2-17-6086/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.oktoober 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-6086

Tsiviilasi A Aa hagi U L vastu kinnisasja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise (alternatiivselt

omandi kaitse) ja kahju hüvitamise ning viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5 993,50 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: A Aa (isikukood xxxx),

esindajad

lepinguline esindaja advokaat Iivi Otto

Kostja: U L (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Maarika Pähklemäe

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 22.05.2018. a ja 13.09.2018. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta A Aa hagi valduse üleandmise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta A Aa hagi U Li vastu alternatiivses nõudes (omandiõiguse rikkumise

lõpetamises ja edasisest rikkumisest hoidumises) ning kahju hüvitamise ja viivise

nõuetes rahuldamata.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

3.2.

Rahuldada

osaliselt

kostja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 579,50

eurot.

3.3.

Mõista A Aalt (isikukood xxxx) U Li (isikukood xxxx) kasuks välja

menetluskulu 579,50 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-17-6086

2 (9)

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. A Aa (hageja) esitas hagi U Li (kostja) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmise (alternatiivselt omandi kaitse) ja kahju hüvitamise ning viivise nõudes.

2. Hageja palub välja mõista kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse xxxx kinnisasja

(Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx) osa, mis on kohtuotsusele lisatud

Maaameti geoportaali aluskaardile märgitud kollasega viirutatud alana ning kohustada kostjat

7 (seitsme) kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest omal kulul likvideerima

sellelt tema poolt rajatud tee ja taastama sellel muru. Alternatiivselt palub hageja kohustada

kostjat kõrvaldama omandiõiguse rikkumine kostjale kuuluva xxxx kinnisasja (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr xxxx) osa suhtes, mis on kohtuotsusele lisatud Maaameti

geoportaali aluskaardile märgitud kollasega viirutatud alana ja omal kulul taastama sellel

rikkumisele eelnenud olukord 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest likvideerides sellelt tema poolt rajatud tee ja taastades muru ning kohustada kostjat

edaspidi hoiduma mis tahes tegevusest, mis seisneb hagejale kuuluva xxxx kinnisasjale (Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx) sissesõidu tee rajamises ja selle kasutamises.

Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis summas 2308,80 eurot ja

lisanduv viivis põhivõlgnevuselt, s.o. 2308,80 eurolt VÕS § 113 lõike 1 ja VÕS § 94 sätestatud

määras päevas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

3. Hageja omandis on xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx; katastritunnus 29701:005:0437), mis

piirneb kostja omandis oleva xxxx kinnistuga (registriosa nr xxxx; katastritunnus

29701:005:0294).

4. 24.11.2005. a sõlmisid hageja, kostja ja AS Xxxx (endise nimega Aktsiaselts Xxxx) jagamise

tulemusel tekkiva xxxx kinnistu (katastritunnusega 29701:05:0294) müügilepingu,

hüpoteegi seadmise lepingu, sõiduteeservituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud

(edaspidi ka 24.11.2005 Leping). Hageja müüs Lepinguga kostjale xxxx kinnistu ja hagejale

kuuluvale xxxx kinnistule seati xxxx kinnistu kasuks tähtajatu ja tasuta sõiduteeservituut

Lepingu punktis 8 kokkulepitud sisuga ja servituudi alaga vastavalt Lepingu lisaks olevale

plaanile. Servituudi ala on Lepingu lisaks oleval plaanil määratletud tähemärkide A ja B

vahelise alana ehk teena laiusega ligikaudu 4 (neli) meetrit. Lepingu punkti 8 kohaselt on

servituudi sisuks servituudi ala kasutamine jalgsi käimiseks või sõiduvahendiga sõitmiseks

pääsemiseks Xxxx kinnistule.

5. Kostja on asunud ilma õigusliku aluseta omavoliliselt kasutama väljaspool servituudi ala ca

80 m2 suurust ala hagejale kuuluvast Xxxx kinnistust ja on seal ilma õigusliku aluseta, hageja

kooskõlastuseta ja pahauskselt rajanud sissesõidutee (pikkusega 16,53 meetrit). Servituudiala

ei ulatu Xxxx kinnistu piirini. Hageja ei ole kostjale kunagi lubanud, et kostja saab

juurdepääsutee teha kogu kostja kinnistu piires.

6. Hageja on kaotanud faktilise võimu selle osa suhtes temale kuuluvast Xxxx kinnistust,

millel asub kostja poolt õigusliku aluseta rajatud kõnealune sissesõidutee.

7. Kuna Lepingu alusel toimus kinnistu jagamine ja Xxxx katastriüksus oli Lepingu sõlmimise

ajal hoonestamata ning projekteerimistingimused ja ehitusluba polnud isegi veel mitte

taotletud (rääkimata nende väljastamisest), siis seetõttu polnud Lepingu sõlmimise ajal teelt

mahasõidu ala määratlemine võimalik ning selle osas servituudi seadmise kokkulepet

2-17-6086

3 (9)

Lepingus ei sõlmitud. Pooled pidid sõlmima täiendava kokkuleppe servituudi alalt

mahasõidu kohta, kuid seda ei tehtud.

8. Ebaõige on kostja väide nagu oleksid pooled aktsepteerinud kostja poolt rajatud teed

notariaalses 30.11.2006. a lepingus. Hageja ei ole üheski notariaalses lepingus ega ka mitte

mingis muus vormis lepingus või tehingus mitte kunagi aktsepteerinud kostja poolt hageja

kinnistule rajatud teed.

9. Kernu Vallavalitsuse 10.01.2006. a korraldusest nr 08 nähtub, et Kernu Vallavalitsus

väljastas

alles

selle

korraldusega

st

alles

10.01.2006.

a

Xxxx

kinnistule

projekteerimistingimused elamu ja kõrvalhoonete projekteerimiseks ja tegi seda kostja

mitte hageja taotlusel. Kernu Vallavalitsus on 19.07.2016. a kirjas kinnitanud, et Xxxx

maaüksusele püstitatava üksikelamu projektile piirinaabrite, st ka hageja kooskõlastusi ei

ole küsitud.

10. Samuti on väärad kostja väited nagu poleks Maanteeamet andnud luba Xxxx kinnistult

väljasõiduks piirnevale xxxx kõrvalmaanteele ja nagu oleks hageja sellest Xxxx kinnistu

omanikke K Pt ja I Lut enne ostu-müügi lepingu sõlmimisest teavitanud. Hageja ei ole

Maanteeametilt kunagi taotlenud Xxxx kinnistult väljasõidu lubamist ning hagejale ei ole

ka teada, et väljasõitu oleks keelatud. Teiseks ei ole hageja midagi sellist kunagi väitnud ei

kostjale ega Xxxx kinnistu omanikele.

11. Vaidlus ei ole selle üle, et kostjal on oma kinnistul elamu ja kõrvalhooned. Kui kohus keelab

omandiõiguse rikkumise kostjal kinnistu osa osas, mille peale on ebaseaduslik tee rajatud,

siis on reaalne oht, et hoonetele juurdepääsuks rajab kostja uue tee.

12. Hageja on kandnud kohtueelselt õigusabikulusid vaidluse lahendamiseks summas 2308,80

eurot, mille hüvitamist hageja nõuab.

Kostja vastuväited hagile

13. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

14. Tehingu eesmärgiks oli reguleerida juurdepääs valitsevale kinnisasjale ning oluline on

poolte kokkulepe, et seatud juurdepääs on tähtajatu ja tasuta. Teelõigu laius 4 m on

orienteeruv, mitte täpne. Ostu-müügilepingu sõlmimisel lubas hageja kostjale, et kostja saab

kogu enda kinnistu piires teha juurdepääsutee läbi hageja kinnistu. Notariaalaktides ei ole

kirjas, et väljasõidutee peaks olema kindlalt määratud kohas.

15. Olemasolev väljasõidutee kostjale kuuluvalt kinnistult toimub juba üle 10 aasta, alates

augustist 2006. a, so alates tee ehitamisest. Hageja ei ole 10 aasta jooksul teinud takistusi

tee kasutamiseks olemasoleval kujul. Hageja poolt nõude esitamine on üllatuslik ja

pahatahtlik. Tegemist on hageja poolt 2015. a lepingu rikkumisega.

16. Hageja ise koordineeris ja korraldas kostja väljasõidutee ala ja maja asukohta, mis oli hageja

enda poolt enne tehingu sõlmimist paika pandud kohalikus omavalitsuses. Kostja tellis

vastavalt planeerimistingimustele arhitektuurse projekti, kus vastavalt notariaalsele

lepingule ja projekteerimise tingimustele ning hageja enda nõuannetele ja soovile oli

projekteeritud nii maja asukoht kui ka kinnistule sissepääsutee.

17. Kuna juba Xxxx kinnistul olemas olnud tee oli seal olemas ja vastas olevalt Xxxx kinnistult

oli samuti väljasõidu tee, siis nii lähedale olemasolevatele väljasõitudele maanteeamet ei

andnud luba Xxxx kinnistult väljasõiduks. Sellest teavitas hageja nii kostjat, kui Xxxx

kinnistu ostjaid enne ostu-müügi sõlmimist.

2-17-6086

4 (9)

18. Kostja ei ole hagejale põhjustanud õigusabikulude tekkimist. Hageja ja tema esindaja

keeldusid vastamast kostja kompromissettepanekutele ning notari poolt antud selgitustele.

Hagejal oli võimalik võimalikud arusaamatused lahendada tehingut sõlminud notari

kaasabil, ka notar pakkus pooltele sellist abi.

19. Hagejal puudub õigus nõuda viivist kostjalt kuna ta on minetanud 10 aastaga mõistliku

tähtaja jooksul selle esitamist. Lisaks taotleb kostja alternatiivselt VÕS § 162 alusel viivise

tühistamist ning lisaks aegumise kohaldamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta vindikatsiooninõudes läbi

vaatamata ja muus osas rahuldamata.

21. Hageja nõuab kostjalt väljasõidutee ulatuses hagejale kuuluva kinnistu valduse üleandmist

ja kostja kohustamist rajatud tee likvideerimiseks. Omand on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68

lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada

ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja

rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe

vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS §-i 80 kohaldatakse olukorras, kus

omanik on valduse kaotanud ja omanik ei saa oma valdusõigust teostada. AÕS § 80 alusel

saab nõuet esitada isiku vastu, kelle tegeliku võimu all asi on. Vindikatsiooninõude

eelduseks peab olema asjaolu, et valduse teostamine on omaniku poolt välistatud. Antud

juhul ei ole hageja poolt välistatud kinnistu selle osa kasutamine, kuhu kostja on rajanud

sissesõidutee. Riigikohus on leidnud, et sõidukitega üle teise kinnisasja liikumine ei tähenda

valduse kaotust. (vt Riigikohtu 27.09.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-1518478, p 12.5).

Asjaolu, et kostja on hageja kinnistule tee rajanud (muru eemaldanud ja maapinna

killustikuga katnud) ei välista hageja valdust antud kinnisasja osale. Samuti ei tähenda

asjaolu, et hageja ei saa oma kinnistu seda osa, millel asub kostja sissesõidutee oma soovide

kohaselt kasutada, hagejal valduse kaotust. Hagejal on võimalik seda tee osa endiselt

kasutada, mingeid piiranguid ei ole kostja selleks üles seadnud. Analoogne olukord tekiks

juurdepääsu tee määramisel, kus tegelikult kinnisasja omanik, kelle kinnisasjalt üle

juurdepääs määratakse, valdust antud kinnisasja osale ei kaota. Lisaks märgib kohus, et

valduse kaotust või selle mitte kaotamist aitab selgitada ka see kas ja kuidas on tegelikkuses

võimalik nõuet täita. Nii väljendub kinnisasja puhul omanikule valduse üleandmine otsese

valduse loovutamises ja kinnisasja tagastamises. Ühtegi sellist toimingut kostja hageja

nõude rahuldamise puhul teha ei saaks, st pole võimalik midagi üle anda. Hageja poolt

nõudes esitatud toimingud, mida kostja peaks tegema - omal kulul likvideerima sellelt tema

poolt rajatud tee ja taastama sellel muru, ei ole kohtu hinnangul käsitletav valduse

üleandmise nõude osana, vaid eraldiseisva AÕS § 89 nõude juurde kuuluva osana. AÕS §

89 alusel on hageja nõude esitanud alternatiivsena AÕS § 80 nõudele. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et hageja vindikatsiooninõue on perspektiivitu ja selle läbi vaatamisest tuleb

keelduda TsMS § 423 lg 2 p 2 alt alusel.

22. Alternatiivselt nõuab hageja omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist ja kostja kohustamist

rajatud tee likvideerimiseks ning edasisest rikkumisest hoidumist. AÕS § 89 kohaselt on

omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui

rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise

kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. AÕS § 89 kolmandast lausest

2-17-6086

5 (9)

tulenevalt on nõude rahuldamine välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.

Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub eeldusena oht, et

rikkumine võib korduda. (vt Riigikohtu 17.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10412, p

10).

23. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas:

-

Hageja omandis on xxxx (varasemalt xxxx), xxxx asuv Xxxx kinnistu;

-

Kostja omandis on xxxx (varasemalt xxxx), xxxx asuv Xxxx kinnistu;

-

Xxxx kinnistu piirneb Xxxx kinnistuga;

-

Hageja müüs 24.11.2005 Lepinguga kostjale Xxxx kinnistu ja hagejale kuuluvale Xxxx

kinnistule seati Xxxx kinnistu kasuks tähtajatu ja tasuta sõiduteeservituut Lepingu

punktis 8 kokkulepitud sisuga ja servituudi alaga vastavalt Lepingu lisaks olevale

plaanile;

-

Kostja rajas sissesõidutee üle hagejale kuuluva kinnistu ja kasutab seda igapäevaselt

elamu juurde pääsemiseks;

-

Tegemist on vähemalt 16 meetri pikkuse lõiguga.

24. Vaidluse põhisisu on käesolevas asjas selles, kas 24.11.2005 Lepinguga seatud

sõiduteeservituut hõlmas kostja kinnisasjale juurdepääsu või pidid pooled sõlmima selleks

täiendava kokkuleppe.

25. Kohus leiab, et 24.11.2005 Lepinguga lepiti kokku kostjale kuuluvale kinnisasjale

juurdepääsuõiguse andmises. 24.11.2005 Lepingu esemeks oli elamumaa asukohaga Xxxx

võõrandamine hageja poolt kostjale. 24.11.2005 Lepingu punkti 7.1 kohaselt on teeniva

kinnisasja omanik ja valitseva kinnisasja omanik kokku leppinud Xxxx kinnistu igakordse

omaniku kasuks Xxxx kinnistule sõiduteeservituudi seadmises. Lepingu punkti 8.1.1.

kohaselt on teeniva kinnisasja omanik ja valitseva kinnisasja omanik kokku leppinud selles,

et sõiduteeservituudiga koormatud alaks loetakse teeniva kinnisasja osa, mis on tähistatud

käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähemärkide A ja B vahelise alana ehk

tee laiusega ligikaudu neli (4) meetrit (edaspidi nimetatud ka servituudi ala). Nimetatud ala

on koormatud teeservituudiga valitseva kinnisasja kasuks. Lepingu punkti 8.1.2. kohaselt

on valitseva kinnisasja igakordsel omanikul, tema perekonnaliikmetel ja teistel isikutel,

kellel on selleks valitseva kinnisasja omaniku luba, õigus käia jalgsi või sõita

sõiduvahendiga valitsevale kinnisasjale üle teeniva kinnisasja viivat servituudi ala. (tl 7-12,

tl 74-85).

26. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte

ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud

tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks

lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu

sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust

selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise

kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s

3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku

positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5

nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust

tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu

kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-112-15, p 15).VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste

2-17-6086

6 (9)

lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja

eesmärgist. Kohus ei leia, et kostja poolt esitatud 30.11.2006 isikliku kasutusõiguse

seadmise leping ja asjaõigusleping (notari ametitoiming nr 152) tõendaks asjaolu, et

24.11.2005 Lepinguga soovisid pooled kokku leppida kostjale juurdepääsuõiguse

andmises, kuna 30.11.2006 lepingu eesmärgiks oli seada osaühing Jaotusvõrk kasuks isiklik

kasutusõigus. Antud lepingus ei ole ühtegi täiendavat viidet sellele, kuidas soovisid pooled

kostja kinnisasjale juurdepääsu reguleerida. (tl 151-157). Küll aga tuleneb poolte ühine tahe

reguleerida juurdepääs kostja kinnisasjale 24.11.2005 Lepingust endast.

27. Kohus leiab, et antud juhul oli poolte ühine tahe 24.11.2005 Lepingus sõiduteeservituudi

seadmisel võimaldada kostjale lepinguga võõrandatud kinnisasjale juurdepääs. Kohtu

hinnangul viitab sellisele ühisele tahtele 24.11.2005 Lepingu punkti 8.1.2. sõnastus, mille

kohaselt on valitseva kinnisasja igakordsel omanikul, tema perekonnaliikmetel ja teistel

isikutel, kellel on selleks valitseva kinnisasja omaniku luba, õigus käia jalgsi või sõita

sõiduvahendiga valitsevale kinnisasjale üle teeniva kinnisasja viivat servituudi ala. (tl 7-12,

tl 74-85). Antud lepingu punktis on sõnaselgelt kokku lepitud kostja õigus pääseda enda

kinnisasjale (õigus käia jalgsi või sõita sõiduvahendiga valitsevale kinnisasjale üle teeniva

kinnisasja). Kohus leiab, et antud sisuga sõiduteeservituudi seadmiseks puudunuks vajadus

ja mõte olukorras, kus kostja tegelikult oma kinnisasjale ei pääse. Ka notar Triin Lekk

kirjalikust selgitusest nähtub, et notar sai poolte ühisest tahtest aru selliselt, et lepinguga

soovivad pooled reguleerida juurdepääsu valitsevale kinnisasjale. (tl 34-35). 24.11.2005

Lepingu kohaselt oli kostjale müüdava kinnisasja puhul tegemist elamumaaga. Seejuures

on hageja ise algatanud maa sihtotstarbe muutmise enne maa müümist, mida kinnitab

kohtule esitatud 23.08.2005. a planeeringukomisjoni protokoll nr 2 (tl 30), millest tulenevalt

pidi lepingu sõlmimisel hageja aru saama, et antud maatükki võidakse ostja poolt kasutada

elukohana ja juurdepääs sellele on vajalik igapäevaselt, nii jalgsi kui sõidukitega. Seega

müüs hageja elamumaad ja kohtu hinnangul ei ole usutav, et kostja oleks soovinud

omandada elamumaana kinnisasja, millele juurdepääs puudub.

28. Määravaks ei saa kohtu hinnangul antud lepingus lugeda punktis 8.1.1. märgitut, et

sõiduteeservituudiga koormatud alaks loetakse teeniva kinnisasja osa, mis on tähistatud

käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähemärkide A ja B vahelise alana ehk

tee laiusega ligikaudu neli (4) meetrit. Kõigepealt märgib kohus, et nimetatud 4 meetrit oli

kokku lepitud ligikaudsena, mitte täpse laiusena. Samas, ehkki poolte ühiseks tahteks ei saa

lugeda seda, et ligikaudne servituudiala laius võiks tähendada piiramatult laia servituudi ala

kokku leppimist, tuleb arvesse võtta, et ka konkreetse laiusega servituudi alas kokku

leppimine ei tähenda seda, et lisaks ei saaks kokku leppida ka juurdepääsuõiguse andmises

olemasolevalt servituudialalt. Kohtu hinnangul on 24.11.2005 Lepinguga just selliselt

kokku lepitud. Asjaolu, et konkreetset juurdepääsukohta kokku ei lepitud ega kaardile ei

märgitud, on seletatav sellega, et 24.11.2005 Lepingu sõlmimise hetkel kostja kinnisasjal

ühtegi ehitist, millest sõltuvalt juurdepääsutee rajada, veel ei olnud. 24.11.2005 lepingu

punktis 8.1.2. on kohtu hinnangul selge viide, et juurdepääs kostja kinnistule toimub üle

servituudi ala (plaanil tähemärkide A ja B vaheline ligikaudu 4 meetri laiune ala). Seega

servituudialalt kostja kinnisasjale sissesõidutee täpse asukoha määramata jätmise tõttu

tekkis kostjal õigus 24.11.2005 Lepingu kohaselt võis kostja sissesõidutee asukoha

servituudialalt ise määrata.

29. Kohus ei nõustu hageja väitega, et pooled pidid täiendavalt kokku leppima täiendava

sõiduteeservituudi seadmises olemasolevalt sõiduteeservituudi alalt. Ühtegi sellist

lisatingimust 24.11.2005 Lepingust ei nähtu. Samuti ei nähtu sellise täiendava kokkuleppe

sõlmimise tahet poolte hilisemast käitumisest. Kohus leiab, et hageja aktsepteeris

2-17-6086

7 (9)

24.11.2005 Lepingu sõlmimise järgselt kujunenud olukorda ega teinud kostjale ettepanekut

täiendava kokkuleppe sõlmimiseks. Ühtegi sellekohast tõendit ei ole kohtule esitatud.

Pealegi, nagu kohus eelnevalt märkis, piisas juurdepääsuõiguse andmise osas 24.11.2005

Lepingus kokkulepitust.

30. VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingupoolte käitumist

enne ja pärast lepingu sõlmimist. Asjaolu, et hageja pidas 24.11.2005 lepingus kokkulepitut

kostja kinnisasjale juurdepääsu lõplikuks kokkuleppeks kinnitab kohtu hinnangul hageja

enda käitumine. Nimelt tekkisid kohtule esitatud tõendite kohaselt pooltel erimeelsused

kostja kinnistule juurdepääsutee osas alles 2014. a kevade järgselt kui 29.04.2014. a saatis

kostja hagejale pretensiooni hageja poolt tee äärde kivide paigaldamise tõttu (tl 118-119),

mille peale hageja lõpuks reageeris omandiõiguse rikkumise nõude esitamisega.

Omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõude saatis hageja kostjale alles 04.juulil 2016. a. (tl

14-16). Samuti kinnitab 2016. aastal hageja poolt kostjale pretensioonide esitamist hageja

poolt kohtule esitatud e-kirjad (tl 18-19) ja 27.06.2016. a kostjale saadetud nõudekiri (tl 33).

Kohus saab nendest tõenditest järeldada, et kuni 2016. aastani hagejal pretensioone kostjale

seoses kostja kinnisasjale juurdepääsutee asukoha osas ei olnud.

31. Seejuures leiab kohus, et käesolevas asjas on tõendatud, et kostja kinnisasjale oli

juurdepääsutee olemas juba 2006. aasta lõpuks. Kernu Vallavalitsuse 10.01.2006. a

korraldusega

nr

määrati

U

Li

elamu,

abihoone

ja

auto

varikatuse

projekteerimistingimused (tl 25). 2006. a Xxxx MÜ elamu projekti kohaselt toimub pääs

krundile krundi põhjapoolsest küljest xxxx teelt allapöörava külma asfaldiga kaetud Xxxx

MÜ asuva juurdesõidu tee kaudu (tl 2627). Ehitusprojektile lisatud asendiplaani kohaselt

on xxxx teelt allapööravalt teelt Xxxx kinnistule sissesõit märgitud 3,5 meetri laiusena (tl

32). Vaidlust pole selles, et see tee asub ka käesoleval ajal asendiplaanis märgitud

asukohaga võrreldes samas asukohas. Ehkki kostja poolt esitatud foto juurdepääsuteest

(foto all märgitud käsikirjaliselt kuupäev 26.08.2006. a) ei kinnita kohtu hinnangul seda, et

juurdepääsutee oli kostja kinnisasjale olemas 2006. a augustis, kinnitavad seda asjaolu

viidatud 2006. a ehitusprojekt, sellele lisatud asendiplaan, samuti ehitisregistri väljavõte,

mille kohaselt on ehitusluba väljastatud 20.06.2006. a (tl 24). Kohtu hinnangul eelneb

reeglina hoonete püstitamisele juurdepääsutee rajamine. Kohtul puudub alus järelduseks, et

esialgne juurdepääsutee oleks oma asukoha poolest erinenud olemasolevast, mistõttu pidi

hageja hiljemalt alates 2006. a lõpust teadma tee olemasolust, selle asukohast ja asjaolust,

et seda teed kasutab kostja. Hageja poolsete pretensioonide puudumisest sedavõrd pika aja

jooksul järeldab kohus, et hageja tahe oli 24.11.2005 Lepinguga anda kostjale kuuluvale

kinnisasjale juurdepääs üle hageja kinnisasja, seejuures ilma igasuguse täiendava

kokkuleppe sõlmimise vajaduseta.

32. Kohus ei pea asjakohaseks kostja ja hageja poolt esitatud väljatrükke maaameti

geoportaalist (tl 17, 37-38). Kostja poolt rajatud tee asukoha üle käesolevas asjas vaidlus

puudub.

33. Ehkki asjakohane on kostja väide selle kohta, kas Maanteeamet on lubanud kostja

kinnisasjalt väljasõidu rajamist otse riigiteele või mitte, ei ole kostja tõendanud, et vastavast

asjaolust oleks hageja olnud teadlik 24.11.2005 lepingu sõlmimisel. Sellele vaatamata leiab

kohus, et antud juhul ei oma see kohtu järelduste osas 24.11.2005 Lepingu tõlgendamisel

tähtsust.

34. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on enda 30.04.2014. a e-kirjas aktsepteerinud tee

rajamist 4 meetri ulatuses servituudialalt kostja kinnisasjale. Nimetatud kirjas märgib

hageja, et „Soovitan võtta kätte sentimeetri ja mõõta ära tee laius ristumiskoha juures tee

laius 6m. ja teise puujuures tee laius 5m. Notariaalse lepingu järgi olen lubanud 4m.“ (tl

2-17-6086

8 (9)

118). Seejuures tuleb arvestada, mille peale hageja nii vastas. Kostja, kostja abikaasa ning

I Lu ja K P poolt 29.04.2014. a hagejale saadetud e-kirjas märgivad kirja saatjad, et hageja

on omavoliliselt kitsendanud tee laiust alla 4 meetri ja tekitanud Xxxx kinnistult, veoauto

või mõne suurema liiklusvahendiga väljakeeramise võimatuks (tl 119). Xxxx kinnistu jääb

servituudialalt kostja kinnisasjaga võrreldes teisele poole teed. Sellest järeldab kohus, et

30.04.2014. a e-kirjas on juttu servituudiala osast, mis jääb riigiteelt alla tulevale teele ja

sellel teel takistuste loomisest hageja poolt. Kohtu hinnangul ei toeta kostja seisukohti ka

kohtule esitatud väljavõte maa-ameti geoportaalist (tl 161 pöördel), kuna sellest pole

võimalik järeldada, et hageja oleks 30.04.2014. a e-kirjas silmas pidanud kostja kinnisasjale

viivat juurdepääsuteeosa. Sellele vaatamata on asjas tähtsust omav, et isegi 30.04.2014. a

e-kirjas ei viidanud hageja kordagi, et kostja kasutaks enda kinnisasjale viivat teelõiku

hageja tahte vastaselt. Nagu kohus eelnevalt märkis, esitas hageja sellekohased

pretensioonid alles 2016. aastal.

35. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on õiguslik alus hageja kinnisasja kasutamiseks

enda kinnisasjale juurdepääsuks, mistõttu jätab kohus hageja omandiõiguse rikkumise

lõpetamise nõude rahuldamata.

36. Hageja esitas kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab

otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuna hageja

omandiõiguse rikkumist ei ole juurdepääsutee rajamisega seoses toimunud, ei olnud hageja

poolt õigusabi teenuse kasutamine põhjendatud, mistõttu jätab kohus hageja kahju

hüvitamise nõude rahuldamata. Seejuures jääb rahuldamata ka hageja viivise nõue.

37. Kohus peab asja lahendamisel vajalikuks mitte hinnata kostja poolt esitatud fotot lumest (tl

121) ja elektriliinidest (tl 158), kuna tegemist ei ole asja lahenduse osas tähtsust omavate

tõenditega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

38. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg

1. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja enda kanda.

39. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 17.09.2018. a, milles märkis, et kostja

menetluskuludeks on kostja esindamisega seotud kulud kokku summas 1730,15 eurot (koos

käibemaksuga). Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu.

40. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja

2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

41. Kõigepealt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust.

Kohus leiab, et osaliselt on kostja poolt märgitud menetluskulude näol tegemist

põhjendamatu kuluga. Kostja on märkinud, et lepingulise esindaja kulu tekkis temal juba

alates 18.07.2017.a. Samas on kohtule esitatud kostja lepingulise esindaja volikiri, mille

kostja on allkirjastanud 02.05.2018. a, millega kostja on volitanud OÜ M.Pähklemäe & Co

2-17-6086

9 (9)

Law Office juristi Maarika Pähklemäed ennast esindama. Seejuures ei nähtu ühestki kostja

poolt esitatud varasemast menetlusdokumendist, et kostjal oleks olnud esindaja enne

02.05.2018. a ning kohtule ei ole esitatud ka ühtegi varasema kuupäevaga volikirja, millest

nähtuks, et kostjat on keegi esindanud. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi 2

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise

lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt

Riigikohtu 01.04.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13).

42. Seega oleks kostja menetluskulu põhjendatud alles alates 02.05.2018. a. Samas ei nähtu

kostja menetluskulude nimekirjast, milles seisneb 02.05.2018. a kuupäevaga toiming –

„esinduslepingutasud“ summas 143,81 eurot. Nimetatud kulu ei saa seetõttu kohus

põhjendatuks lugeda. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostja poolt märgitud menetluskulu

seoses 17.05.2018. a dokumendi koostamise ja konsultatsiooniga, kuna nimetatud kuupäeval

ega selle lähedaselt ei ole kohtule kostja poolt ühtegi dokumenti esitatud. Lisaks ei selgu

nimetatud toimingust, millise kuupäeva dokumenti lepinguline esindaja koostas.

43. Kohus peab põhjendatuks järgnevaid toiminguid – 02.05.2018 nõustamine, 23.05.2018

nõustamine, 07.06.2018 dokumendi koostamine, 13.09.2018 kohtuistungil osalemine.

Nõustamine kuulub lepingulise esindaja tööülesannete hulka ja on lahutamatult seotud

menetlustoimingutega, 08.06.2018. a on kohtule kostja poolt lepingulise esindaja koostatud

menetlusdokument esitatud, samuti osales kostja lepinguline esindaja 13.09.2018. a

kohtuistungil.

44. Kohus peab põhjendatuks ka nimetatud menetlustoimingute teostamisele kulunud aega.

Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg kokku 6,1

tundi.

45. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale,

et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul

ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud

Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise

eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kostja lepinguline esindaja on märkinud enda

tunnitasumääraks 95,87 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 115,04 eurot).

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta asja keerukusele ega

mahukusele. Tegemist ei ole mahuka tsiviilasjaga, samuti ei ole asi oma sisult ega õiguslikult

keskmisest keerukam. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kõrgemat tunnitasumäära on

kohtupraktikas aktsepteeritud advokaatide puhul. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 95 eurot (koos käibemaksuga).

46. Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus

kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 579,5 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik