1-09-14033/10 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-09-14033

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-14033 (09250100484) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tõlk - Kriminaalasi Alaealiste J.K. süüdistuses kuritegudes KarS §-de 215 lg2 p1,2; 424; 199 lg2 p4,7,8 järgi; R.P.i süüdistuses kuritegudes KarS § -de 215 lg2 p2; 199 lg2 p7,8 järgi ja U.K. süüdistuses kuritegudes karS §-de 215 lg2 p2 ja 199 lg2 p7,8 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Agnes Ollema Süüdistatav

Alaealine J.K., kriminaalkorras karistatud varem kahel korral: 11.10.2007.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt KarS § 200 lg 2 p 7 alusel vangistusega 3 aastat, millest KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastati seoses käitumiskontrollile allutamisega üheks aastaks.11.09.2008.a pikendas Harju Maakohus kriminaalhooldusametniku taotlusel käitumiskontrolli tähtaega 6 kuu võrra, s.o kuni 10.04.2009.a /tl 56/; 24.10.2008.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja KarS § 215 lg 2 p 2 alusel vangistusega 6 kuud,

2 mille kandmiselt vabanes 17.04.2009.a seoses karistuse ärakandmisega; Väärteomenetluse korras karistatud 16 korda /tl 55-59 ja tl 165- 169/: 27.04.2007.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 300.- krooni, mis on tasutud 02.05.2007.a; 20.06.2007.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 420.- krooni, mis on tasutud 12.07.2007.a; 08.11.2007.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 360.- krooni, mis on tasutud 23.11.2007.a; 21.05.2008.a Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna poolt KarS § 262 ja Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 1080.- krooni, mis on tasutud 06.06.2008.a; 27.05.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 360.- krooni, mis on tasutud 06.06.2008.a; 16.06.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 600.- krooni, mis on tasutud 08.07.2008.a; 16.06.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 600.- krooni, mis on tasutud 08.07.2008.a; 27.06.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 420.- krooni, mis on tasutud 05.08.2008.a; 11.08.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 420.- krooni, mis on tasutud 28.08.2008.a; 01.10.2008.a Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna poolt KarS § 262 ja Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 1800.- krooni, mis on tasutud 04.11.2008.a; 04.11.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 600.- krooni, mis on tasutud 24.11.2008.a; 04.11.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 600.- krooni, mis on tasutud 24.11.2008.a; 22.06.2009.a Põhja Politseiprefektuuri poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 600.- krooni, mis on tasutud 06.07.2009.a; 07.07.2009.a Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna poolt KarS § 262 ja Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 1200.- krooni, mis on tasutud 20.07.2009.a; 07.07.2009.a Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 600.- krooni, mis on tasutud 20.07.2009.a; 09.07.2009.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7430 lg 1 alusel arestiga 20 päeva,

3 mis on kantud 20.juuli 2009.a. Lisaks sellele on Saare maakonna alaealiste komisjon J.K.`i käitumist arutanud kolmel korral /tl 40/: 19.12.2005.a seoses KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemisega; 07.09.2006.a seoses KarS § 218 lg 1 ja Alkoholiseaduse § 71 järgi kvalifitseeritud väärtegude ning KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisega; 06.03.2007.a seoses KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisega; tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

alaealine R.P., varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 17. aprilli 2009.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt KarS § 121 alusel kuue (6) kuu vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud, katseaeg ei ole läbi; väärteomenetluse korras karistatud ajavahemikul 06.02.2009.a. kuni 12.08.2009.a. neljal korral; Lisaks nähtub toimikumaterjalidest et alaealiste komisjon on R.P.`i käitumist arutanud juba viiel korral /tl 40/, seejuures kolmel korral seoses grupiviisilise peksmise toimepanemisega ning ühel korral seoses varguse toimepanemisega. Kriminaalmenetlusregistri andmetel on R.P.`iga seoses menetluses olnud kokku viis erinevat kriminaalasja, milles menetlus on lõpetatud seoses sellega, et R.P. oli kuritegusid toime pannes süüvõimetu, s.o alla 14 aastane /tl 51-66/, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

alaealine U.K., kriminaalkorras karistamata, kuid alaealiste komisjon on U.K.`i käitumist arutanud kahel korral /tl. 40/ ning lisaks sellele lõpetas prokuratuur 05.08.2008.a U.K.i osas KrMS § 207 lg 2 alusel kriminaalasja nr 08250000994 menetluse, milles U.K.`i kahtlustati KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises /tl 183-185/. Väärteomenetluse korras üks kehtiv karistus /tl 100-101/: 02.06.2009.a Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 240.- krooni, mis on tasutud 18.06.2009.a; Tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

Kaitsjad Vandeadvokaat Vahur Tänav

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.K. kuriteos KarS § 199 lg2 p4,7,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus viis (5) kuud. Süüdi tunnistada J.K. kuriteos KarS § 215 lg2 p1,2 järgi ja mõista karistuseks

4 vangistus kuus (6) kuud. Süüdi tunnistada J.K. kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta. KarS § 64 lg1 alusel mõista J.K.’ ile liitkaristuseks vangistus üks (1) aasta, lugedes mõistetud kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, milleks on üks (1) aasta vangistust. KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta J.K.le mõistetud vangistus tingimisi kahe (2) aastase katseajaga kohaldamata, allutades J.K. katseajal käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada J.K.i katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg2 p2 alusel on J.K. kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg2 p4 alusel on ta kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid X X üheksandas klassis ning täitma koolikohustust; KarS § 75 lg2 p5 alusel on J.K. kohustatud alluma ettenähtud ravile seoses alkoholi kuritarvitamisega ning erinevate olukordadega toimetulemise eesmärgil pöörduma nõustamisele ka psühholoogi poole, milleks alaealine süüdistatav ja tema seaduslik esindaja on vabatahtlikult andnud oma kirjaliku nõusoleku 08.09.09.a.; KarS § 75 lg2 p7 alusel on süüdistatav kohustatud mitte suhtlema Saare maakonnas viibimise ajal enda poolt toimepandud kuriteo kaasosalise R.P.iga; KarS § 75 lg2 p8 alusel on J.K. kohustatud katseajal osalema kriminaalhoolduse raames läbiviidavas sotsiaalprogrammides SET ja EQUIP (käsitleb, kuidas õpetada noori vastutustundlikult käituma ja mõtlema) KarS § 50 lg1 alusel võtta J.K.’ ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks (2) aastaks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Kohus määrab, et J.K.le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. J.K. anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnas (elab X) määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 07. oktoobrist 2009.a. Kohtuotsuse jõustumisel J.K. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada.

Süüdi tunnistada R.P. kuriteos KarS § 199 lg2 p7,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus viis (5)kuud. Süüdi tunnistada R.P. kuriteos KarS § 215 lg2 p2 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6)kuud.

KarS § 64 lg1 alusel mõista R.P.ile liitkaristuseks vangistus kuus (6) kuud, lugedes mõistetud kergema karistuse, milleks on vangistus viis (5) kuud, kaetuks raskema

5 karistusega, milleks on kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 74 lg5 ja 65 lg2 alusel pöörata R.P.i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 17. aprilli 2009.a. otsusega KarS § 121 järgi mõistetud karistus vangistus kuus (6) kuud, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud liitkaristust vangistus kuus (6) kuud eelmise Pärnu Maakohtu (Kuressaare kohtumaja) 17. aprilli 2009.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse kuus (6) kuud võrra, mõista R.P.ile lõplikuks liitkaristuseks vangistuse kaksteist (12) kuud, so. üks (1) aasta.

Muuta R.P.i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tõkendiks vahistamine, võtta R.P. viivitamatult kohtusaalist vahi alla ja mõistetud liitkaristuse vangistus üks (1) aasta kandmise aja algust hakata lugema vahi alla võtmise päevast, so. 07. oktoobrist 2009.a.

Süüdi tunnistada U.K. kuriteos KarS § 199 lg2 p7,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus viis (5) kuud. Süüdi tunnistada U.K. kuriteos KarS § 215 lg2 p2 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4)kuud. KarS § 64 lg1 alusel mõista U.K.’ ile liitkaristuseks vangistus viis (5) kuud, lugedes mõistetud kergema karistuse, milleks on vangistus neli (4) kuud, kaetuks raskema karistusega, milleks on viis (5) kuud vangistust.

KarS 87 lg1 p2 alusel vabastada U.K. talle mõistetud karistusest ning allutada ta käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule kaheteistkümneks (12) kuuks. Kohus määrab, et käitumiskontrollil oleku ajal on U.K. allutatud Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg1 p1-5 tulenevaid nõudeid, milleks on 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p2,4 alusel määrab kohus, et U.K. on käitumiskontrollil oleku ajal kohustatud täitma järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - kutsehariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid X Xis ja täitma koolikohustust . Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu 18-ne aastaseks saamiseni. Kohtuotsuse jõustumisel U.K.e suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.

Välja mõista alaealistelt J.K.’ ilt, R.P.ilt ja U.K.’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 3000 ( kolm tuhat) krooni.

6 Asjaolud ja menetluse käik

J.K.’ i süüdistatakse selles, et tema alaealisena ning varem varguse ja asja omavolilise kasutamise toimepannud isikuna, alkoholijoobes olles 07.juuli 2009.a hilisõhtul pärast seda kui R.P. oli kella 22:30 ajal Kuressaare linnas Kevade X majast salaja ära võtnud X X`ile kuuluva sõiduauto süütevõtme, mida kasutades võttis Kuressaare linnas Kevade X maja

Alaealiselt J.K.’ ilt väljamõistetud menetluskulu-sundraha hüvitamise kohustus panna tema vanematele X Xle ( ) ja X Xle ( ) kuni poja täisealisuseni.

Alaealiselt R.P.ilt väljamõistetud menetluskulu-sundraha hüvitamise kohustus panna tema emale X Xe’ le ( ) ja X Xile ( ) kuni poja täisealisuseni.

Vabastada J.K., R.P. ja U.K. kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasumisest riigituludesse jättes arvestatud kaitsjatasud riigi kanda

Välja mõista J.K.’ ilt kahjutasu 80000 (kaheksakümmend tuhat) krooni kannatanu X Xi ( ) kasuks. Alaealisel J.K.’ il rahaliste vahendite puudumisel temalt väljamõistetud kahjutasu hüvitamise kohustus panna tema vanematele X Xle ja X Xle kuni J.K. täisealisuseni, so. XX. XX.XXXX.a.

Välja mõista J.K.lt, R.P.il ja U.K.’ ilt solidaarselt kahjutasu 1124 (üks tuhat kakssada kakskümmend neli) krooni 25 senti kanntanu OÜ Akopi (reg. kood 10742197, juriidiline aadress Rootsi 8-1 Kuressaare linn, esindaja X X, a/a 221016828631 Swedbank) kasuks.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas, või 221023778606 Swedbank AS, viite nr mõlemal juhul 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-14033, isik kelle eest tasutakse – J.K. või R.P. või U.K., nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

7 juurest omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, milleks oli X X`ile kuuluv sõiduauto AUDI A6 registreerimisnumbriga XXXXXX, mille turuhinnaks hindab kannatanu X X 80000.- krooni, mida juhtides sõitis R.P. alkoholijoobes olles ning mootorsõiduki juhtimisõigust omamata kõigepealt isikute grupis koos J.K.`i, X X`i, X X`e ja U.K.`iga ringi Saare maakonnas erinevates kohtades (Nasval, Koimlas, Praaklis), misjärel X X lahkus autost ning edasi sõideti J.K.`i juhtimisel ringi Saare maakonnas ja Kuressaare linnas kuni 08.juuli 2009.a hommikuni, mil R.P. väljus autost Kuressaare Gümnaasiumi juures, kuid J.K., X X ja U.K. jätkasid võõra autoga sõitmist Kuressaare linnas edasi kuni alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta J.K. politseipatrulli eest suurel kiirusel ära sõites kaotas kontrolli mootorsõiduki juhitavuse üle ning sõitis Kuressaare linnas Kadaka tänaval teelt välja, kus auto paiskus Kadaka 2 asuva maja aeda, kus kella 09:00 ajal J.K., X X ja U.K. peeti politseiametnike poolt kinni ning kuriteo tagajärjel sai mootorsõiduk tehnilisi vigastusi, mille taastamisremondi maksumus ületab sõiduki jääkväärtuse, mistõttu kannatanu X X on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 80000.-krooni, mille moodustab sõiduki kuriteoeelne maksumus. Sellise tegevusega J.K., võttes isikute grupi poolt omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, pani toime asja omavolilise kasutamise isikuna, kes on varem asja omavolilise kasutamise toime pannud, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo;

Peale selle J.K. varem varguse toimepannud isikuna ning alkoholijoobes olles ööl vastu 08.juulit 2009.a täpselt tuvastamata kellaajal isikute grupis koos R.P.`i, X X`i ja U.K.`iga tungis akna eemaldamise teel sisse Saare maakonnas Kärla vallas Kõrkküla külas asuvasse Tõllu kauplusse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, milleks oli erinevad Osaühingule Akopi kuuluvad alkohoolsed joogid ja karastusjoogid koguväärtuses 3767,50 krooni, tekitades kuriteoga kannatanule Osaühing Akopi kokku varalise kahju summas 4187,50 krooni, millest 420.-krooni moodustab lõhutud akna taastamisremondi maksumus. Sellise tegevusega J.K., võttes varem varguse toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse isikute grupi poolt ning sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, p 7 ja p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle J.K. 08.juulil 2009.a kella 09:00 ajal juhtis Kuressaare linnas Tehnika tänaval liikudes Kadaka tänava suunas enda poolt eelnevalt omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks võetud mootorsõidukit – X X`ile kuuluvat sõiduautot AUDI A6 registreerimisnumbriga XXXXXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,03 mg/l +- 0,10 mg/l, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,93 mg/l, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“ juhtis J.K. mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sellise tegevusega J.K., juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R.P.it süüdistatakse selles, et tema et tema alaealisena ning olles 07.juulil 2009.a kella 22:30 ajal Kuressaare linnas Kevade X majast alkoholijoobes olles salaja ära võtnud enda isale X X`ile kuuluva sõiduauto süütevõtme, mida kasutades võttis Kuressaare linnas Kevade X maja juurest omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja,

8 milleks oli X X`ile kuuluv sõiduauto AUDI A6 registreerimisnumbriga XXXXXX, mille turuhinnaks hindab kannatanu X X 80000.- krooni, mida juhtides sõitis alkoholijoobes olles ning mootorsõiduki juhtimisõigust omamata kõigepealt isikute grupis koos J.K.`i, X X`i, X X`e ja U.K.`iga ringi Saare maakonnas erinevates kohtades (Nasval, Koimlas, Praaklis), misjärel X X lahkus autost ning edasi sõideti J.K.`i juhtimisel ringi maakonnas ja linnas kuni 08.juuli 2009.a hommikuni, mil R.P. väljus autost Kuressaare Gümnaasiumi juures, kuid J.K., X X ja U.K. jätkasid võõra autoga sõitmist Kuressaare linnas edasi kuni alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta J.K. politseipatrulli eest suurel kiirusel ära sõites kaotas kontrolli mootorsõiduki juhitavuse üle ning sõitis Kuressaare linnas Kadaka tänaval teelt välja, kus auto paiskus Kadaka 2 asuva maja aeda, kus kella 09:00 ajal J.K., X X ja U.K. peeti politseiametnike poolt kinni ning kuriteo tagajärjel sai mootorsõiduk tehnilisi vigastusi, mille taastamisremondi maksumus ületab sõiduki jääkväärtuse, mistõttu kannatanu X X on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 80000.-krooni, mille moodustab sõiduki kuriteoeelne maksumus. Sellise tegevusega R.P., võttes omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, pani toime asja omavolilise kasutamise isikute grupi poolt, s.o KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo; Peale selle R.P. alkoholijoobes olles ööl vastu 08.juulit 2009.a täpselt tuvastamata kellaajal isikute grupis koos J.K.`i, X X`i ja U.K.`iga tungis akna eemaldamise teel sisse Saare maakonnas Kärla vallas Kõrkküla külas asuvasse Tõllu kauplusse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, milleks oli erinevad Osaühingule Akopi kuuluvad alkohoolsed joogid ja karastusjoogid koguväärtuses 3767,50 krooni, tekitades kuriteoga kannatanule Osaühing Akopi kokku varalise kahju summas 4187,50 krooni, millest 420.- krooni moodustab lõhutud akna taastamisremondi maksumus. Sellise tegevusega R.P., võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse isikute grupi poolt ning sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 ja p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alaealist U.K.’ e süüdistatakse selles, et tema 07.juuli 2009.a hilisõhtul pärast seda kui R.P. oli kella 22:30 ajal Kuressaare linnas Kevade X majast salaja ära võtnud X X`ile kuuluva sõiduauto süütevõtme, mida kasutades võttis Kuressaare linnas Kevade X maja juurest omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, milleks oli X X`ile kuuluv sõiduauto AUDI A6 registreerimisnumbriga XXXXXX, mille turuhinnaks hindab kannatanu X X 80000.- krooni, mida juhtides sõitis R.P. alkoholijoobes olles ning mootorsõiduki juhtimisõigust omamata kõigepealt isikute grupis koos J.K.`i, X X`i, X X`e ja U.K.`iga ringi Saare maakonnas erinevates kohtades (Nasval, Koimlas, Praaklis), misjärel X X lahkus autost ning edasi sõideti J.K.`i juhtimisel ringi Saare maakonnas ja Kuressaare linnas kuni 08.juuli 2009.a hommikuni, mil R.P. väljus autost Kuressaare Gümnaasiumi juures, kuid J.K., X X ja U.K. jätkasid võõra autoga sõitmist Kuressaare linnas edasi kuni alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta J.K. politseipatrulli eest suurel kiirusel ära sõites kaotas kontrolli mootorsõiduki juhitavuse üle ning sõitis Kuressaare linnas Kadaka tänaval teelt välja, kus auto paiskus Kadaka 2 asuva maja aeda, kus kella 09:00 ajal J.K., X X ja U.K. peeti politseiametnike poolt kinni ning kuriteo tagajärjel sai mootorsõiduk tehnilisi vigastusi, mille taastamisremondi maksumus ületab sõiduki jääkväärtuse, mistõttu kannatanu X X on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 90000.-krooni, mille moodustab sõiduki kuriteoeelne maksumus. Sellise tegevusega U.K., võttes isikute grupi poolt omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, pani toime asja omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo;

9 Peale selle U.K. ööl vastu 08.juulit 2009.a täpselt tuvastamata kellaajal isikute grupis koos R.P.`i, X X`i ja J.K.`iga tungis akna eemaldamise teel sisse Saare maakonnas Kärla vallas Kõrkküla külas asuvasse Tõllu kauplusse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, milleks oli erinevad Osaühingule Akopi kuuluvad alkohoolsed joogid ja karastusjoogid koguväärtuses 3767,50 krooni, tekitades kuriteoga kannatanule Osaühing Akopi kokku varalise kahju summas 4187,50 krooni, millest 420.-krooni moodustab lõhutud akna taastamisremondi maksumus. Sellise tegevusega U.K., võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse isikute grupi poolt ning sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 ja p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku J.K., R.P.’ i ja U. K. süüdistusasjas koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. J.K., R.P. ja U.K. on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav J.K. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid J.K.le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus J.K.le nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust; KarS § 215 lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust; KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel mõista J.K.`ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 24 (kahekümne nelja) kuulise katseajaga. Määrata, et J.K. kannab karistust Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja alljärgnevaid kohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid X X üheksandas klassis ning täitma koolikohustust. Lisaks sellele ja juhindudes KarS § 75 lg 2 p 5 nõuetest määrata, et J.K. on kohustatud alluma ettenähud ravile seoses alkoholi kuritarvitamisega ning erinevate olukordadega toimetulemise eesmärgil pöörduma nõustamisele ka psühholoogi poole, milleks alaealine süüdistatav ja tema seaduslik esindaja on vabatahtlikult andnud oma kirjaliku nõusoleku 08.septembril 2009.a. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud mitte suhtlema Saare maakonnas viibimise ajal enda poolt toimepandud kuriteo kaasosalise R.P.`iga. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et süüdistatav on katseajal kohustatud osalema kriminaalhoolduse raames läbiviidavates sotsiaalprogrammides SET ja EQUIP (käsitleb, kuidas õpetada noori vastutustundlikult käituma ja mõtlema). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav R.P. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid R.P.ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus R.P.’ile nõutava

10 karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust; KarS § 215 lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel mõista R.P.`ile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse, milleks on 5 (viis) kuud vangistust, kaetuks raskema karistusega, milleks on 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades kõneallolevate kuritegude toimepanemise eest mõistetavat karistust 6 (kuus) kuud vangistust Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 17.aprilli 2009.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 6 (kuus) kuud vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 12 (kaksteist) kuud, s.o 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 127 sätetest juhinduvalt kohaldada R.P.`i suhtes uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise eesmärgil ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise vältimiseks tõkendina vahistamist.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav U.K. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid U.K.’ ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus U.K.’ ile nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 7 ja p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel mõista U.K.`ile liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse, milleks on 4 (neli) kuud vangistust, kaetuks raskema karistusega, milleks on 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule 12 (kaheteistkümneks) kuuks. Määrata, et U.K. on allutatud käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud käitumiskontrolli tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud kutsehariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid X Xis ja täitma koolikohustust;

J.K., R.P. ja U.K. selgitasid kohtuistungil, et nad on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, nad nõustuvad sõlmitud kokkulepetega. Süüdistatavad on nõus nendele esitatud süüdistuste sisu ja kuriteo kvalifikatsioonidega ning kokkulepetes taotletud karistustega. Kokkulepped on nad sõlminud vabatahtlikult. J.K.l, R.P.il ja U.K.i puuduvad vastuväited kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidele, tsiviilhagi suurustele.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav R.P. , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on andnud oma kirjalikud nõusolekud nii kannatanud, kui alaealiste süüdistatavate seaduslikud esindajad.

11 Kohus leiab, et J.K., R.P. kui U.K. tuleb süüdi tunnistada nendele süüks arvatud kuritegude toimepanemises ja nendele tuleb mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kokkulepitud karistused vastavad KarS §-is 65 sätestatule. Kuna R.P. on uued kuriteod toimepannud eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuliku karistuse kandmisest vabastamise katseajal, siis on KarS § 74 lg5 alusel põhjendatud tema suhtes varasema mõistetud karistuse täitmisele pööramine ja KarS § 65 lg2 alusel liitkaristuse mõistmine. Kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest nähtub, et R.P. on õigusrikkumistele kalduv noormees. Tema suhtes on kriminaalhooldaja teinud ettekande varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisele pööramiseks. R.P.i suhtes on varem erinevat liiki mõjutusvahendeid kohaldatud , kui vaatama nendele on ta jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Eeltoodu annab alust kohtule kahtlustuseks, et R. P. võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Selline kahtlustus annab kohtule alust kohaldada R.P.i suhtes tõkendiks vahistamine. Sellise tõkendi kohaldamine vastab ka kokkuleppes sätestatule.

VÕS § 1043 alusel teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. OÜ –le Akopi on J. K., R. P. ja U. K. tekitanud kahju ühiselt ja seetõttu vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt. Kannatanu X Xi tsiviilhagi on seotud kuriteo läbi temale kuulunud sõiduautole avarii tagajärjel tehniliste vigastuste põhjustamisega. Süüdistuse kohaselt oli avariiliste vigastuste põhjustaja sel momendil autot juhtinud alkoholijoobes J.K.. J.K. juhtides kannatanule kuulunud mootorsõidukit ei suutnud seda valitseda ja sõitis teelt välja vastu maja aeda. Seega on kannatanu X X tekkinud kahju ja süüdistatava J.K. tegevuse vahel põhjuslik seos ning põhjendatud on panna sõiduauto tehniliste vigastuste näol tekkinud kahju hüvitamise kohustus süüdlasele J.K.le. Vastuväiteid tsiviilhagile ei ole süüdistatavad ka ise esitanud.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks alaealistelt J.K.lt, R.P.’ ilt ja U. K.lt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatavad on kõik alaealised, kelle iseseisev sissetulek puudub. Süüdistatavad on pärit perekondadest, kus üks või mõlemad vanematest on töötud, peredes on teisi ülalpeetavaid. Seega arvestades alaealiste süüdistatavate varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib nendele üle jõu. Süüdistatavad on oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle. Kriminaalmenetluses peab süüdistataval olema kaitsja. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust kõigi kolme süüdistatava puhul 3000.00 kroonile. KrMS § 188 alusel, kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale. Kohus paneb alaealiste J.K. ja R. P. poolt tasumisel kuuluva menetluskulu-sundraha hüvitamise kohustuse nende vanematele kuni poegade täisealisuseni. U. K. saab 2009.a. detsembris täisealiseks ja seetõttu ei pea kohus tema puhul menetluskulu hüvitamise kohustuse panemist vanematele põhjendatuks. Kriminaalasjas on menetluskuludeks veel kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasud 350 krooni iga süüdistatava kohta, mille tasumise kohustusest kohus süüdistatavad vabastab jättes arvestatud summa riigi kanda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

12 Kristel Pedassaar kohtunik