1-18-6299/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-6299

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tallinn Kohtuasja number 1-18-6299 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 10. septembri 2018. a otsus J.F-i süüdistu arS § ses K

200 lg 2 p 5,7,9 j 4,7 ja § 199 lg 2 p ärgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.F Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava J.F-i apellatsioon Harju Maakohtu 10. septembr 2018. a i kohtuotsuse peale ja tagastada. läbi vaatamata

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 10 septembri 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati .

J.F ja karistati süüdi KarS § järgi

200 lg 2 p 4,7

3 aasta 1 kuu vangistusega ja

KarS § järgi 1 aasta 3 kuu . KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

199 lg 2 p 5,7 ,9 vangistusega

liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust algusega 5. maist 2018. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitu

d 2 päeva.

2. KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi tunnistati J.F, varem röövimise toime pannud isikuna, süüdi isikute grupiga röövimise toimepanemises. Röövimise käigus võeti kannatanult vägivalda kasutades ära mobiiltelefon.

Lisaks sellele tunnistati J.F

6 varguse episoodis. süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi

Muuhulgas tunnistati J.F süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna uuesti,

2(3)

2. veebruaril 2018 Tallinnas Viru tänava Hesburgeris ühiselt ja kooskõlastatult ga hõivas AP- ebaseaduslikult

XX seljakoti koos selles olnud esemetega kokku 900 euro väärtuses.

3. Maakohtu otsuse peale esitas J.F, kes taotleb kohtuotsuse apellatsiooni süüdistatav

tühistamist osas, millega ta 2. veebruari 2018. a varguse episoodis tunnistati süüdi kuriteo toimepanemises koos -

AP ga. Tegelikult pani ta varguse toime üksinda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega uleppega, , sõlmitud kokk maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooni , leiab, et apellatsioon

ga tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka sedastatud.

KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao

(s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. 7. augustil 2018

sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör , süüdi Ruta Rammo statav J.F ja tema kaitsja Valeriy Gimajev kokkuleppe (3 kd 189-193), mille taotleb tl st nähtuvalt

prokurör maakohtult J.F-i süüditunnistamist 2. veebruari 2018. a varguse muuhulgas

episoodis, mille ta pani toime koos -ga. AP J.F on omakäeliselt kinnitanud, et kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei taotle.

Kokkuleppe arutamise k

juurde. ohtuistungil jäid prokurör ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe

10. septembril 2018 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt on J.F kohtuistungil avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde (3 kd tl 219). Apelleeritud kohtuotsusega ongi J.F vastavalt kokkuleppes kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud märgitule (3 kd tl 220-224).

6. Apellatsioonis J.F ei nõustu maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt soovib ta loobuda

kokkuleppe sõlmimisest.

Ringkonnakohus selgitab, et distatav olukorras kus süü on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri

2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-

11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt

KrMS §

2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe

247 lgst

kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda.

See järeldub üheselt KrMS § 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku

318 lg 3 p- 4 ja lgst st

alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

3(3)

7. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS 9. p eatüki 2. jao või KrMS § 339 lg

sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta

- J.F-i apellatsioon läbi vaatamata.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 p-st 3

318 lg-st 4 on ringkonnakohus § ja § seisukohal, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi v J.F-i aatamata.