1-18-6478/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-6478

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Osuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-6478 Kohtukoosseis Andres Parmas, Orvi Koik ja Urmas Reinola Kriminaalasi B C . süüdistus KarS § 423

järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu augusti 2018. a otsus, . kiirmenetluses, kokkuleppemenetluse sätete kohaselt Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav B.C (ik: XXX); elukoht: XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 14. augustil 2018 Prokurör Lääne prokurör Ringkonnaprokuratuuri abi Eliisa Sommer Kaitsja Vandeadvokaa Anti Aasmaa t

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 15. augusti 2018. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-18-6478

1. Süüdistatav . , tema kaitsja ja prokurör sõlmisid 15. augustil 2018 B C kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör maakohtult . süüditunnistamist B C KarS § 4231 järgi ja tema karistamist kolme kuu pikkuse vangistusega, mida tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada varem mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolme kuu ja kuue päeva vangistuse võrra. . lt tuleb kohtuotsusega ositi 12 kuu jooksul välja mõista B C- kriminaalmenetluse kulud, kokku 465 eurot. Samuti tuleb kohtuotsusega temalt konfiskeerida kuriteo toimepanemiseks kasutatud sõiduauto.

2.1. Maakohtu Pärnu

15. augusti 2018. a otsusega tunnistati . KarS § 42 B C

1 järgi süüdi ja millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel teda karistati kolme kuu pikkuse vangistusega, varem mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolm kuud ja kuus päeva vangistust. Karistuse kandmise aja hulka arvestati kaks päeva . B C kahtlustatavana kinnipidamise ajana, s.o 14.-15. august 2018.

B. -lt C KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeris maakohus süüteo toimepanemise vahendiks olnud sõiduauto. Maakohus mõistis

B. -lt C menetluskuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja sundraha 375 ja kaitsjatasu 90 eurot, s.o kokku 465 eurot.

2.2. Kokkuleppes väljendatu kohaselt ei soovinud süüdistatav kaitsja osavõttu kohtuistungist. Maakohus veendus k atav on riminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdist kokkuleppest aru saanud ja see on tema v aba tahte väljendus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.

Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni a kaitsja vandeadvokaat süüdistatav Anti Aasmaa ja kriminaaltoimiku tagastamist , kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist prokuratuurile. Samuti taotleb kaitsja . le kaitsjatasu hüvitamist ja seda, et B C- maakohtu menetluses süüdistatavale riigi õigusabi osutanud kaitsja A. Pärmanni tasu ei arvataks menetluskulude hulka.

3.1. Kaitsja arvates ei vasta arutatavas kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe KrMS § 245 lg 1 p 7 nõuetele, sest kokkuleppes ei sisaldu . le etteheidetava teo kõiki faktilisi B C- asjaolusid. Kokkuleppes sisalduv kuriteo asjaolude kirjeldus peab vastama samadele nõuetele nagu süüdistusaktis esitatav süüdistuse sisu ppemenetluses KrMS § 306 lg 1 . kohus kokkule p-s 3 nimetatud küsimuse lahendamisel väljuda kokkuleppes toodud teokirjelduse piiridest ega omistada isikule mõnd karistusõigusliku vastutuse eeldust täitvat faktilist asjaolu, mida kokkuleppes ei nimetata. Praegusel juhul kokkuleppest aga ei nähtu, Süüdistuse tekstist ei nähtu, kas ja millal . oleks eelnevalt juhtinud mootorsõidukit omamata selleks B C vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning miks prokuratuur leiab, et tegemist on süstemaatilisusega.

1-18-6478 3.2. kvalifitseeritav kuriteona Kaitsja leiab, et . toimepandud tegu ei ole B C KarS 423 § ditunnistamist Viru Maakohtu järgi, sest isegi kui arvestada tema varasemat süü

2. detsembri 2016. a kohtuotsusega, ei moodusta 2015. a septembrist 2016. a aprillini toime pandud mootorsõiduki ilma juhtimisõiguseta juhtimised süsteemi augustis 2018 toime pandud teoga, sest nende tegude vaheline ajavahemik on liialt pikk.

3.3. Apellandi hinnangul on B C- . le kokkuleppe sõlmimisel riigi õigusabi osutanud kaitsja tasu alusetult menetluskulude hulka arvatud. Tema hinnangul eksisteerib arutataval juhul riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste § st 3 tulenev alus jätta tasu määramata, sest advokaat ei ole oma - kohustusi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. Kaitsja Avo Pärmani taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramises tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, sest kaitsja, kes eraldiseisva menetlussubjektina nõustub puuduliku süüdistusega kokkuleppemenetluses süüdistatava süüdimõistmisega teos, mis ei ole kuritegu ei ole vaieldamatult täitnud oma kohustusi nõuetekohase hoolsusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus ning kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonis esitatud väidetele vastates märgib kolleegium alljärgnevat.

6. Kaitsja hinnangul ei vasta arutataval prokuratuuri, kaitsja . vahel sõlmitud B C kokkulepe KrMS § 245 lg 1 p st 7 nähtuvatele tingimustele, sest kokkuleppest ei nähtuvat, - kas ja millal B. C oleks eelnevalt juhtinud mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning miks prokuratuur leiab, et tegemist on süstemaatilisusega. Selle seisukohaga ei ole põhjust nõustuda. 15. augustil 2018 sõlmitud kokkuleppes on . le etteheidetava kuriteo asjaolud avatud alljärgnevalt. B C- B. C süüdistatakse selles, et olles Viru Maakohtu 2. detsembri 2016. a kohtuotsusega süüdi mõistetud KarS § 4231 järgi, juhtis ta 14. augustil 2018 Pärnu linnas tahtlikult mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 90 lg 1 p de 1 ja 3 ja § 94 lg 1 nõudeid. - Seega on kokkuleppes osutatud konkreetsele kohtulahendile, millega . on juba varem süüdi tunnistatud B C süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise eest, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Viru Maakohtu 2. detsembri 2016. a otsuses, millele kokkuleppes viidatakse, sisaldub osutus neljale eelnevale juhtumile, mil . on mootorsõidukit ilma B C juhtimisõiguseta juhtinud. Neid rikkumisi on Viru Maakohtu 2. detsembri 2016. a otsuse kohaselt hinnatud kui süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimist ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimis õigust omamata. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul kokkuleppes sisalduv viide nimetatud kohtulahendile piisav, et täita nõue osutada . B C

1-18-6478 varasematele rikkumistele ja teha järeldus selle kohta, et tema järjekordne samalaadne rikkumine on olemuslikult varasemate rikkumistega süsteemis.

7. Kolleegium ei nõustu ka kaitsja seisukohaga, nagu ei oleks . le etteheidetav B C- augustis 2018 toimepandud ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine varasemate samalaadsete tegudega süsteemis olevaks hinnatav nende tegude vahele jääva pika ajaperioodi tõttu. Juba osutatud 2. detsembri 2016. a Viru Maakohtu otsusega karistati . d ühe B C- aasta üheteist kuu pikkuse vangistusega, mille algusaega hakati lugema 21. septembrist 2016. B C . kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust kuni eenetähtaegselt vabastamiseni 27. aprilli 2018. a määrusega. Ennetähtaegsel vabastamisel määrati

B. -le C katseaeg kuus kuud ja tal jäi kandmata kolm kuud ja kuus päeva vangistust. Vanglakaristuse kandmise ajal, s.o alates 21. septembrist 2016 kuni 27. aprillini 2018 ei olnudki B C- . l võimalik uut kuritegu toime panna, mistõttu seda ajavahemikku ei ole põhjust arvata perioodi hulka, mille põhjal saaks hinnata isiku käitumise süstemaatilisust. Seega vaid mõni kuu pärast eelmise samalaadse teo eest mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabanemist ja endiselt katseajal juhtis süüdistatav taas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Niisuguse teo puhul on kahtlemata nähtav seos eelmiste samalaadsete tegudega ja süüdistatava süstemaatiliselt õigust eirav käitumismuster.

8. Põhjendamatu on ka apellandi taotlus jätta . le kokkuleppe sõlmimisel riigi B C- õigusabi osutanud kaitsjale tasu määramata, kuna ta ei ole keeldunud puuduliku süüdistusega kokkuleppe sõlmimisest ning ei ole selliselt oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Nagu eelpool käsitletud, ei ole arutatavas asjas sõlmitud kokkuleppes sisalduv teoetteheide käsitletav puudulikuna ja seetõttu puudub alus väita, nagu pidanuks kaitsja arutataval juhul kokkuleppest keelduma.

9. - Eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1 jätab kriminaalkolleegium apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

10. Kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud hüvitada . le B C- õigusabi

0 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus eest tasutud 18 põhjenda KrMS §

2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab matu. -d 185 lg ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ri ab esitatud apellatsiooni rahuldamata ngkonnakohus jät , mis tähendab, et maakohtu otsus jä apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb tasu süüdistatava äb kaitsja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/