4-18-3915/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-18-3915

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-3915 Kohtunik Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. augusti 2018. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata F.Z-i (Guštsin) kaebus

PPA Põhja prefektuuri 28. juuni 2018. a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,005154 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik F.Z (ik XXX; elukoht ) kaitsja XXX Andrei Plešanov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju määrus ja määruskaebus Maakohtu 29. augusti 2018. a muutmata rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtule laekus 27. juulil 2018 F.Z-i kaebus, mille esitas kaitsja

Andrei Plešanov PPA Põhja prefektuuri otsusele väärteoasjas

28. juuni 2018. a nr 2302,18,005154. Nimetatud otsusega karistati F.Z LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga

300 eurot ning LS § 226 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot. Ühtlasi võeti F.Z-ilt

LS 226 § lg 2 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks.

2. Harju Maakohtu 8. augusti 2018. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Puudused kõrvaldati

9. augustil 2018.

3. F.Z-i kaitsja märkis k kohtuväline menetleja ei ole järgin aebuses, et ud väärteomenetlusõigust tähtaja osas ehk rikutud oli VTMS § 70 lg 4-5 norme. Nimelt oli kaebuse esitaja hinnangul väärteoprotokolli lahtrisse ekslikult märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend

4-18-3915

oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 10. juulist 2018. Samuti märkis kohtuväline menetleja kaebaja arvates oma otsuses valesti, et kaebuse esi tamise viimane tähtaeg oli

25. juuli kaebaja hinnangul viia kodanikke eksitusse ja riivata 2018. Nimetatud vead võivad nende õigusi. Vastavalt VTMS § 70 lõikele 4 kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Tuginedes KrMS § 171 lõikele 1 ei arvestata tähtaegade arvutamisel tähtaja hulka seda t . Kaebaja undi ega ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust) märgib, et ei ole

taotlenud lahendiga tutvumise ja selle koopia kättesaamise tähtaja lühendamist. Seega pidi kohtuvälise menetleja otsus olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 12. juulist 2018. Seejuures märgib kaebuse esitaja, et kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitaja on seisukohal, et oli 27. juuli 2018. kaebuse esitamise viimane tähtaeg

4. Kohtuväline menetleja esitas 27. augustil 2018 kohtule väärteotoimiku ning oli seisukohal, et kaebus esitati pärast kaebetähtaja möödumist. Kohtuväline menetleja märkis, et

VTMS § 70 lg 4 eesmärk on, et kohtuväline menetleja ei viivitaks põhjendamatult lahendi tegemisega ja annaks menetlusalusele isikule teadmise kindlast ajaperioodist, mille jooksul lahend koostatakse. See tähendab, et selle 30 päeva jooksul peab kohtuväline menetleja koostama lahendi, s.o kas menetluse määrusega lõpetama või tegema otsuse ja määrama karistuse. Kohtuvälise menetleja hinnangul on oluline, et kohtuväline menetleja ei tohi ületada talle pandud tähtaega ja peale 30 päeva möödumist on menetlusalusel isikul kohene õigus kätte saada tema suhtes väärteoasjas tehtud lahend. Vastasel juhul on tegemist menetlusnormide rikkumisega. enetlusaluse isiku esindaja on Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et m ekslikult leidnud, et kohtuvälise menetleja tehtav lahend peab menetlusalusele isikule olema kättesaadav alles peale seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli menetlusalusele isikule kätteandmisest. Selline tõlgendus ei ole kohtuvälis kooskõlas e menetleja hinnangul seaduse mõttega ja võib hoopis raskendada menetlusaluse isiku olukorda, jättes talle lühema aja kaebuse koostamiseks. Kohtuvälise menetleja arvamusel ei ole õige, et menetlusosalised omaalgat elline tegevus uslikult kohtuvälise menetleja äratud tähtaegu ümber arvutavad: s mä

läheb vastuollu seaduse mõttega ja võtab menetlusosaliselt ära õiguskindluse. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et k tamise uivõrd menetlusalusele isikule oli teada, et kaebuse esi viimane tähtaeg oli 25. juuli 2018, siis kaebuse esitamisega pärast nimetatud kuupäeva võttis ta riski, et see jäetakse läbi vaatamata.

5. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leidis, et kaebus tuli VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata.

6. Kohus märkis, et väärteoprotokollis nr AB 1545409 on selgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend oli

kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 10. juulist 2018.

Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 11. juunil 2018 ning

4-18-3915

kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kohus leidis, et kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kuna isik oli menetlustoimingute tegemise juures, oli ta kohtu hinnangul täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav oli. Menetlusalune isik on andnud enda allkirja ka selle kohta, et talle on selgitatud VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ning kohustusi, sealhulgas vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend VTMS sätestatud korras. Kohus toonitas, et väärteomaterjalides puuduvad igasugused viited selle kohta, et menetlusalune isik ei oleks enda õigustest teadlik olnud või oleks teda kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäeva tõi kohus välja, et osas eksitusse viidud. Samuti F.Z ei ole esitanud vastulauset ega avaldanud kohtuvälises menetluses arvamust, et tema kaitseõigust on menetluse käigus ku

idagi rikutud. Vastupidi, 10. juulil 2018 on F.Z esitanud kohtuvälisele menetlejale avalduse talle määratud rahatrahvi (900 eurot) ositi tasumiseks kuue kuu jooksul. Kohus asus seisukohale, et järelikult oli F.Z teadlik nii lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast kui lahendi sisust. saks märkis kohus, et Li v on menetlusalune äärteoasjas nr 2302,18,005154 tehtud otsuse kättesaamist 10. juulil 2018 isik kinnitanud otsuses ka enda allkirjaga. Kohtuvälise menetleja lahendis on selgelt kirjas, et kaeb i 2018. Kohus leidis, et arvestades, et use esitamise viimane tähtaeg oli 25. juul väärteoprotokolli kohaselt oli lahend kättesaadav alates 10. juulist 2018 ning kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 25. juuli 2018, oli kohtuväline menetleja arvestanud ka

VTMS - 114 - -

§ s lg s 4 sätestatud 15 päevast kaebuse esitamise tähtaega.

7. Kohus tõi välja, et olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik nii tema suhtes läbi viidud menetlusest, väärteoprotokolli sisust, enda õigustest ja kohustusest ning kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, puudus kohtul alus eeldada, et menetluse käigus oleks rikutud isiku kaitseõigust. Siinjuures arvestas kohus juba eespool märgitut, et menetlusalune isik sai väärteoprotokollis näidatud kuupäeval kätte kohtuvälise menetleja lahendi ning oli seega teadlik ka edasikaebamise korrast ja tähtajast. Samuti märkis kohus, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ei taotletud.

8. Kohus , et kaebuse esitas kaitsja, kellel on juriidilised teadmised. F.Z li märkis o volikirja allkirjastanud 24. juulil 2018 kell 14.11, kaebuse koostamise kuupäevana on kaitsja märkinud „26. juuli 2017“, manuses kaebuse pealkiri sisaldab õiget viimast edasikaebamise kuupäeva „25.07.2018“ ning kaitsja on esitanud selle digitaalselt 27. juulil 2018 kell 00.00 (ehk 26. kaebus oli ka puudustega esitatud, mis juulist järgmisel minutil). Kohus rõhutas, et viitas kohtu hinnangul selgelt sellele, et kaebuse esitamisega kiirustati. Omapärase väärteomenetluse seadustiku tõlgendamise abil püüdis õigustada kaebuse kaitsja kohtu arvates

esitamisega hilinemis

t, kuid kaitsja tõlgendus ei olnud kohtu hinnangul kooskõlas väärteomenetlusseadusega ja väljakujunenud kohtupraktikaga.

9.

17. septembril 2018 esitas Harju Maakohtu 29. augusti 2018. a määrusele määruskaebuse F.Z-i Plešanov, kes taotleb määruskaebuse rahuldamist ja kaitsja Andrei maakohtu määruse täies ulatuses tühistamist. märgib, et ei saa mainitud määruse ja Kaebaja selles sisalduvate järeldusega nõustuda, kuna määrus ei ole piisavalt põhjendatud.

4-18-3915

10. Kaebaja on kindel, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale oli arutataval juhul esitatud tähtaegselt ning maakohtul puudus alus jätta kaebus läbi vaatamata kaebetähtaja möödumise tõttu. Kaebaja kaitsja tähtaegselt esitatud kaebuse mittetähtaegselt esitatuks lugemine on kaitsja arvates käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS 150 § lg 2 mõttes, mis on kohtulahendi tühistamise aluseks. Edasikaebamise tähtaega tuleb kai - tsja hinnangul kooskõlas VTMS § 114 lg ga 4 lugeda otsuse kättesaadavaks tegemise päevast, mis peab olema märgitud kohtuvälise menetleja väärteoprotokolli vastavalt

VTMS

70 lg-le 4. Kaitsja arvates o § n ilmselge, et mainitud päev peab olema õige ehk arvutatud korrektselt vastavalt seadusele, kuid arutataval juhul on menetleja väärteoprotokolli koostamisel kuu eksinud. päevaga

11. Kaebaja on seisukohal, et nii kohtuväline menetleja kui kohus leidsid ebaõigesti, et otsuse kättesaadavaks tegemise päev oli 10. juuli 2018, sest 11. juuni 2018. a väärteoprotokolli kätteandmisest ei olnud 30 päeva möödunud, kusjuures kaebaja ei taotlenud lahendiga tutvumise ja selle koopia kättesaamise tähtaja lühendamist. Seega kaebaja arvates oli ja pidi olema kohtuvälise menetleja otsus kaebajale kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates

12. juulist 2018, st kui oli möödunud 30 päeva väärteoprotokolli kätteandmisest.

12. Lisaks viitab kaebaja, et kohtumääruses on ekslikud andmed. Nimelt on kohus põhjendamatult määruses mitu kord märkinud a , et kaebus Harju Maakohtule on esitatud

27. juulil 2018. Tegelikult on kaebaja esitanud kohtule kaebuse oma kaitsja vahendusel

26. juulil 2018

kell 23:55. Sellel samal päeval ja ajal on kaebaja saanud kohtult automaatvastuse kui kaebuse kättes Samuti on ebaõige kohtumääruses aamise kinnituse.

märgitud konstateering, et kaebaja esitas kaebuse digitaalselt allkirjastatuna 27. juulil 2018 kell 00.00, kuna tegelikult esitati digitaalselt allkirjastatud kaebus koos kõikide lisadega

9. augustil 2018 .

13. Kaebaja märgib, et eelkirjeldatud põhjustel ei ole kaebaja esitanud kaebust hilinenult ja kaebuse tähtaja ennistamiseks puudus ka igasugune vajadus (valesti märgitud kuupäeva puhul ei olnud tegemist objektiivse takistusega, vaid õigusliku asjaoluga menetlusdokumendi vormistamisel).

14. Kohus on -de 70 ja kaebaja hinnangul eksinud seaduse (VTMS § 114) tõlgendamisega, kui nõustus kohtuvälise menetleja arvamusega, mille kohaselt peab kaebetähtaja arvutamine toimuma rangelt väärteoprotokollis ja otsuses märgitud korras. Kaebaja märgib, et kaebetähtaega tuleb lugeda õigesti arvutatud otsuse kättesaadavuse päevast. Arutataval juhul lähtuski kaebaja tähtaegade arvutamisel kehtivast seadusandlusest. Kaebaja lisab, et asjas on aritmeetiliselt kergesti tuvastatav, et kohtuväline menetleja kas eksis inimlikult lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevaga või lühendas seda põhjendamatult (kuigi kirjalikke ega suulisi taotlusi sell ). Eeltoo kaebaja e tähtaja lühendamiseks ei esitatud du aga ei tähenda hinnangul, et ta pidi

lähtuma ebakorrektsest arvutatud tähtaegadest.

15. Riigikohtu lahenditele viidates, järeldab kaitsja, et väärteoprotokollis ebaõigesti märgitud otsuse kättesaadavuse päev ja kohtuvälise menetleja otsuses ebaõigesti märgitud

4-18-3915

edasikaebamise aeg ei ole kaebajale siduv. Seega juhindus kaebaja enda hinnangul kaebuse esitamisel õigesti seadusest, mitte väärteoasja dokumentides valesti märgitud kuupäevast. Muude kohtulahendite hulgas viitas kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu 3. septembri 2013. a määrusele väärteoasjas nr 4 sedastanud, et kohtuväline

-13-3927, milles ringkonnakohus on menetleja ei saa panna väärteoprotokolli suvalist kuupäeva, millal on võimalik otsusega tutvuda ja lahendi koopiat saada ning peab juhinduma VTMS § 70 lõikest 4, mis omakorda omab imperatiivset iseloomu (välja arvatud kui menetlusalune isik on taotlust esitanud selle tähtaja lühendamiseks). Kaitsja rõhutab, et ringkonnakohus on selles lahendis nentinud, et seadus võimaldab lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada, st lahendi kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks saamise päeva muuta, üksnes menetlusaluse isiku nõudmisel, vastasel juhul kaotaks VTMS § 70 lg 4 teine lause oma mõtte. Seega leiab kaitsja, et otsuse kättesaadavaks tegemise päev lema õige ning sellest kuupäevast tuleb lugeda peab o edasikaebamise tähtaega, s.o 15 päeva vastavalt VTMS § 114 lg-le 4 .

16. Kaebaja arvates väärib märkimist, et eirates kohtuvälise menetleja viga, ei asunud kohus ise menetlusnormi kohaldamist analüüsima. Kohtumääruses on üksnes paljasõnaliselt ja põhjendamatult märgitud, et kaitsja tõlgendus ei ole kooskõlas väärteomenetluse seadusega ja väljakujunenud kohtupraktikaga ega VTMS § 70 lg 4 järgi vajadust ümber arvestada pole kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaega.

17. Samuti on kaitsja arvates asjakohatu kohtumääruses väljendatud seisukoht, et kaebaja pidi välja tooma, mil viisil riivas lahendi teatavaks tegemise kuupäev isiku kaitseõigust kohtuvälises menetluses või kuidas oli see takistuseks kaebuse esitamisel lahendis näidatud ajal. Kaitsja hinnangul tuleb nentida, et alusetu tähtaegade lühendamine on iseenesest menetlusõiguse rikkumine, mis riivab menetlusosaliste kaitseõiguse realiseerimist seadusega ettenähtud korras ja ajal. Samas on kaebaja kõnealuse vea ise tuvastanud ja sellele oma kaebuses koheselt viidanud. Kaitsja leiab, et taoliste vigade näol on tegemist eksitava informatsiooniga, mis võib omada menetlusosaliste jaoks suurt tähtsust kaitseõiguse tagamise aspektist lähtuvalt, kuna lühendab aega kaebuse koostamiseks. Samuti on kaitsja arvamusel, et sellised vead võivad piirata näiteks menetlusosaliste õigusi kaebuse mitteesitamisel, kuna sellel juhul saabub

juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg (jõustumise päev) varem.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebuse ja arutatava asja maakohtu määruse, materjalidega, on seisukohal, et Kuna maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. ringkonnakohtu hinnang

ul on maakohus väärteoasja materjalidega põhjalikult tutvunud, oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega nõustub, ei korrata neid täielikult ja vastatakse vaid määruskaebuse põhilistele väidetele.

19. Esmalt märgib ringkonnakohus, et arutatavas asjas puudub vaidlus selle üle, et

F.Z oma sai vaidlusaluse väärteootsuse kätte 10. juulil 2018, seda on F.Z allkirjaga kinnitanud. Samuti on F.Z samal kuupäeval esitanud kohtuvälisele menetlejale avalduse määratud rahatrahvi osade kaupa tasumiseks kuue kuu jooksul. Seega märkis

4-18-3915

maakohus õigesti, et järelikult oli F.Z teadlik nii lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast kui lahendi sisust. Arutatavas asjas ongi keskseks küsimuseks see, millal F.Z väärteootsuse kätte sai ja kas sellega, et 11. juuni 2018. a väärteoprotokollis on märgitud kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemise ajaks 30 päeva asemel 28 päeva, on rikutud F.Z-i õigusi.

20. Nagu ringkonnakohus eelnevalt juba välja tõi, sai F.Z vaidlusaluse väärteootsuse kätte 10. juulil 2018 ning ta oli teadlik selle edasikaebamise tähtajast, mis saabus

25. juulil 2018. Ka maakohtule esitatud kaebuses ega ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ei väida kaebaja, et tema õigusi oleks rikutud seetõttu, et ta polnud kaebetähtajast teadlik ja see ületati eelnimetatud põhjusel. Samuti ei ole taotletud kaebuse tähtaja ennistamist. Kaebaja väidab, et oli teadlik kaebetähtajast, mis saabus 25. juulil 2018, kuid kuna seaduse järgi oleks väärteootsus pidanud olema kättesaadav 30 päeva pärast, st kaks päeva hiljem, luges kaebaja kaebetähtaega seaduse, mitte vaidlusaluses otsuses märgitu järgi. Määruskaebuses on kaitsja endiselt seisukohal, et vaidlusalune väärteootsus pidanuks olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 12. juulist 2018, st kui oli möödunud 30 päeva väärteoprotokolli kätteandmisest äärteootsuse edasikaebamise tähtaeg oli . V kaitsja hinnangul seega 27. juuli 2018, mistõttu oli kaebus tema hinnangul esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus sellise käsitusega ei nõustu, kuna jääb ebaselgeks, kuidas on kohtuväline menetleja rikkunud F.Z-i õigusi, kui talle tehti 11. juuni 2018. a väärteoprotokollis teatavaks, et kohtuvälise menetl

eja lahend on kättesaadav 10. juulil 2018, F.Z sai nimetatud lahendi kätte

10. juulil 2018, ta oli teadlik, et ta saab eelnimetatud lahendit vaidlustada Harju Maakohtus

15 päeva jooksul ning kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 25. juuli 2018. Seejuures märkis maakohus õigesti, et kohtuväline menetleja arvestas ka VTMS § 114 lg s 4 sätestatud -

15- kas päevast kaebuse esitamise tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust, väärteootsus on isikule kättesaadav täpselt 30 päeva pärast väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest või on väärteootsus isikule kättesaadav 30 päeva jooksul. - d kaebuse Nii on leidnud ka Riigikohus, märkides, et VTMS § 114 lg s 4 sätestatu esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-99-10, p 16). Ringkonnakohus peab õigeks eelnevate menetlejate seisukohti, et kaebustes ei ole välja toodud, mil viisil lahendi teatavakstegemise kuupäev kohtuvälises menetluses isiku kaitseõigust riivas või kuidas see takistas kaebuse esitamist lahendis näidatud ajal.

21. Arutatavas asjas on kaitsja veel välja toonud, et maakohus on ekslikult leidnud, et ta esitas kaebuse 27. juulil 2018, kuivõrd see esitati tegelikult 26. juulil kell 23:55. Väärteoasja toimikust nähtub, et kaitsja on esitanud e kirja, millelt on näha, et kõnealune kaebus esitati -

maakohtule 26. juulil 2018 kell 23:59 ning kohtu automaatvastus kaebuse kättesaamise kinnitamiseks saabus kaebuse esitaja e-posti kell 23:59. Kohtu e-posti väljatrükist aga nähtub, et kõnealule kaaskiri, millega A. Plesanov kaebuse edastas, laekus kohtule 27. juulil 2018 kell 00:00. Seega ei ole üheselt selge, kas kaebus esitati kohtule 26. juulil 2018 või 27. juulil 2018. Vaidlus puudub aga selles, et seda ei esitatud 25. juulil 2018, st kummalgi juhul ei ole tegemist tähtaegse kaebusega.

4-18-3915

22. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg tes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise -

taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd kaebuse esitamise tähtaeg oli 25. juuli 2018, selleks kuupäevaks kaebust kohtule ei esitatud ning ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ei taotletud, jättis maakohus põhjendatult F.Z-i kohtuvälise menetleja 28. juuni 2018. a otsusele esitatud kaebuse läbi vaatamata.

23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes -st 194, VTMS § § 196 lg-test 1 ja 2 ning § 147 lg 1 pst ringkonnakohus muutmat

1 jätab maakohtu määruse a ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/