksuaalse

ahistamise korral ei ole olulised katsumise intensiivsus ega sugulise kire tekitamine, vaid määravaks on inimväärikuse alandamine.1

Tunnistaja R R , kannatanu isa, kinnitab, et tema tütar helistas talle 22.07.2018 õhtul ja rääkis, et K. P tuttav ahistas teda, mis seisnes selles, et see isik katsus tema (tunnistaja tütre) tagumikku ja rinda, üritas kallistada ja andis oma numbri, et tütar saadaks talle alastiolekus või paljastavaid pilte. Tunnistaja ütluste kohaselt tütar nuttis helistades ja oli äreva häälega. Tema rahustas tütart ja sõitis järgmisel päeval Tallinna. Sündmusele järgneval päeval, s.o 23.07.2018 läks tunnistaja koos kannatanuga Rahumäe jaoskonda avaldust tegema. Tunnistaja R R, kes on ühtlasi alaealise

L-B R s nud, seadusliku eaduslik esindaja, avaldas, et tema tütar kohtuistungile ei ilmu

esindajana palus ta kohut mitte kannatanut vahetult istungil üle kuulata, kuna tütar on just rahunenud ja pole vaja teda taas traumeerida. use alguses Tunnistaja kinnitas, et väärteomenetl oli kohe kokkulepe selline, et tema ise esindab kohtus oma tütart.

Tunnistaja K. P ütluste kohaselt tunneb ta K.K’i juba üle 2 aasta ja nad on seni olnud head tuttavad. -B.R L. ehk kannatanu on tema õetütar. Tunnistaja K. P kinnitab, et 22.07.2018 õhtul K.K läks teisele korrusele kannatanule appi pesukaussi tooma, sest kannatanu kartis üksi nn kolikambrisse minna. K.K tuli ülevalt esimesena alla. Kannatanu tuli alla veidi hiljem ja läks kohe vannituppa, seejärel hüüdis tunnistajat. Tunnistaja läks vannituppa

ja -B.Rand L. palus, et tunnistaja saadaks külalise ära. Kui tunnistaja küsis miks, siis hakkas kannatanu nutma ja seletas, et K.K katsus teda. Tunnistaja ütluste kohaselt palus ta seejärel K.K’l oma

kodust lahkuda. milles asi ja Esialgu oli K.K ehmunud näoga, kuid mõistis siis kohe, nõustus lahkuma. Tunnistaja K. P on menetlusaluse isikuga kohtunud ka pärast seda sündmust, sest K.K soovis saada kannatanu ja tema pere kontakte, et vabandada, kuid kannatanu ja

1 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 385 SE seletuskiri, lk - 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9a7291c-8c46-4ad8-a740- 4e1c55c83964/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20mu utmise%20seadus

3

tema isa ei olnud sellega nõus. Tunnistaja ütluste kohaselt ei eitanud K.K temale süüks

arvatud tegu ja nõustus majast lahkuma. tunnistas väärteo Menetlusalune isik K.K

toimepanemist. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on tal häbi, sest ta sai varem kõigi pereliikmetega hästi läbi.

Seega on nii tunnistajate kui menetlusaluse isiku enda ütlustega tõendatud väärteoprotokollis kirjeldatud tegu. Tunnistajate ega ka K.K enda ütlustes ei ole kohtul alust kahelda, kuna need on oma sisult omavahel kooskõlas.

Menetlusaluse isiku poolt kannatanu katsumist eelpool kirjeldatud kohtadest ja viisil saab pidada seksuaalse iseloomuga tegevuseks. Samuti oli see tegevus kannatanu tahtevastane ning tema inimväärikust alandava eesmärgi ja tagajärjega. Kannatanu tahtevastasus ilmneb selles, et ta kutsus algselt endale appi oma tädi, kes ei saanud minna ning saatis K.K’i, seega jäi kannatanu menetlusaluse isikuga omavahele tema tahtest olenemata põhjustel. Lisaks rääkis kannatanu juhtunust koheselt oma tädile, kes palus isikul lahkuda, mis näitab, et menetlusaluse

isiku poolt toimepandud tegevus ei olnud kannatanule meelt mööda. Kannatanu teavitas juhtunust ka oma ema ja isa ning esitas järgmisel päeval politseile avalduse. Kannatanu oli

tunnistajate ütluste kohaselt pärast sündmust endast väljas ning isa ütluste kohaselt tunneb

kannatanu seniajani kartusi ja hirmu pimedas välja minemise ees. Need asjaolud kõik tõendavad, et kannatanu asetati menetlusaluse isiku poolt olukorda, milles ta ei soovinud olla

ehk tegemist oli kannatanu tahtevastase tegevusega. Toimepandud teo asjaoludest lähtuvalt esines menetlusalusel isikul seksuaalse iseloomuga kehalise teo toimepanemise tahtlus, sest isik katsus intiimseid kehapiirkondi ja palus kannatanul endale veel alastavaid pilte saada. Eeltoodu on tõendatud tunnistajate ütlustega. Eeltoodust tulenevalt tuleb K.K’i tegu kvalifitseerida KarS § 1531 järgi. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning KarS 3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

KarS § 1531 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

KarS § 1531 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab K.K’i süüd lugeda keskmiseks.

Menetlusaluse isiku poolt seksuaalse ahistamise toimepanemine on esmakordne. Karistusregistri andmete kohaselt on isik kriminaalja väärteokorras karistamata. Toimepandud teo asjaolusid arevstades ei ole kohtu hinnangul rahatrahv K.K’le kohane karistuse liik. K.K´i kahetsuse puhtsüdamlikkuses on kohtul alust kahelda. Ta küll tunnistas kohtuistungil oma süüd ja avaldas kahetsust, kuid samas lisas, et ta ei olnud kannatanuga koos sugugi mitte tervet minutit ja et asjast on tehtud põhjendamatult suur skandaal, kuhu kaasatud on nii politsei

kui kohus. Selline avaldus näitab, et K.K ei ole mõistnud alaealise kannatanu suhtes toimepandud väärteo olemust ega tagajärgi (traumat kannatanule (ärevust, hirmu, hirm pimedas

välja minna, mida kinnitavad tunnistajad). Seega tuleb teda karistada arestiga. Arvestades asjaolu, et K.K´il varasemad rikkumised puuduvad, võib karistusmäär jääda alla keskmise. Üld ja eripreventsiooni arvesse võttes leiab kohus, et K.K’i süü suurusele vastav karistus - on 6 (ku

us) päeva aresti.

Kohus selgitas kohtuistungil K.K ’le võimalust asendada arest üldkasuliku tööga ja

kirjeldas üldkasuliku töö põhimõtteid. Menetlusalune isik ei olnud üldkasuliku töö kohaldamisega kategooriliselt nõus, põhjendusel et tal on oma äri, ta ei saa sealt ära minna ning ta töötab kogu aeg, aastas 365 päeva. Kuna menetlusalune isik ei ole nõus tegema üldkasulikku tööd, siis ei ole aresti asendamine üldkasuliku tööga võimalik.

4

( ) Anne Rebane kohtunik