Legislator Case Law & Legislation
1-18-6851/6 AI generated

1-18-6851/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-18-6851/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

1-18-6851/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
preventive license suspension unsecured parked vehicle AHV revision qualified speeding offense second-hand car purchase unauthorized motor vehicle parking
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2018, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6851 (18284000249) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi V.P süüdistuses KarS § 423 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav

V.P

(isikukood: XXX;

elukoht: xxxxx xx-x xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada V.P (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 423 1 järgi ja mõista talle karistuse 9 (üheksa) ks kuud vangistust .

KarS § 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi 74 lgte

kohaldamata. M V.P-le katseaeg 2 (kaks) aastat ning äärata

m vangistust

õistetud 9 (üheksa) kuud ei pöörata täitmisele, kui V.P

ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud 75 lg-s käitumiskontrolli nõudei

d:

1) xxxxxxxxx-xx-x xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxxxxxxxxxx ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine

2

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.P-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 200 (kakssada) eurot 60 (kuus , riigi õigusabi tasu kümmend) eurot

riigi kasuks. M 260 ( eurot äärata kriminaalmenetluse kulud kakssada kuuskümmend)

tasumisele ositi aasta jooksul 18.a. novembrikuust igakuise järgmiselt: 1) alates 20 menetluskulu osa 21 ( eurot 67 senti tasumine, kuni menetluskulude kakskümmend üks)

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25.

kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus süüdistatava sundraha summas 550 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel - .

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistus nähtuvalt est on V.P toime pannud kuriteona mootorsõiduki

süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 423¹ järgi, mis seisnes

selles, et tema, olles eelnevalt 06.09.2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega karistatud KarS §

423¹ järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas

25.06.2018 kella 15:53 ajal Viljandi maakonnas kilomeetril Mulgi vallas Mõisaküla tee 2.

mootorsõiduki A8 registreerimismärgiga XXX XXX t Audi , omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik,

kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 423¹ järgi mõista karistuseks angistust 9 kuud. KarS § 74 lg 1 ja lg ja v

3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata V.P-le

katseaeg 2 aastat koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on V.P täitma talle sätestatud kohustatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elam

a kohtu määratud alalises elukohas;

3

2. m ilmu a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ;

, töö või õppimiskoha vahetamiseks

6. saam

a kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkul p ep

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabarii määrusest nr 1 gi Valitsuse 21. detsembri 2017 89 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on ke 0 eurot kuus. htestatud töötasu alammääraks 50 KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava V.P kaitsja

esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid KrMS § 180 lg 3 - .

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades asjaolu, et V.P on hetkel kodune, ta kasvatab üksinda 3-

aastast last, tema sissetulekuks on vaid sotsiaaltoetused, siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha ning mõista temalt välja 200 eurot, ülejäänud jätta riig osas sundraha i kanda.

Kriminaalmenetluses on s 260 eurot üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku :

sundraha 200 eurot ja riigi õigusabi tasu Arvestades süüdimõistetu majanduslikku 60 eurot.

4

olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik