2-18-8377/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus (osaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Otsuse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8377 Tsiviilasi O R hagi J R vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O R (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp (e-post menetlus@rask.ee) Kostja J R (isikukood xxx), lepinguline esindaja O Väina (e-post info@vestp.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg 01.10.2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi abielulahutuse nõude osas ja lahutada O R ning J R abielu, mis sõlmiti 13.08.2016 Tallinnas.

2. Anda O R’ale tagasi abielueelne perekonnanimi „B“.

3. Jätkata menetlust ühisvara jagamise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud seoses abielu lahutamise nõudega poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.

Kuivõrd poolte vahel vaidlust abielu lahutamise üle ei ole, rahuldab kohus hagi abielu lahutuse nõude osas ning jätkab menetlust ühisvara jagamise osas. Kohus märgib pooltele, et abielu oleksid võinud pooled vaidluse puudumise korral lahutada ka Perekonnaseisuametis.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejale tagasi anda abielueelne perekonnanimi „B“.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda ja kostja on palunud menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus leiab, et TsMS § 164 lg 1 sõnastus ja mõte on selge ning ei esine mingit alust asuda kehtivat seadusesätet teisiti tõlgendama. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud seoses abielu lahutusega nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd antud juhul jäävad abielulahutusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, ei ole kohtu hinnangul alust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik