2-18-110347/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-110347

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Vanemkohtujurist Tiia Bergson Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2018.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-110347 Värvikeskuste Grupp OÜ hagi Ehituse Insenerid OÜ, A A vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Värvikeskuste Grupp OÜ (registrikood 10172647; asukoht Peterburi tee 52a, 11415 Tallinn); Hageja esindaja Ferenc Koso (elektronposti aadress ferenc.koso@okincure.ee); Kostja I: Ehituse Insenerid OÜ (registrikood 11733817; asukoht Endla 24-1, 10142 Tallinn); Kostja II: A A (isikukood xxxx; elukoht xxxx); Kostjate lepinguline esindaja Erkki Evart (elektronposti aadress erkki@kaitsja.ee). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Värvikeskuste Grupp OÜ ning Ehituse Insenerid OÜ ja A A vahel 01.10.2018.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.Ehituse Insenerid OÜ ja A A kohustuvad tasuma Värvikeskuste Grupp OÜ-le kõikide nõuete katteks kokkuleppeliselt 6 000 eurot. 1.2.Ehituse Insenerid OÜ ja A A kohustuvad tasuma Värvikeskuste Grupp OÜ-le määruse punktis 1.1. nimetatud võlgnevuse 6 000 eurot vastavalt määruse punktis 1.3. toodud tingimustele (edaspidi maksegraafik). 1.3.Pooled lepivad kokku, et Ehituse Insenerid OÜ ja A A tasuvad võlgnevuse alltoodud summades ja tähtaegadel järgneva graafiku alusel hageja esindaja OK Incure OÜ arveldusarvele EE422200221045023300 Swedbank viitenumber 3539358:

1.3.1. 10.10.2018 summas 2000 eurot;

1.3.2. 10.11.2018 summas 2000 eurot;

1.3.3. 10.12.2018 summas 2000 eurot;

2-18-110347

1.4.Ehituse Insenerid OÜ-l ja A Ail on õigus maksegraafikus toodud summad tagastada Värvikeskuste Grupp OÜ-le ennetähtaegselt. 1.5.Punktis 1.3 toodud maksete teostamisega loetakse kõik Värvikeskuste Grupp OÜ nõuded Ehituse Insenerid OÜ ja A Ai vastu täielikult ja ammendatult täidetuks ja Värvikeskuste Grupp OÜ ei oma Ehituse Insenerid OÜ ja A Ai vastu ei juriidilisi, majanduslikke ega ka muid nõudeid ega pretensioone. 1.6.Tasumisega viivitamise korral kohustuvad Ehituse Insenerid OÜ ja A A tasuma Värvikeskuste Grupp OÜ-le viivist põhinõudelt (4336,42 eurot) 0,2% päevas. 1.7.Ehituse Insenerid OÜ ja A Ai poolt Värvikeskuste Grupp OÜ-le käesolevas määruses sätestatud mistahes osamaksete tasumisega viivitamise korral rohkem kui 5 kalendripäeva maksetähtajast arvates loetakse kogu võlasumma jääk täies ulatuses Ehituse Insenerid OÜ-lt ja A Ailt täitemenetluse kaudu sissenõutavaks kuuluvaks.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-18-110347.

3. Tagastada Värvikeskuste Grupp OÜ-le pool tasutud riigilõivu summas 275 eurot ning kanda see OK Incure OÜ arveldusarvele EE422200221045023300.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Jätta kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Värvikeskuste Grupp OÜ hagi Ehituse Insenerid OÜ, A A vastu võla nõudes.

2. Pooled on 01.10.2018.a allkirjastanud kompromissilepingu. Pooled paluvad selle kinnitada määrusega, millega ühtlasi lõpetatakse tsiviilasja menetlus. Pooled paluvad tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust. Pooled lühendasid TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaja 1 päevani. Pooled paluvad jätta kompromissis kajastamata menetluskulud poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus

2-18-110347

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooltel on kokkulepe menetluskulude jaotuse osas, mistõttu jätab kohus kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda.

7. Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagilt riigilõivu 550 eurot.

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

9. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda OK Incure OÜ arveldusarvele EE422200221045023300.

10. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus lühendab poolte soovil määruskaebuse esitamise tähtaja 1 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik