1-09-14447/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses
Legislator headnote
AI generated1-09-14447/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.oktoobril 2009 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number
1-09-14447 Kohtukoosseis Istungisekretär Prokurör kohtunik Peet Teidearu
Jane Oidsalu Toomas Liiva Süüdistus J.I süüdistus KarS § 121järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatava andmed
Kaitsja J.I
elukoht ja kontaktandmed: XXX
isikukood või sünniaeg: XXX
karistatus:
varem väärtegude eest karistatud 1 kord, kriminaalkorras varem karistatud 3 korda (lisa 1 karistatuse õiend)
tõkend:
elukohast lahkumise keeld kohaldatud 12.08.2009
kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Advokaat Aivar Kello (Advokaadibüroo In Jure) Juhindudes KrMS § 239-§ 250, § 311 , § 313, kohus
otsustas:
Süüdi tunnistada J.I KarS § 121 järgi ja karistada teda 1(ühe) kuulise vangistusega
KarS § 65 lg.2 alusel liita J.I-le KarS § 121 järgse kuriteo eest mõistetud
karistusele Tartu Maakohtu poolt 09.juuni 2008.a. mõistetud 1(ühe) aasta ja 6(kuue)
2
kuuline vangistus ning mõista karistuseks J.I-le 1(üks) aasta ja 7(seitse) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada 1 aasta 7 kuud vangistus, so 570 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 1140 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 2 (kahe) aasta jooksul.
J.I on kohustatud ning temale on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale
pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama määratud alalises elukohas;
tulema kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda,
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale
andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
Tökend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Välja mõista KrMS § 180 lg. 3 alusel J.I-lt menetluskulu ja sundraha vähendatud summas kokku 3000(kolm tuhat)krooni riigieelarvesse.
KrMS § 423 , § 424 alusel võimaldada J.I tasuda menetluskulu kaheksa kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.
10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning
kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 17.09.09 sõlmitud kokkulepe Kriminaalasjas on J.I-le esitatud süüdistus selles, et tema 24.06.2009 kella 00.30 paiku Tartumaal, XXX vallas, XXX külas, XXX 5 maja juures eelnevalt tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda Ü.I. suhtes, mis seisnes selles, et lõi ühe korra kannatanule jalaga näkku ning seejärel lõi ühe korra kannatanule rusikaga näkku. Sellise tegevusega tekitas J.I Ü.I füüsilist valu ja tervisekahjustusi.
3 Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega pani J.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus: Süüdi mõista J.I KarS § 121 järgi ja karistada teda 1 kuu vangistusega
Tulenevalt KarS § 65 lg.2 liita J.I-le mõistetavale karistusele viimasele Tartu
Maakohtu poolt 09.juuni 2008.a. mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust mõistes lõplikuks karistuseks J.I-le 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada 1 aasta 7 kuud vangistus, so 570 päeva vangistust üldkasuliku tööga 1140 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 2 (kahe) aasta jooksul. J.I-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui
süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus
ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal
registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Menetlus kohtus Tartu Maakohtu 22.10.2009 kell 10.00 alanud kohtuistungil kokkuleppemenetluses prokurör
Toomas Liiva avaldas Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe ja jäi kokkuleppe juurde ning selgitas valitud karistuse asendamise otstarbekust. Süüdistatav J.I tunnistas kohtuistungil end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS §
121 järgi ja jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 17.09.2009 sõlmitud kokkuleppe juurde ning
kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele. Süüdistatav J.I kinnitas, et tal puudub sissetulek palga näol ning ta hooldab väikelast.
Kaitsja advokaat Aivar Kello jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust, otstarbekust ning vastavust tema kaitsealuse tahtele. Kaitsja taotles J.I-lt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada , tulenevalt J.I materiaalsest olukorrast. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et J.I
süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava J.I vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav J.I süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 121
järgi ja mõista temale karistus vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud -ja kohtus avaldatud kokkuleppele. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel on 2. astme kuriteo toimepannud isiku sundraha 6525
krooni ning see summa tuleks kanda süüdistataval, samuti peaks süüdistatav kandma KrMS § 180 lg.1 kohaselt muud menetluskulud.
KrMS § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
4 KrMS § 424 sätestab , et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse
maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
KrMS § 180 lg. 3 võimaldab vähendada süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid, kui süüdimõistetu aineline olukord ei võimalda kogu menetluskulu tasuda: Käesoleval juhul on alused vähendada ja ajatada J.I-lt väljanõutavaid menetluskulusid,
sest temal puudub sissetulek; ta saab praegu vaid sotsiaaltoetust. Välja mõista J.I-lt menetluskulu vähendatud summas , s.o. 3000 krooni ja ajatada selle tasumine kaheksale kuule kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik :