1-17-11274/34 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-11274

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11274 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi J.K enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.K, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 05.12.2017 30.03.2019 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva Viru Maakohtule

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 01.08.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava id J.K vangistusest miseks. tingimisi enne tähtaega vabasta

J.K kannab käesoleval ajal Pärn

u Maakohtu 05.12.2017 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-17-11274

mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järg mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. üdi i ning J.K tunnistati sü KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. J.K tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja KarS istus kaetuks raskeima § 64 lg 1 alusel loeti kergem kar ga ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub

28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

5 kuud ja suu kar 06.10.2017 rendati mõistetud istust Pärnu Maakohtu 04.11.2016 otsusega mõistetud ja määrusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse 9 ja 27 päeva võrra ning kuud

liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 23 korral ning vanglas viibib ta 7 korda. Kuritegude muster kordub, on sarnane varas isiku käitumine ema käitumisega. Isik on toime

pannud turvalisust ohustavaid kuritegus ühiskonna id joobes juhtimiste näol, varavastaseid kuritegusid sõltuvusprobleemi rahuldamiseks ja majandusliku kasu saamiseks kui ka vägivaldseid kuritegusid röövimiste ja kehaliste väärkohtlemiste näol. Soodusteguriks on

alkoholi kuritarvitamine. s perioodil 17.04.-25.06.2018 Viru Vanglas Kinnipeetav tööta

majandustöödel koristajana lates 25.06.2018 töötab ning a ta pesumaja operaatorina. Alates 02.07.2018 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis Eluviisitreening.

Kinnipeetava puuduvad distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul. l ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning enam kui 5 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

Kinnipeetav elas enne vangistust aadressil xxxx. Tegemist oli üürikorteriga, kus kinnipeetav elas koos abikaasa K ja viimasele kuuluvate seisab korter Õ lastega. Käesoleval hetkel tühjana, sest abikaasa elab mujal ja nende omavahelised suhted probleemsed. Väidetavalt on

saab isik peale vangistust

jätkata elamist kõnealusel aadressil, mis on ka isiku rahvastikuregistri järgseks elukohaks. Üürileping oli sõlmitud abikaasa nimele. Kuna abikaasa elab teise mehega xxxx linnas, puudub kinnipeetaval alaline elukoht. 12.06.2018 telefonivestlusest xxxx valla s u M K ilmnes, et xxxx v otsiaalnõunik allal pole võimalust kinnipeetavale elamispinda anda. Põhikooli vahetas vanemate kolimise tõttu tihti, kinnipeetav

pea iga kahe aasta tagant (xxxx, xxxx xxxx, xxxx xxxx , ) kuni põhikooli lõpuks jõudis

noortekolooniasse ja seal Keskhariduse omandas isik õnnestus põhiharidus omandada.

väidetavalt xxxx Vanglas. Varasema vangistuse jooksul on isik omandanud ka tisleri ning montaa isik teinud erinevates Eesti vanglat žilukksepa erialad. Erialast tööd on es.

Enesetäiendamisse suhtub hästi, kuid käesoleva lühikese karistuse tõttu soovib keskenduda töötamisele. Enda sõnul töötas vabaduses olles ametlikult ca 1 aasta xxxx OÜ-s tootmi xxxx AS xxxx stöölisena ning vahetult enne praegust vangistust , kus sai töötada vaid

paar kuud. 2001- isik algul xxxx karjakuna, siis xxxx 2003 kriminaalhooldusel olles töötas tislerina. Töökohad on enamasti olnud lüh töötanud väga vähe. iajalised ning ametlikult on ta

On teinud enda sõnul erinevaid juhutöid ehitusel ning katuste paigaldamisel. Isiku majanduslik olukord on halb, sest tal on võlgasid ca 20 000 euro ulatuses ning nende tasumine ei ole kindel. Motivatsioon vabaduses töötada on pigem kesine, kuigi vanglas olles on ta enamasti tööt Majandusliku toimetuleku oskuse puudulikkust näitavad süstemaatilised anud.

kuriteod, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil (sõltuvusprobleemi rahuldamine), samas isik ise hindab oma majanduslikku olukorda rahuldavaks. Eluks vajaliku on isik harjunud saama ebaseaduslikult. Tulude/kulude tasakaalus hoidmisega on probleeme, elab päev korraga, raha kulutab mõtlematult.

Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud a ning laline töö toetav tugivõrgustik.

Abikaasaga on suhted probleemsed ja ebastabiilsed ning nad panid koos toime ka viimase kuriteo. Kinnipeetaval on endal üks laps eelmisest suhtest, kuid lapsega ei suhtle, samuti ei suhtle lapse emaga. Vestlusel andis m parem nii, et laps ei tea oma isast midagi, õista, et on ses . Praegusel abikaasal

t temast ei ole õiget isa on kokku 3 last, 2 väiksemat elasid nendega koos ning vanem vanaema juures, kuid abikaasalt võeti vanemlikud õigused ära viimase alkoholilembuse tõttu. Kinnipeetavat ennast kasvatasid peamiselt vanavanemad, ema M D läbisaamine on olnud komplitseeritud. Kinnipeetav tunnistab, et on kergesti mõjutatav, suunatav, riskib tihti, samas võib ka ise manipuleerida teistega. Tutvusringkond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga inimestest. Isik p see ei üüab suhtlemist nendega vältida, kuid õnnestu. Isiku elustiil on teisi ärakasutav, loodab teiste inimeste toetusele. Kinnipeetava ta ema M D elab xxxx, isa A D elab uue perekonnaga xxxx. Vend K T elab xxxx T elab ja õde A

oma perekonnaga xxxx. Partnerlussuhted on kinnipeetaval olnud ebapüsivad. Ta on olnud lühikest aega abielus M Õ

R. 2016. aasta suvel abiellus K . Peres tekkisid suured probleemid

alkoholi liigtarbimise tõttu, mille tagajärjel alates novembrist 2016 eemaldati lapsed perest (nüüdseks elavad kasuperes). 12.06.2018 Õ telefonivestlusest kinnipeetava abikaasa K ilmnes, et ta on jätkuvalt kinnipeetavaga ametlikult abielus, kuid pole temaga üle aasta suhelnud, planeerib abielu lahutada. K

ndis hiljuti poeg. K

Õ elab teise mehega ja kooselust sü Õ sõnul suhtles J.K a päritoluperekonnaga väga vähe väi nende kooselu aastatel om , detavalt tema kriminaalse kriminaalse käitumise tõttu. Kinnipeetava tutvusringkond koosneb peamiselt taustaga ja alkoholilembestest isikutest. Kuriteod on valdavalt sooritatud alkoholijoobes olles ning isik olles on varasemalt korduvalt käitunud alkoholijoobes vägivaldselt. Isik väidab, et alkoholijoobes olles tegutseb ennast ei pea, ta impulsiivselt ja mõtlematult, kuid sõltlaseks ta sest enda sõnul tarvitab ta alkoholi normaalse inimese kombel. Motivatsioon alkoholisõltuvusest arvestades senist elukäiku ja korduvat vabanemiseks on minimaalne,

vanglas viibimist. Kinnipeetav on v

õrdlemisi kõrge enesehinnanguga, emotsionaalselt stabiilne ning teatavate manipuleerimisoskustega. Enesekehtestamiseks on vanglas varem tekitanud enesevigastusi. Isik suudab enamasti oma emotsioone kontrolli all ja mõtlemist

hoida. Peab ennast vastutulelikuks ja abivalmis inimeseks, kuid tegelikult on enesekeskne, suhetes pealiskaudne ja vaheldust otsiv. Probleemidega tegelemist kipub pigem vältima, saab aru oma eksimustest, kuid muudatusi ette ei võta, võimalusel asetab vastutuskeskme endast väljapoole. Tuleviku suhtes jääb äraootavale seisukohale, anid ja eesmärgid kindlad pla puuduvad. Vanglas tuleb paremini toime kui vabaduses, sest suudab kohanduda seal kehtivate reeglitega. Tolere kuritegudest erib kuritegelikku eluviisi, süüd kuritegudes tunnistab osaliselt, rääkides püüab asjaolusid näidata endale kasulikumalt. Kriminaalhooldusnõudeid on korduvalt rikkunud.

Suudab oma käitumist ning mõtlemist kontrollida, omakasu eesmärgil on võimeline koostööd tegema. Isik väljendab soovi muutuda, jätkates samal ajal õigusrikkumisi.

Kinnipeetavat on 5 korral dusele, neist

määratud kriminaalhool ühel korral sooritama ÜKT

tunde: 1) k -31.01.2003 2) k kontroll äitumiskontroll 29.06.2001

– andmed puuduvad; äitumis

14.06.2007-10.08.2008 – katseajal rikkus käitumiskontrolli nõudeid, ei ilmunud õigel ajal registreerimisele ja sooritas uue kuriteo; äitumiskontroll 03.07.2014 – 3) k -05.05.2015 pani

katseaja alguses toime uue kuriteo, k robleemne, kinnipeetav ontrollnõuete täitmine oli p

hilines või ei ilmunud registreerimisele, vahetas elukohta selleks luba taotlemata ega teavitanud ametnikku oma elukohast; üldkasulik töö 28.04.

– kinnipeetav täitis 4) -02.12.2015 temale 08.04.2015 otsusega KarS § tuseks mõistetud 356 tunni üldkasuliku

69 alusel liitkaris töö sooritamise kohustuse; käitumiskontroll 23.11.2016 katseaeg kulges väga 5) -28.11.2017-

probleemselt, kinnipeetav rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning ei ilmunud korduvalt registreerimisele, omamata selleks aktsepteeritavat põhjust, samuti ei ilmunud sotsiaalprogrammi tundi (probleemid alkoholi tarbimisega). Isik oli katseajal kahtlustatav kahe uue kuriteo toimepanemises. Kinnipeetav ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, vaid soovib vabaneda karistusaja Kinnipeetava puhul on ohustatud lõpus. ühiskond tervikuna

ning erinevad füüsilised isikud, kellega tekib joomingu käigus mingisugune konflikt või kellelt soovitakse majandusliku kasu saamise eesmärgiga midagi röövida või varastada. Oht seisneb võimaliku vägivalla kasutamises ning rahvatervise ohtu seadmiseks. Oht on kõige tõenäolisem hetkedel, mil isik viibib alkoholijoobes ning on seejuures majanduslikes raskustes ja soovib rahuldada oma sõltuvusprobleemi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmis orduva vägivaldse kuriteo toimepanemise e 2 aasta jooksul on 70% ning k

tõenäosus sama aja jooksul on 65%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks J.K tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni talle 30.03.2019 ning katseajaks määrata KarS § 75 lg 2 p

8 sätestatud kohustused. -des 2,4,7,

J.K kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Suvel oli arvamusel, et ei soovi vabaneda, kuna tahtis saada avavanglasse, kuid ei saanud. ta Ema on nõus, et läheb

ta tema juurde elama. Seal on suur 2-korruseline maja, kus tema 68- aastane ema elab üksinda. Seal ligidal on mööblikoda, kus köögimööblit tehakse ja sinna on võimalik tööle saada. Ta on samas kohas 2001. aastal töötanud tislerina. Abikaasaga nad ei suhtle, kuid on praegu veel abielus. Alkohol ongi tema suurem probleem olnud. xxxx kõige on aastane programm sõltuvusega tegelemiseks, millega tahab liituda. Enne vangistust tegi ta ta mille aasta ning mis praeguseks on

alkoholivastase süsti, mõju oli läbi. Ta võib selle süsti

uuesti teha, kui kohus peab vajalikuks. Leiab, et süstist oli abi, kuna sel ajal ta alkoholi ei tarvitanud. Kui alkoholist lahti saab

ta , siis peaks kõik korras olema.

Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud

, et ei soovi võtta osa J.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

J.K ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid taga

järgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , ja anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla süüdimõistetu süüdimõistetu J.K poolt esitatud materjalidega, leiab, et ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel

8 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude d , kinnipeetav ünaamika on sarnane varasemale

paneb korduvalt toime joobes juhtimisi, varavastasei givaldseid d kuritegusid, sealhulgas vä

ning kehalisi väärkohtlemisi. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi kuritarvitamine.

Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabanemisel elama asuda aadressile xxxx talu. Tegemist on emale kuuluva majaga, mida seoses asjaoluga, et kinnipeetav varem avaldas, et ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ning nimetatud elukoha andmeid kontrollimiseks ei esitanud, ei ole kriminaalhooldusametnik saanud kontrollida. Samuti ei ole kinnipeetava ema andnud nõusolekut isiku elama asumiseks nimetatud elukohas. Seega puudub käesoleval ajal kinnipeetaval kindel alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Samuti puudub tal garanteeritud töökoht ja seega igakuine sissetulek majanduslikult toime tulemiseks. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata nõudeid ca 20 000 euro ulatuses ning ta on siiani harjunud eluks vajaliku hankima ebaseaduslikul teel.

Samuti puudub tal toetav lähivõrgustik, kes teda vajadusel materiaalselt või moraalselt saaksid abistada. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud ja alkoholi kuritarvitavad isikud, kes talle negatiivset mõju avaldavad, kuna ta on tunnistanud, et on teiste poolt kergesti mõjutatav. Samuti on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, enamus kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes olles, sealhulgas vägivaldsed kuriteod. Eeltoodust tulenevalt esineb kinnipeetava suhtes uue kuriteo toimepanemise riske nii negatiivset mõju avaldavate tuttavate kui ka alkoholi kuritarvitama asumise näol, mistõttu ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on olnud

hõivatud vangla majandustöödel, varem koristajana ja käesoleval ajal pesumaja operaatorina ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud - asjaolude kogumis.

Vangla iseloomustusest nähtub, et korduvalt määratud

isik on varem olnud kriminaalhooldusele, kuid ta on enamasti rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vab põhjendatud.

astamine ei ole

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. ;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik