1-18-630/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-18-630

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja numb

er 1-18-630 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.P elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

K.P , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 27.11.2017 26.12.2019 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Margus Viira

määratud korras

RESOLUTSIOON

Vabastada K.P temale Viru Maakohtu 25.01.2018 stetud otsusega mõi

karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 751

K.P

lg 3 määrata elektroonilise valve tähtajaks

2 (kaks) kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata K.P-le katseaeg kuni 26.12.2019 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada K.P - katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises eluk – ohas xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada K.P katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p

9 sätestatud -des 2,4,8, järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala Eesti jooksul pärast vanglast vabanemist;

- osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku poolt uue kuriteo sooritamise riske;

- alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Määrata K.P kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektrooni

lise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vabastada K.P karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Viira & Partnerid (asukoht Narva mnt 9-26, 10117 Tallinn) kasuks 30 (kolmkümmend eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 5 eurot) eurot v. adv. Margus Viira poolt määratud korras - süüdimõistetu K.P kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.P-lt menetluskuluna kaitsjatasu

90 (üheksakümmend) eurot riigituludesse v. adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi - eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada K.P tasuda kaitsjatasu ositi 3 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 30 eurot. Menetluskulu tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr või

EE401700017002872300. Makse 99918700005110 korraldusele märkida viitenumber

ning K.P , 1-18-630 selgitus: „ , kaitsjatasu osamakse“. Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 06. .2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava K.P id elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.P Viru Maakohtu 25.01.2018 kohtuotsusega nr 1-18-630 kannab käesoleval ajal mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 329 järgi ja karistuseks mõisteti

4 kuud vangistust. K.P tunnistati süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2) järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS §

64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu

24.01.2017 otsusega mõistetud karistuse

K.P , s.o 11 kuud 29 päeva vangistust võrra ja va vangistust. Karistuse kandmise alguseks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 29 päe loeti 27.11.2017.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, vanglas viibib ta neljandat korda.

Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Varasemalt on isik toime pannud vargusi, väljapressimise, avaliku juhtinud mootorsõidukit korra raske rikkumise, korduvalt , olles

joobes ja ilma juhtimisõiguseta. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Ajavahemikul

11.01.- kinnipeetav del koristajana ning alates 20.02.2018 10.02.2018 töötas majandustöö töötab ta majandustöödel köögitöölisena. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus käis kõikides tundides käitumist hea meelega , olles motiveeritud oma muutma.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul. ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust.

Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega on K.P xxxx. Tegemist on 1-

võimalus elama asuda aadressile toalise keskküttega korteriga, mis kuulub isiku õele M , kes on andnud nõusoleku selle kohta, et K.P P

saab antud pinnale elama asuda. Isik elas antud pinnal ka enne vangistust. Antud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Alaealisena pani isik toime rikkumisi, mistõttu kandis karistust alaealiste vanglas xxxx Isikul on , mille on omandanud . põhiharidus

xxxx. Kinnipeetav ei soovi vanglas õppima asuda, kuna prioriteet on töötamine, et saada sissetulekut. xxxx -s polsterdajana P K.P töötas enne vangistust OÜ . Isiku ema Ü

sõnul on poja tööleping ajutisel

t peatatud vangistuses viibimise ajaks ning isikut oodatakse peale vanglast vabanemist . Isiku e xxxx -s. Samuti on K.P-le tagasi tööle ma töötab ka ise OÜ

Ema teda määratud töövõimetuspension. sõnul on isiku lähedased nõus võimaliku enne aitama ka materiaalselt, kui selleks peaks vajadus tekkima. tähtaegse vabanemise korral

Kinnipeetava sissetulek oli piisav ja stabiilne, kuid teatud osa palgast läks kohtutäituritele.

Varasemalt töötas isik xxxx ja tegi bituumenkatuseid. Isikul on pikaajaline kogemus sellel alal. xxxx pidi

peale seda . Peale vabanemist ta ära tulema , kui määrati kriminaalhooldusele

läheb tagasi tööle. isik firmasse xxxx OÜ Kui hiljem saab kriminaalhooldusametnikuga kokkuleppele, xxxx. Majanduslikku toimetulekut siis läheb tööle mõjutavad suured võlad, kuid isik on huvitatud nende likvideerimisest, tasudes vanglas olles regulaarselt kohtutäiturite nõudeid. Varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise

eesmärgil.

K.P

P, isa A P lähedasteks on ema Ü , õed H (kellega ei suhtle, kuna on ões pettunud) ja M oma peredega. Ema sõnul on suhted peres head ja üksteist toetavad.

Rahvastikuregistrist nähtub, et isikul on tütar L ündinud 25.07.2014). Ü P (s

P toetab last igakuiselt 100 euroga, kuna poeg P kannab karistust kinnipidamisasutuses. Ü sõnul on suhe lapsega säilinud head. Kinnipeetava sõnul ta hetkel enam tütrega ei suhtle, kuna ja suhted on

endise elukaaslasega on suhted pinge

segada nende pereelu, kuid lised, mistõttu ei taha ta vabanedes hakkab uuesti lapsega suhtlema. Isikul on D ta veel üks laps varasemast kooselust

T xxxx), kellega kokkuleppel lapse emaga praegu ei suhtle (sündinud . Väidetavalt ei ole temal tud kokkuleppe alusel, kui isik ei sega oma lapse ja endise elukaaslase e alimente määra elu. Isiku suhtlusringkonnas ei ole teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikuid, kuna isik suhtleb väheste inimestega. Isiku elustiil oli riskiv ja hoolimatu. Ta ei hoolinud oma tegude tagajärgedest, olles süstemaatiline õigusrikkuja. 16-aastaselt hakkas isik alkoholi tarvitama.

Tunnistab alkoholiprobleemi, olles teinud katseid alkoholisõltuvusest . Käis 201 vabaneda 7. aasta kevadel xxxx alkoholivastast ravi , mis ei aidanud, sest k läbimas uu aja möödudes ajas

veel rohke xxxx haiglas, kus paigaldati nahaalune m jooma. Käis septembris 2017 alkoholivastane implantaat. Peale seda ei ole alkoholi tarvitanud. Nahaalune implantaat peaks aitama hoiduda alkoholist kuni 3 aa peale stat. Isiku sõnul hakkas ta alkoholi tarvitama elukaaslasest lahkuminekut ja tütrega üksi jäämi öelda uputas oma mured alkoholi. st, nii- Vanglas on diagnoositud . Korduvalt on isik sõltuvus juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Kinnipeetav on motiveeritud oma on isik proovinud kunagi käitumist muutma. Väidetavalt

amfetamiini, mis ei meeldinud. Korra on proovinud ka kanepit. Enam pole narkootikume tarvitanud ega tunne selleks väidetavalt ka soovi. Väljaspool vanglat vajab alkoholismi ravi.

Isiku sõnad määratud töövõimetus 57% kuni 2022 e kohaselt on talle . aastani seoses puusaliigeste probleemiga. Tunnistab oma probleeme ning tegeleb nendega. Ta on võimeline püstitama reaalseid eesmärke, mis kohati nõuavad suuremat pingutust. Isiku eesmärkideks on võlanõuete tasumine, suurem korter ja tütrega suhete taastamine. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ametnikega suhtlemisel on viisakas. Kuritegelikke ja s isiku korduvad kuriteod. ubkultuurilisi hoiakuid ei väljenda. Suhtumist ühiskonda näitavad

Motivat on olemas, kuna pingutab selle nimel, et sioon loobuda kuritegelikust käitumisest loobuda alkoholist. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus mootorsõiduki juhtimises

alkoholijoobes, millega võib ohustada ühiskonda. Erimeelsuste tekkimisel võib kasutada vägivalda. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav on alkoholi tarvitanud, kui tekib arusaamatusi ja lahkhelisid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata K.P-le katseaeg ja käitumisk tema karistusaja lõpuni ontroll kuni , s.o 26.12.2019 ning kohustada teda katseajal täitma KarS § 75 lg 2 p

9 sätestatud tähtajaks teeb -des 2,4,8, kohustusi. Elektroonilise valve

kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud.

K.P kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega Tema xxxx -s on peatatud. T tingimisi enne tähtaega vabaneda. tööleping OÜ a saaks vabanedes sinna tööle. Seal töötab ka öötas seal polsterdajana ja nüüd tema ema. t Ta saaks sama ameti peale tagasi. Alkoholi probleemiga tegeles ta juba eelmise vangistuse ajal. Ta k xxxx, kus pandi nahaalune implantaat, mis peaks aitama hoiduda alkoholist 3 aastat. äis Kui kohus ta vabastab, siis peaks Peale implantaadi paigaldamist ei selle mõju veel kestma. ole ta tilkagi alkoholi tarvitanud ning tal ei ole ka mingit isu selle Ta järele. l on väike tütar, keda soovib ema asemel ise toetada. Tal , kuid tal on D emaga kokkulepe, et ta ei on 2 tütart

sekku nende ellu. Alates eilsest, s.o 26.09.2018 kannab karistust avavangla osakonnas. ta

Hetkel tehakse talle ITK-d ja eile tehti leping töötamiseks toidujagajana, homsest on ta toidujagajana tööl, enne seda töötas köögitöölisena. Kui kohus otsustab

ta ta vabastada, siis

hakkab ta üksi elama õele kuuluvas korteris. Enne vangistust elas ta samal aadressil. Ema elab kõrvalmajas. t b, et kui kohus vabastab, siis allutatakse ta kriminaalhooldusele. Ta ea ta

Ta o lubanud lapse emale, et on korralik. n nõus täielikult muutuma, on läbinud programmi ja

Samuti teab , et alkoholi tarvitamise keeld on absoluutne, et teda ta võidakse igal ajal kontrollida. Sissetulek xxxx umbes 700-800 eurot, millest miinimumi oli vastavalt tükitööle,

sai sest saks saab ta invaliidsuspensioni. Loodab, et kätte, ülejäänud läks kohtutäiturile. Li saab sellise sissetulekuga hakkama ja

ka tütart kasvatada.

Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33

K.P tingimisi enn teatanud, et ei soovi võtta osa e

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, K.P ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. Margus Viira toetas, nagu ka vangla ja prokuratuur, K.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist põhjendatud. , kuna leidis, et see on

Kinnipeetava iseloomustus on tervikuna positiivne. Kaitsjale ei ole kunagi meeldinud kummalised riskiprotsendid, mis vangla on välja toonud, kuid peab tunnistama, et K.P puhul on need madalad. Mingeid takistusi tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks ei ole ja ta on ka nõus täitma käitumiskontrolli tingimusi. Alkoholi tarvitamine ei tohiks enam olla probleem ja keeld mitte tarvitada alkoholi ei osutu probleemiks. Seega on põhjendatud K.P vabastamine elektroonilise valve alla. Kaitsja palus taotlus rahuldada.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõis tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru tetu ja tema kaitsja,

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib K.P

2 kuulise

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 6 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda, on kuritegude vägivaldsuse aste vähenenud.

Kinnipeetava käitumine olnud õiguskuulekas. Tal puuduvad vangistuses on

distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ametnikega suhtlemisel on viisakas. ta Kinnipeetav . Alates 26.09.2018 kannab on olnud hõivatud erinevatel vangla majandustöödel ta karistust avavangla osakonnas ja töötab toidujagajana. Kinnipeetav on läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav on asunud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head ja toetavad vabanemist. Isikul on kindel alaline elukoht uvas korteris, mis vastab elektroonilise õele kuul valve kohaldamise tingimustele ning kus ta elas ka enne vangistust. Õde on nõus kinnipeetava elama asumisega temale kuuluvas korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamisega.

Kinnipeetaval o xxxx -s, mis tagab talle igakuise sissetuleku n ka garanteeritud töökoht OÜ

majanduslikult toimetulemiseks. Lähedased on samuti nõus kinnipeetavat vajadusel materiaalselt toetama. on ta nende Kuigi kinnipeetaval on tasumata suured võlgnevused, likvideerimisest huvitatud, kuivõrd tasub võlgnevusi regulaarselt ka vangistuses viibimise ajal. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ise tunnistab, kuid ta on motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma. Isik bleemiga on ka varem üritanud alkoholi pro

tegeleda, nimelt 2017. aasta kevadel läbis alkoholivastase ravi, mis ei aidanud, kuna jätkas tarvitamist, kuid 2017. aasta septembris laskis paigaldada nahaaluse alkoholivastase implantaadi, mis siiani on aidanud. Seega nähtub, et kinnipeetav on seni pingutanud selle nimel, et loobuda alkoholi tarvitamisest ning on motiveeritud ka edaspidi oma sõltuvusprobleemiga tegelema.

Kuigi kinnipeetav on varem katseajal olles rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja pannud toime uusi kuritegusid, tuleks kohtu hinnangul K.P-le anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva 26.12.2019. kontrollimehhanismiga, sest K.P kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS K.P-le katseaja 26.12.2019 alates § 76 lg 5 alusel kuni karistusaja lõpuni, s.o käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning ajaks KarS § 75 lg 2 p

kohaldab tema suhtes katse -

des 2,4,8,9 t tingimisi enne sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistuses tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusab eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud i osutamiseks 30 ja kuulub rahuldamisele. 17.09.2018 esitas v.-adv. Margus Viira kohtule tasutaotluse summas 60 eurot materjalidega tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistamise eest, mille kohus täies ulatuses rahuldas. Kaitsjatasu kokku 90 eurot kuulub KrMS välja mõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 90 eurot tasumise ositi 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda 30 eurot.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 ; KrMS § 426, 432, 384, 387.

, 75

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik