3-17-2042/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSillamäe Linnavalitsus andis 28.09.2017 korraldusega nr 446 ehitusloa Sillamäe linnas Nord Kaubakeskus OÜ volitatud esindaja esitas 09.10.2017 Tartu Halduskohtu Jõhvi
Legislator headnote
AI generated3-17-2042/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Sillamäe Linnavalitsus andis 28.09.2017 korraldusega nr 446 ehitusloa Sillamäe linnas Nord Kaubakeskus OÜ volitatud esindaja esitas 09.10.2017 Tartu Halduskohtu Jõhvi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Jõhvi kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-17-2042
Määruse kuupäev ja koht
01.oktoober 2018
Kohtunik
Ülle Polluks
Kohtuasi
Nord Kaubakeskus OÜ kaebus Sillamäe Linnavalitsuse
28.09.2017 korralduse nr 446 tühistamise nõudes
Resolutsioon
Jätta kaebus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord ja muud
selgitused
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte
menetlusosalistele.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Sillamäe Linnavalitsus andis 28.09.2017 korraldusega nr 446 ehitusloa Sillamäe linnas
asuva Revali tn kohaliku tee (kogujatee ning kergliiklustee) ehitamiseks, Geoloogia tn ja
põhimaantee I (E20) Tallinn-Narva ristmiku rekonstrueerimiseks ning sidetrassi ja
tänavavalgustuse rajamiseks.
2. Nord Kaubakeskus OÜ volitatud esindaja esitas 09.10.2017 Tartu Halduskohtu Jõhvi
kohtumajale kaebuse Sillamäe Linnavalitsuse 28.09.2017 korralduse nr 446 õigusvastasuse
kindlakstegemiseks ja tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega peatada vaidlusalase
korralduse kehtivus kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
3. Tartu Halduskohus jättis 10.10.2017 määrusega Nord Kaubakeskus OÜ kaebuse ja esialgse
õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas kaebajat kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldama
esinenud puudused. Kaebajal tuli tasuda täiendavalt riigilõivu summas 10 eurot, esitada
täiendavad põhjendused esialgse õiguskaitse taotluse osas ja kaebuse lisas nr 2 nimetatud
dokument.
4. Kaebaja kõrvaldas 16.10.2017 kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinenud
puudused.
5. Tartu Halduskohus kohustas 18.10.2017 Sillamäe Linnavalitsust esitama kohtule seisukoht
esialgse õiguskaitse taotluse osas 10 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest.
6. Sillamäe Linnavalitsus esitas kohtule omapoolse seisukoha 30.10.2017.
7. Kaebaja esitas 31.10.2017 täiendavad põhjendused esialgse õiguskaitse taotluse osas.
8. Tartu Halduskohus jättis 02.11.2017 määrusega läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse
taotluse (määruse resolutsiooni punkt 1).
9. Kaebaja esitas 16.11.2017 Tartu Halduskohtu 02.11.2017 määruse peale määruskaebuse.
10. Tartu Ringkonnakohus jättis 19.12.2017 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 02.11.2017 määruse muutmata (jõustus 19.12.2017).
11. Tartu Halduskohus võttis 04.06.2018 kaebusese menetlusse, määras vastustajaks Sillamäe
linna ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse
kättesaamisest.
12. Vastustaja esitas kohtule vastuse kaebusele 25.06.2018. Vastustaja oli seisukohal, et
kaebuses esitatud väited ei anna alust vaidlusaluse korralduse tühistamiseks. Ühtlasi teatas
vastustaja, et 04.06.2018 kaebuse menetlusse võtmise määruses ei vasta halduskohtu
seisukoht tõele, kuna ristmik eksisteerib ja ei ole vastavate liiklusemärkidega suletud.
Vastustaja oli seisukohal, et vaidlusalune korraldus ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi.
Kohtu seisukoht
13. Põhiseaduse (PS) § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel. PS § 14 sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on
seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse
ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu
teostamisel. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste
asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise
kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 28 lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud
kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.
13.1. Esialgse õiguskaitse taotluses väitis kaebaja, et vaidlusaluse korralduse alusel alustatud
ehitustööde tulemusena suletakse üks juurdepääs Viru pst tn 35 kinnistule. Vastuses esialgse
õiguskaitse taotlusele (p-d 5.3 ja 5.4, tl 71) kinnitas vastustaja kohtule, et juurdepääs Viru pst
35 kinnistule Tallinn - Narva maanteelt Kauba tänava kaudu säilib. Vastustaja selgitas, et
vaidlustatud haldusaktiga ei ole lubatud ehitustegevus, mis likvideeriks Kauba tee ja
põhimaantee ristmiku.
13.2. Tartu Halduskohus selgitas 04.06.2018 kaebuse menetlusse võtmise määruses, et üks
kolmest juurde- ja väljapääsust kaebaja kinnistule, mis olid tagatud Kauba tee ja põhimaantee
ristmiku kaudu, oli ehitustööde tõttu suletud (ristmikule olid paigaldatud vastavad
liiklusmärgid). Kohus asus seisukohale, et kuna üks juurdepääsust Viru pst tn 35 kinnistule,
kus asub kaebajale kuuluv kaubanduskeskus, on suletud, siis esineb kaebajal õiguslik
kokkupuude vaidlusaluse korraldusega, mistõttu ei olnud võimalik väita, et on täiesti
välistatud negatiivne mõju kaebaja õigusele, eelkõige omandiõigusele. Seega, lähtudes
kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esitatud põhjendustest, mis kogumis kajastavad
kaebaja tegelikku tahet säilitada juurdepääs tema kinnistule läbi Kauba tee ja põhimaantee
ristmiku, aga samuti tuginedes Riigikohtu praktikale1, leidis kohus, et esitatud kaebus on
lubatav. Kohus selgitab täiendavalt, et ristmiku sulgemise fakti tuvastas kohus tulenevalt
HKMS § 2 lg-st 4 omal algatusel 01.06.2018. Menetlusse võtmise määruse väljastamise aja
seisuga ehk 04.06.2018 oli ristmik endiselt suletud, mistõttu puudus selles kohas juurdepääs
Tallinn - Narva maanteelt kaebaja kinnistule. 04.06.2018 määruses kajastatud faktilised
asjaolud on kinnitatud kohtu poolt kogutud tõendiga (tl. 151A). Ristmik oli taas avatud alates
05.06.2018 ehk peale kaebuse menetlusse võtmist. Eelpoolnimetatu kinnitab, et vähemalt
04.06.2018 seisuga esines kaebajal kaebeõigus. Seega, võttes arvesse vastustaja poolt täitmata
jäetud lubadusi juurdepääsu säilitamise kohta, võttis kohus 04.06.2018 määrusega
põhjendatult kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat vastama kaebusele. Kohus märgib
täiendavalt, et ei Tartu Halduskohtu 02.11.2017 määrusest ega Tartu Ringkonnakohtu
19.12.2017 määrusest ei tulene, et kohtud oleksid jaatanud ristmiku sulgemist vaidlusaluse
korralduse alusel teostavate ehitustööde käigus. Vastupidi, kohtud lähtusid vastustaja poolt
antud kinnitusest, et vaidlustatud korralduse alusel Kauba tee ja põhimaantee ristmikku ei
likvideerita (tl. 71 pöördel).
14. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta
määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva
seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib
tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
Tulenevalt HKMS § 151 lg 2 p-st 1 saab kohus kontrollida kaebeõiguse olemasolu ka peale
kaebuse menetlusse võtmist. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse
pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida eeskätt seda,
kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti
õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist.2 Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib
isik kohtusse pöörduda muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi
kaitseks, vaid seaduses sätestatud juhul.
14.1 Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi
vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
14.2. Kohus tuvastas, et alates 05.06.2018 oli Kauba tee ja põhimaantee ristmik avatud ja
juurdepääs Tallinn-Narva maanteelt kaebaja Viru pst tn 35 kinnistule oli olemas. Ühtlasi tegi
kohus kindlas, et vaidlustatud korralduses lubatud ehitustööd on lõpetatud (tl. 161-163).
Seega, käesoleva hetke seisuga puudub kohtul alus arvata, et ristmik võidakse taas sulgeda
vaidlustatud korralduse alusel antud ehitusõiguse realiseerimise käigus. Samuti leiab kohus, et
teostatud ehitustööd (koguja- ja kergeliiklusteede ehitamine koos sidetrassi ja
tänavavalgustustega) ei mõjuta kaebaja kui Viru pst tn 35 kinnistu omaniku subjektiivseid
õigusi negatiivselt. Nähtavalt haldusasja materjalidest asub kaebaja kinnistu ja ehitamise
piirkonna vahel riigi omandis olev maaüksus Viru pst 35b. Kohus endiselt lähtub vastustaja
selgitusest, mille kohaselt jääb vaidlusaluse haldusakti alusel Kauba tee ja põhimaantee
ristmik likvideerimata (tl. 71 pöördel). Järelikult ei vaja kaebaja käesoleva
halduskohtumenetluses enam kohtulikku kaitset.
14.3. Kaebaja küll väitis, et vaidlusalune korraldus on vastuolus üldplaneeringuga, kuid
vaidlusalusest korraldusest kaebaja subjektiivsetele õigustele tuleneva negatiivse mõju
puudumise tõttu on tegemist mitte subjektiivsete avalike õiguste kaitsmisele suunatud
1 RKHKm 3-17-981 p-d 10-11; 3-3-1-87-16, p 8.
2 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 180
kaebusega, vaid kaebusega, mis on esitatud lähtudes avalikest huvidest ehk
populaarkaebusega. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 44 lg-le 2 on halduskohtule
populaarkaebuste esitamine lubatud vaid seadustes sätestatud juhtudel. Ehituslubade
vaidlustamiseks ei näe seadusandlus sellist võimalust ette.
14.4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1, jätab kohus Nord
Kaubakeskus OÜ kaebuse Sillamäe Linnavalitsuse 28.09.2017 korralduse nr 446
tühistamiseks läbi vaatamata.
14.5. Kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jätab kohus vastustaja taotluse, kaasata
halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna Maanteeamet, tähelepanuta.
/allkirjastatud digitaalselt/