2-18-8975/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-8975

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse teatavaks tegemise aeg

ja koht

1. oktoober 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-8975

Tsiviilasi

Geidi Saarva avaldus täitemenetluse ajatamiseks

täiteasjas nr 084/2017/94

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja võlgnik Geidi Saarva (isikukood XXX;

elukoht XXX; e-post XXX);

puudutatud isik sissenõudja Merike Lepik (isikukood

XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Geidi

Saarva

avaldus

täitemenetluse

ajatamiseks

täiteasjas

nr 084/2017/94 rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Geidi Saarva kanda. Merike Lepikul ei ole hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule

15 päeva

jooksul

alates

määruse

määruskaebuse

esitajale

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Geidi Saarva võlgnikuna (avaldaja) on esitanud Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse

ajatamiseks täiteasjas nr 084/2017/94.

Avalduse kohaselt palub avaldaja võlgnevuse sissenõudmise ajatada, kuna avaldaja

majanduslik olukord on raske – avaldajal ei ole konkreetset sissetulekut töötasu näol, ta on ise

ülalpeetav ja töö ootel, kasvatades seejuures alaealist last. Avaldaja sissetulekuks on

XXX eurot kuus, millest 250 eurot on elatis lapse ülalpidamiseks ja 280 eurot üüritulu.

Kohalik omavalitsus XXX tasub avaldaja lapse koolisõidu ja -toidu eest ning jagab ka

toidutalonge ja arstiabi. Avaldajale on abiks tema ema Koidu Västrik, kes tasub Eestis

pangale kodulaenu makseid. Avaldaja märgib, et on pikka aega olnud XXX, mis kestab

praegugi. Avaldaja leiab, et pere ainsa elukoha müümine võlgnevuse katteks on ebaõiglane.

Avaldaja on nõus tasuma võlgnevust ositi maksegraafiku alusel 50 euro suuruste

osamaksetena. Tööle asudes loodab avaldaja tasuda võlgnevuse suuremas summas kui

50 eurot.

Avaldaja märgib sissenõudja vastuse osas, et Merike Lepiku võimalustest üürida 50 m2

suurust korterit Karlova linnaosas, puhata Indias, omada rubiine ja viibida hotellides, ei nähtu

kuidagi vaesuspiiril elamist. Kuna XXX on turistide keskus, kus üritusi ja kontserte on

piiramatult ja tasuta, ei tähenda avaldaja elukorraldus seda, et ta peaks keelduma neile

minemast. Jõuka elukaaslase olemasolul puuduks avaldajal vajadus omavalitsuse poolt

pakutavale abile ja ravile. Teatavasti ei võeta XXX-aastaseid tööle XXX ega XXX. Avaldaja

korteriomandist saadavast üüritulust täidetakse esmased varalised kohustused – pangalaen ja

kindlustusmaksed. Kuivõrd praegusel ajal elatakse XXX, ei saa avaldaja oma kinnisvara

elukohana kasutada, kuid teeb seda, kui poeg lõpetab XXX kooli. Avaldaja hinnangul tekib

kohtutäituri vahendusel korteriomandi müügil kasu asemel hoopis kahju. Korteri müük ei

parandaks alatiseks ka sissenõudja majanduslikku olukorda, vaid oleks ühekordne heaolu

tunne ning ärategemise rõõm.

Avaldusele on lisatud kohtutäiturile esitatav vara nimekiri, avaldus võlgnevuse osade kaupa

tasumiseks,

pangakonto

väljavõte

perioodil

01.02.2018

kuni

08.05.2018,

koopia

isikutunnistusest, kirjavahetus kohtutäituriga, 2017. aasta tuludeklaratsioon XXX, 28.06.2018

tõend (tl 2-10, 23-25, 29-30, 32-34).

2. Sissenõudja Merike Lepik (puudutatud isik) ei nõustunud täitemenetluse ajatamisega,

leides, et on igati mõistlik lükata tagasi pakkumine, mille kohaselt kuluks nõude

rahuldamisele enam kui kümme aastat olukorras, kus võlgnik ei ole oma majandusliku

seisukorra võimaliku paranemise kohta esitanud ühtegi konkreetset nägemust. Sissenõudja

hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid täitemenetluse ajatamist ja kaaluksid

üles sissenõudja huvi võla tagasisaamisele. Sissenõudja märgib, et on samuti alaealist last üksi

kasvatav vanem, kes on nii kohtumenetluse kui sellele järgnenud täitemenetluse perioodil

olnud pikka aega vaesuspiiril, saades Tartu Linnavalitsuselt toimetulekutoetusi. Sissenõudja

arvates ei ole käesoleval juhul alust eelistada ühtviisi majandusraskustes oleva võlgniku huve

samasuguses olukorras oleva sissenõudja huvidele. Samas leiab sissenõudja, et võlgnik esitab

ilmselgelt valeandmeid oma varalise seisundi kohta. Eluliselt ei ole usutav, et võlgniku poolt

nimetatud sissetulek võimaldab talle omast elukorraldust ning elukvaliteeti XXX –

rannapuhkused, kontserdikülastused – mis osutuksid piiratud sissetuleku puhul võimatuks.

Varasemalt on võlgnik viidanud suuliselt sissenõudjale nii tööle XXX kui XXX, samuti rikka

elukaaslase olemasolule. Võlgnik on tööealine isik. Ta ei ole tõendanud terviserikkeid, mis

välistavad töise tulu saamise. Olukorras, kus võlgnik on tekitanud enesele varalisi kohustusi,

lasub tal kohustus mõistlikult pingutada, et tagada nende täitmine. Kuigi võlgnik saab tulu

Eestis asuva korteri väljaüürimisest, ei laeku nimetatud summad tema pangakontole, millised

on kohtutäituri poolt arestitud. Võlgnikul olnuks võimalus tasuda võlgnevus üüritulust

laekuvate osamaksetena 20 kalendrikuu vältel, kuid seda võlgnik teinud ei ole. Samuti ei ole

ta tasunud omaenda 08.05.2018 taotluses väljapakutud esimest osamakset (30 eurot)

15.05.2018. Võlgnik ei kasuta täitemenetluses arestitud kinnisvara enda ja oma alaealise lapse

elukohana. Tegemist on üüritulu saamiseks kasutatava kinnisvaraga. Seega ei ole tegemist

varaga, mille müük tooks võlgniku jaoks kaasa raskeid tagajärgi.

Vastusele on lisatud fotod võlgniku poolt sissenõudja väljatõstetud asjadest ja võlgniku

sotsiaalmeedia konto väljavõte (tl 51-55).

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud avalduse, leiab, et Geidi

Saarva avaldus täitemenetluse ajatamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

4. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 11-15) on sissenõudja Merike Lepiku täitmisavalduse ja

täitedokumendi, so Tartu Maakohtu 01.02.2016 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-7223 (tl 37-

39), alusel algatatud täiteasjas nr 084/2017/94 täitemenetlus juba 12.01.2017. Sissenõudja on

esitanud täitmisele võlgnevuse summas 4625 eurot (varaline kahju 3075 eurot, mittevaraline

kahju 1000 eurot, riigilõiv 550 eurot), millele lisanduvad täitekulud summas 715,87 eurot

(kohtutäituri tasu 679,87 eurot, menetluse algatamise tasu 36 eurot). Kohtutäituri abi Inge

Undritsa elektronkirja (tl 32-34) kohaselt on ligemale poolteist aastat kestnud täitemenetluse

jooksul laekunud nõude täitmiseks 73,46 eurot. 04.07.2018 seisuga on tasumata nõude jääk

kokku 5267,41 eurot. Täitemenetluse eesmärk on võlausaldaja nõude täielik rahuldamine ja

seda võimalikult efektiivselt. Antud juhul ei ole täitemenetluses nõude efektiivset täitmist

toimunud.

5. Samas on avaldaja esitanud kohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 45 alusel.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või

täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane.

Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku

perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata,

kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades tema perekondlikku ja majanduslikku olukorda

ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse ajatamiseks

avaldaja taotletud viisil.

6. Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust

vaid erandlikud asjaolud. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna

üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest

arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul

ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole

välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on

nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased

asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse

peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline.

Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (vt Riigikohtu

12.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).

7. Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole selliseid erandlikke asjaolusid oma avalduses esile

toonud, mis annaksid alust TMS § 45 kohaldamiseks.

7.1. Avaldaja on palunud vaidlusaluse täitemenetluse ajatada põhjusel, et tema majanduslik

olukord on raske. Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus avaldaja elab alates 12.11.2015 XXX

(tl 35) koos XXX pojaga, kelle koolisõidu ja -toidu eest tasub kohalik omavalitsus (tl 29-31),

neile jagatakse toidutalonge ja antakse arstiabi (väidetavalt on avaldajal XXX), avaldaja saab

XXX asuvast korteriomandist üüritulu (mis ei laeku avaldaja pangakontole XXX nr XXX –

tl 6, 25), kusjuures kodulaenu ja kindlustusmaksete tasumisel aitab avaldajat ka ema, pidada

sissenõudja huvisid arvestades täitemenetluse jätkamist avaldaja suhtes ebaõiglaseks.

Avaldaja majanduslik ega ka kirjeldatud tervislik seisund ei ole erandlikuks asjaoluks TMS

§ 45 mõttes ega kaalu kohtu arvates üles sissenõudja huvi võla tagasisaamise vastu. Avaldaja

poolt taotletud viisil täitemenetluse ajatamisel kuluks sissenõudja nõude rahuldamiseks

vähemalt 90 kuud ehk üle 7 aasta (4625 / 50), kuid TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades

ei saa täitemenetluse ajatamine olla väga pikaajaline. Kuivõrd täitemenetluse eesmärk on

sissenõudja nõude võimalikult kiire ja täielik rahuldamine, on põhjendatud arvestada

sissenõudja mittenõustumisega täitmise ajatamisega niivõrd pika perioodi peale. Avaldaja ei

ole ka ise selgitanud, kuidas arvestab võlgnevuse ajatamine nii mitmeks aastaks sissenõudja

huvi nõude rahuldamiseks.

7.2. Kohus märgib, et täitemenetluse seadustik ei piira sissenõudja nõude täitmist võlgniku

töötasuga, vaid nõude täitmine toimub kogu võlgnikule kuuluva vara arvel (vallasasjad,

kinnisasjad, varalised õigused), arvestades täitemenetluse seadustikus sätestatud korda.

Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule kaks kinnisasja – korteriomand aadressil XXX

ja XXX (tl 40-41). Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei kasuta täitemenetluses arestitud

kinnisvara (korteriomandit) enda ja oma alaealise lapse elukohana ja et tegemist on üüritulu

saamiseks kasutatava kinnisvaraga. Seega ei ole täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes

äärmiselt ebaõiglane, sest sellega ei rikuta oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava õigusi. Kuna

täitemenetlus ei ole viinud sissenõudja nõude rahuldamiseni ja muu vara, millele Eestis

sissenõuet pöörata, võlgnikul puudub, on sissenõude pööramine võlgniku kinnisasjadele

põhjendatud. Avaldaja poolt väidetu osas, et kohtutäituri vahendusel korteriomandi müügil

tekib kasu asemel hoopis kahju, märgib kohus, et võimalik on ka arestitud korteriomandi

võlgnikupoolne müük kohtutäituri kontrolli all (TMS § 102).

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Geidi Saarva avalduse täitemenetluse ajatamiseks

täiteasjas nr 084/2017/94 rahuldamata. Kohus märgib, et ei anna täitemenetluse ajatamise

avalduse lahendamisel hinnangut täitedokumendile (01.02.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-

15-7223), jättes sellekohased menetlusosaliste poolt esitatud väited tähelepanuta.

9. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd

sissenõudja on toimikust nähtuvalt teinud kõik menetlustoimingud isiklikult, ei ole tal

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik