Legislator Case Law & Legislation
1-18-7733/5 AI generated

1-18-7733/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-18-7733/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-18-7733

Legislator headnote

AI generated

1-18-7733/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1-18-7733

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-18-7733

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoobril 2018 Tallinnas Kriminaalasja number 1-18-7733 (17231502390)

Kohtunik

Liina Pohlak

K

ohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Ines Üprus

Kriminaalasi

N.N süüdistatuna KarS § järgi 121 lg 2 p 2, 3 kokkuleppemenetluses Prokurör Marika Reintop Süüdistatav

N.N – isikukood XXX, elukoht xxx,

kodakondsus , keskeriharidus, emakeel vene määratlemata keel, töökoht väärteokorras xxx, kriminaalkorras karistamata, karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks N.N 121 lg 2 p 2, 3 vangistus 10 kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui N.N ei pane 1-aasta 6-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elab aadressil xxx;

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , õppimis või töökoha vahetamiseks

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata katseajaks elukohajärgse N.N kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 25.10.2017.a, s.o 1

päev karistusaja hulka.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel

Välja mõista N.N-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja

175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 75 eurot riigituludesse.

Kohustada N.N tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 68,75 eurot.

Sundraha kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul ja käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS- is või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e toimikust. Maksekorraldusel märkida -

selgitusena „ , menetluskulud ja sundraha.“ Kui N.N, kriminaalasi 1-18-7733

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

Asitõend jätta id- D-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, DV

kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud süüdistus

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse N.N selles, et tema 23.09.2017 kella 02.00 paiku, viibides korteris aadressil xxx, kahjustas oma xxx A R tervist sellega, et tüli käigus haaras kannatanul juustest, rebis välja juuksesalgu, seejärel lõi mitu korda kannatanut vastu nägu ja kaela, tabades huult, millega tekitas kannatanule le füüsilist valu ja vastavalt isiku A R

läbivaatuse prot l fikseeritud järgmised okollile, koostatud 23.09.2017, olid kannatanul A R kehavigastused: näol, ülahuulel turse.

Samuti tema 25.10.2017 kella 03.00 paiku, viibides korteris, aadressil xxx, kahjustas oma xxx A R tervist sellega, et tüli käigus lõi kannatanut ühe korra käelabaga vastu nägu, tabades vasakut põske, millega tekitas kannatanule le füüsilist valu. A R

Samuti tema 15.12.2017 kella 17.30 paiku, viibides korteris aadressil xxx, kahjustas oma xxx A R tervist sellega, et lõi talle tüli ajal 10 korda rusikaga vastu nägu ja pead, tabades vasakut kõrva, otsmiku piirkonda paremalt poolt ja huulte piirkonda, pärast mida haaras juustest kinni ja lõi peaga vastu ust, millega tekitas kannatanule A Rle füüsilist valu ja kehavigastusi: otsmikul

paremal pool muhk, vasakul kõrval hematoom, sisehuulel seespool haav, mis on tõendatud kannatanu A R

15.12.2017 isiku läbivaatuse protokolliga.

Seega pani N.N toime kehalise väärkohtlemise, s.o. teise inimese tervise

kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel .a sõlmitud N.N-i

26.09.2018 kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tun N.N-i nistamist ja karistamist KarS 121 lg 2 p 2,3 mepanemise eest vangistusega 10 kuud. järgi kvalifitseeritava kuriteo toi KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust, s.o 25.10.2017, seega ärakandmata karistus on 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja

8 alusel määrata lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes - 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad d - D

KrMS § 126 lg 3 p st asitõendi VD plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - . jätta kriminaalasja materjalide juurde

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgnevalt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha 750 75 eurot eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3

alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud

ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas

kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes

näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad

riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude a

jatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus -1-1-2- juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik