2-18-5863/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-5863

Tsiviilasi

A H’i hagi Aktsiaseltsi K.G. Knutsson vastu 1742,60

euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 1882,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A H (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

advokaat Marko Tammann

Kostja

Aktsiaselts

K.G.

Knutsson

(registrikood

10169266), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kelli

Ristal

Kohtuistungi toimumise aeg

19. september 2018. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja A H, advokaat Marko Tammann

Kostja seaduslik esindaja P U P, vandeadvokaat Kelli

Ristal ja nõustaja Rasmus Parv

RESOLUTSIOON

1. Jätta A H’i hagi Aktsiaseltsi K.G. Knutsson vastu 1742,60 euro ja viivise

saamiseks rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta A H’i kanda.

3. Määrata

kindlaks

Aktsiaseltsi

K.G.

Knutsson

maakohtus

hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ja mõista A H’ilt Aktsiaseltsi K.G. Knutsson

kasuks välja menetluskulud 1540 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1540

eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi K.G. Knutsson taotlus maakohtus hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 770 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (01.10.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. A H (hageja) esitas 16.04.2018 maakohtule hagi Aktsiaseltsi K.G. Knutsson (kostja) vastu

1742,60 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostas 02.11.2016 kostja hagejale

kuuluva sõiduki xxxx (registreerimisnumbriga xxxx) hammasrihma komplekti ja veepumba

vahetuse. Tööd teostati kostjale kuuluvas Xxxx töökojas. 05.11.2016, s.o 3 päeva pärast tööde

teostamist tekkis sõiduki mootori rike, mille järel kadus jõud ja mootor seiskus. Hageja viis

11.11.2016 sõiduki Xxxx OÜ (praegune ärinimi Xxxx OÜ) esindusse, kus tuvastati, et

sõiduki mootori hammasrihm ei ole pingul ja rihmarattad asetsevad vales asendis. Esinduses

selgitati, et mootoririke seisnes hammasrihma pingutusrulli tikkpoldi lahti tulemises, mis

omakorda oli tingitud hammasrihma pinguti mutri ülekeeramisest ehk komplekteerimise

veast, s.o hammasrihma ebakvaliteetsest vahetusest. Hageja helistas Xxxx töökotta ning

kostja töötaja M N tunnistas, et rike on tekkinud rihmakomplekti ja veepumba vahetusest ja

soovitas hagejal pöörduda pretensiooniga kostja poole. Seejärel pöördus hageja kirjaliku

pretensiooniga kostja poole, kuid kostja leidis, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Xxxx OÜ

esinduses teostati vajaminevad tööd maksumusega 1202 eurot. Nimetatud summale lisandus

60 eurot transpordikulu. Seega pidi hageja sõiduki ebakvaliteetse remontimise tõttu kandma

kulusid kokku 1262,60 eurot. Lisaks kasutas hageja oma õiguste kaitseks kohtueelses

menetluses professionaalset õigusabi teenust, mille eest hageja tasus 480 eurot.

Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmiti suuline töövõtuleping. Kostja rikkus

lepingut, sest töö ei vastanud lepingutingimustele, s.o keskmisele kvaliteedile. Hageja kantud

kulud on kostja poolt hüvitatavad kahjuna, see on põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingu

rikkumisega.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja ei vaidlusta, et hageja pöördus kostja poole sooviga vahetada sõidukil hammasrihm ja

veepump ning tööd teostati 02.11.2015 maksumusega 386,83 eurot. Kostja leiab, et hageja ei

vastuta hagejale tekkinud väidetava kahju eest, sest kostja poolt teostatud tööd olid

nõuetekohased. Kuivõrd hageja sõiduki näol oli tegemist vana sõidukiga, mille läbisõit oli

358 585 km, siis võis rike tekkida sõiduki mingi muu detaili järgi andmise tõttu. Juhul, kui

hageja kasutas sõidukit edasi vaatamata selle rikkele, võis hageja ise sõidukile kahju tekitada.

Samuti on võimalik, et rike tekkis põhjusel, et parandustööd teostanud Xxxx OÜ töötajad

lasid sõiduki mootoril töötada ka pärast rikke avastamist.

Kostja ei vaidle vastu, et hageja helistas kostjale kuuluva Xxxx töökotta, kus kostja töötaja

soovitas juhtunu kohta esitada kirjalik pretensioon. Kostja vaidleb vastu väitele nagu oleks

kostja töötaja tunnistanud, et kõnealune rike on tekkinud rihmakomplekti ja veepumba

vahetusest. Küll aga soovitas kostja töötaja hagejal tuua sõiduk kostja töökotta, et sõiduk üle

vaadata ja korda teha, kuid sellest hageja keeldus. Seejärel esitas hageja kostjale kirjaliku

pretensiooni, milles nõudis remondikulude ja puksiiri kulude hüvitamist. Olles läbivaadanud

Xxxx OÜ poolt kostjale esitatud fotod, selgitused ja video, vastas kostja hagejale, et kostja

poolt teostatud remont oli kvaliteetne. 07.04.2017 pöördus hageja uuesti nõudega kostja

poole. 04.05.2017 vastasuses hagejale osundas kostja mh, et nõudele ei ole lisatud olulisi

tõendeid (nt arvete töökäsud, defekteerimise sisu ja tulemus). Hageja kostjale täiendavaid

dokumente ei esitanud, vaid pöördus aasta hiljem nõudega kohtusse.

Kostja leiab, et hageja nõude eeldused on täitmata. Tõendamata on hageja väide, et kostja

poolt teostatud tööd olid ebakvaliteetsed. Kostja pakkus hagejale võimaluse tuua sõiduk

kostja esindusse üle vaatamiseks, kuid sellest hageja keeldus. Seega ei andnud hageja kostjale

võimalust väidetavate puuduste kõrvaldamiseks.

Alternatiivselt

väidab kostja, et

remondikulud summas 1262,60 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvest nr 6711705

nähtub, et teostatud tööde käigus on sõidukile tehtud ka töid, mis ei ole kuidagi puutumuses

hammasrihmaga ning arvel on osasid detaile suuremas koguses kui neid on sõidukile vajalik

paigaldada. Arve on põhjendatud 168 euro ulatuses. Ka ei pea kostja põhjendatuks hageja

kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet, sest see oli ebavajalik kulutus.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-st

1 tulenevalt.

5. Hageja nõue kostja vastu tuleneb väidetavast töövõtulepingu rikkumisest.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesolevas vaidluses on tegemist

tarbijatöövõtulepinguga (VÕS § 635 lg 4).

Kostja on kohtuistungil tõstatanud küsimuse, kas sõiduk, mida kostja remontis, kuulus

hagejale (vt 19.09.2018 kohtuistungi protokoll, tl 119). Nimetatud vastuväide on esitatud

hilinenult. Kohus ei saa sisulisel arutamisel esitatud uusi vastuväiteid arvestada (TsMS § 330

lg 1, § 331 lg 1). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõlmis hagejaga 02.11.2016

töövõtulepingu sõiduki hammasrihma ja veepumba vahetamiseks maksumusega 386,83 eurot

(tl 59).

Hageja leiab, et kostja poolt teostatud töö ei vastanud lepingutingustele, kuna kolm päeva

pärast auto hooldust tekkis sõidukimootori rike, mille järel kadus jõud ja mootor seisukus.

Puudub vaidlus, et hageja viis sõiduki 11.11.2016 Xxxx OÜ (praegune ärinimi Xxxx OÜ)

esindusse

remonti.

Väidetavalt

tulenes

viga

mootori

hammasrihma

paigaldusest

(hammasrihma pinguti mutri ülekeeramisel tuli lahti hammasrihma pingutusrulli tikkpolt).

Kostja tasus diagnostika, defekteerimise ja remondi eest 1202,60 eurot ning lisaks

pukseerimisele 60 eurot, kokku 1262,60 eurot (tl 20-22). Hageja on eeltoodud kulud kandnud.

6. Kohus on nõude eeldusi ja kvalifikatsiooni selgitanud pooltele 14.05.2018 elektronkirjas (tl

77). Puudub vaidlus, et hageja on kostjat töö lepingutingimustele mittevastavusest VÕS § 644

lg 1 järgi teatanud. Hageja helistas 16.11.2016 kostja töötajale M N’le kui ka esitas

20.11.2016 kirjalikult pretensiooni (tl 8).

7. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu rikkumisest tulenevalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1

järgi mitte kulutuste hüvitamist VÕS § 646 lg 5 järgi (vt hageja 28.05.2018

menetlusdokumendi p 7.1.6.1, tl 79 pöördel).

VÕS § 646 lg 1 järgi kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö

parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid

või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele

vastava uue töö. VÕS § 646 lg 4 järgi töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö

tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. VÕS § 646 lg 5 järgi

kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib

tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike

kulutuste hüvitamist.

Enne kui kohus tuvastab, kas kostja rikkus töövõtulepingut, tuleb hinnata, kas VÕS § 646 lg 5

nõude eeldused on täidetud. Hageja leiab, et ta võib valida, kas nõuda kostjalt kahju või

kulutuste hüvitamist. Õige on hageja esindaja seisukoht, et VÕS §-st 115 tulenev kahju

hüvitamise nõue konkureerib eelkõige VÕS § 646 lg-st 5 tuleneva nõudega. Samas märgib

kohus, et VÕS § 115 alusel on võimalik nõuda abstraktsete puuduste kõrvaldamise kulude

hüvitamist.

Käesoleval juhul ei nõua hageja kostjalt abstraktsete puuduste kõrvaldamise kulude

hüvitamist, sest hageja on juba lasknud puudused kõrvaldada. Kohtupraktikas on leitud, et

puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist on tellijal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3,

§ 103 ja § 115 alusel kahjuhüvitisena täitmise asemel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-98-09, p

13). Seega on hageja nõude aluseks VÕS § 646 lg 4 ja 5.

Hageja nõude eeldusteks on, et töövõtja vastutab töö mittevastavuse eest ning ta ei paranda

tööd või ei tee seda uuesti mõistliku aja jooksul. Muuhulgas tuleb arvestada, et töö

parandamise või uue töö tegemisega ei tekitataks tellijale põhjendamatuid ebamugavusi (VÕS

§ 647 lg 2).

8. Esmalt peab kohus vajalikuks kontrollida, kas kostja ei parandanud tööd või ei teinud seda

uuesti mõistliku aja jooksul, mis andis hagejale õiguse lasta see teha Xxxx OÜ (praegune

ärinimi Xxxx OÜ) esinduses ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist.

Kohtu hinnangul on eeltoodud eeldus täitmata, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjalt kulutuste

hüvitamist. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Lihtmenetluses võib kohus tunnustada

tõendina menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (VÕS § 405 lg 1 p 5). Kohus

arvestab hageja ja kostja seadusliku esindaja seletustega ja hindab neid koosmõjus teiste asjas

esitatud tõenditega.

9. Puudub vaidlus, et hageja helistas kostja Xxxx töökotta ja rääkis kostja töötaja M N’ga.

Hageja väitis esmalt, et N tunnistas, et vaidlusalune rike on tekkinud rihmakomplekti ja

veepumba vahetusest ning soovitas hagejal pöörduda pretensiooniga kostja poole (vt

hagiavalduse p 4, tl 1 pöördel). Hageja esitas 19.11.2016 kostjale pretensiooni, milles nõudis

kostjalt sõiduki pukseerimise eest 60 eurot ja remondikulude hüvitamist (tl 8).

Kostja 23.11.2016 vastuses pretensioonile ei olnud kulutuste hüvitamisega nõus, sest töö oli

nõuetele vastav (tl 10).

Ühelt poolt on hageja väitnud, et kostja töötaja tunnistas viga. Teisalt hageja väidab, et kuna

kostja vastuses pretensioonile viga ei tunnistanud, siis töö parandamise nõudmisel ei oleks

olnud tulemust ning kostja ise ei teinud hagejale ettepanekut ega vihjet, et kostja sooviks enne

pretensioonile vastamist sõidukit üle vaadata (vt hageja 28.05.2018 menetlusdokumendi p

7.1.6, tl 79 pöördel). Hageja on lisaks kohtuistungil avaldanud, et ta nõudis kostjalt töö korda

tegemist, kostja töötaja N ütles, et sõidukit võib remontida Xxxx OÜ-s ning seejärel

seletanud, et ta ei olnud nõus viima sõidukit kostja juurde xxxx töökotta ning keegi ei

pakkunud talle, et ta võib viia sõiduki ka kostja xxxx töökotta. Seejärel on hageja veel

avaldanud, et ta soovis ja tahtis, et sõiduk remonditakse margi esinduses (tl 119-120, 120

pöördel).

Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt on N kostja xxxx töökoja meister, kellel ei ole

volitusi selliste kokkulepete sõlmimiseks. Kostja seadusliku esindajani ei ole jõudnud hageja

nõuet töö parandamiseks ning kostja ei ole keeldunud töö parandamisest, kuid kostjale ei

antud võimalust sõidukit korda teha, sest hageja oli viinud sõiduki juba Xxxx OÜ töökotta (tl

120).

10. Kohus on kohtuistungil võtnud seisukoha, et hageja seletus selle kohta, et kostja andis

nõusoleku kulutuste hüvitamiseks ja sõiduki remontimiseks xxxx OÜ töökojas, on uued

asjaolud, mis tulenevad hageja kohtuistungil antud seletusest. Need asjaolud on esitatud

hilinenult. Kohus ei saa sisulisel arutamisel esitatud uusi asjaolusid ega tõendeid arvestada

(TsMS § 330 lg 1, § 331 lg 1).

Kohus ei nõustu hageja esindaja arvamusega, et tegemist ei ole uue asjaoluga, sest hageja on

28.05.2018 menetlusdokumendi p-s 7.1.2. märkinud, et taotleb hageja ülekuulamist selle

kohta, miks ja millal viidi sõiduk remonti Xxxx ning taotluses ei pea detailselt välja tooma,

milliseid väiteid menetlusosaline ülekuulamisel avaldab.

Vastavalt TsMS § 236 lg-le 1 on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse

esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja

uurimise alusel. Vastavalt TsMS § 236 lg 3 esimesele lausele tõendi esitamisel või tõendite

kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu

tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb.

Menetlusosaline peab tõendi esitamisel selgitama, millise tema väitega on tõend seotud.

Seejuures tuleb väide asjaolu esinemise kohta esitada piisavalt konkreetselt, et teisel poolel

oleks võimalus otsustada, kas asjaolu omaks võtta või mitte. Menetlusosalise ülekuulamisele

kohaldatakse vastavalt tunnistaja ülekuulamise kohta sätestatut (TsMS § 269 lg 1). Kohus

piirdub tunnistaja ülekuulamisel ainult nende faktiliste asjaoludega, mille tõendamiseks on

menetlusosaline tunnistaja üle kuulamist taotlenud (TsMS § 262 lg 7). Kogutavast tõendist ei

saa tuleneda uusi asjaolusid. Hageja 28.05.2018 menetlusdokument ei sisalda väiteid, et

kostja töötaja N andis nõusoleku kulutuste hüvitamiseks ja sõiduki remontimiseks Xxxx OÜ

töökojas. Hageja sai oma seletusega tõendada vaid neid asjaolusid, mis olid enne

kohtuistungit tema esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentides välja toodud.

11. Kohus märgib, et hageja seletus ei haaku teiste tõendite ega tegeliku olukorraga. Kord väidab

hageja, et kostja töötaja tunnistas mootoririkke põhjustamist, teisalt aga, et kuna kostja viga ei

tunnistanud, siis viis ta sõiduki kohe teise töökotta remonti. Tegelik olukord oli see, et hageja

viis sõiduki juba 11.11.2016 Xxxx OÜ territooriumile ja nõudis kostjalt 19.11.2016

pukseerimise ja remondikulutuste kandmist (tl 8). Kohtu hinnangul ei soovinud hageja, et

kostja töö parandaks või teeks uue töö. Samas sätestab seadus, et esmalt peab tellija nõudma

lepingu täitmist ning alles siis, kui töövõtja ei tee seda või keeldub sellest, on tellijal õigus

nõuda kulude eelnevat hüvitamist VÕS § 115 alusel või lasta töö parandada ja nõuda

töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Puudub vaidlus, et kostja xxxx esinduse töökoda asus vaid paarsada meetrit eemal töökojast,

kus hageja sõiduki remontimiseks viis. Seega ei olnud see hagejale ebamõistlikult koormav

viia sõiduk kostja xxxx esindusse. Samuti on hageja ise kohtuistungil avaldanud, et sõiduk

viidi xxxx ja tegemist on sama vahemaaga, kui xxxx (tl 120 pöördel). Seega oleks hageja

saanud sõiduki viia ka töökotta, kus sõiduki hammasrihm vahetati. Käesolevas asjas ei

tõusetu VÕS § 647 lg 2 küsimust, sest töö parandamise või uue töö tegemisega ei oleks

tellijale tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi.

Kohus leiab, et kostja ei ole õigustamatult keeldunud tööd parandamast. Kostja keeldus

23.11.2016 vastuses kulutuste hüvitamisest ning on selgitanud, et hageja ei ole oma

pretensioonis välja toonud, millele tuginedes ta leiab, et rihma pingutusrulli poldi lahti

tulemise tingis kostja töö. Kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas üksnes eeldada, et

mootoririkke tingis kostja poolt teostatud töö (VÕS § 642 lg 2).

Kohus leiab, et hageja (isegi kui tegemist on tarbijaga) käitumine ei ole õiguspärane, et

vastavalt oma soovile viia sõiduk remonti Xxxx OÜ töökotta, andmata kostjale võimalust töö

parandamiseks või uue töö tegemiseks. Hageja hakkas kulutusi kandma alates 15.11.2016, s.o

enne kostja töötajale helistamist ja 23.11.2016 kostjapoolse kirjaliku vastuse saamist (tl 93).

Seega ei andnud hageja kostjale võimalust sõiduk üle vaadata ja töö parandada. Kostja on

selgitanud, et hageja poolt ei esitatud piisavalt informatsiooni, et otsustada, kas mootoririkke

põhjuseks oli kostjapoolne töö. Ka käesolevas kohtuvaidluses on tõusetunud mitmeid

küsitavusi, kuidas on mootoririkke põhjus tuvastatud ning kas selle on põhjustanud

kostjapoolne hammasrihma vahetus.

Kuna kohus leiab, et üks kulutuste hüvitamise nõude eeldustest ei ole täidetud, siis ei hinda

kohus teisi kulutuste hüvitamise nõude eeldusi, s.h töö lepingutingimustele mittevastavus ja

vajalike kulutuste suurus.

12. Hageja nõuab kahju hüvitamisena õigusabikulusid 480 eurot. Nimetatud kulu tulenes sellest,

et hageja pöördus õigusteenuse saamiseks advokaadi poole, kes koostas 07.04.2017

ettepaneku (tl 23-24, 33).

Nõude alus on VÕS § 115 lg 1 ja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3

mõttes. Kohtupraktikas on leitud, et kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud, mida isik on

teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on eeltoodu alusel iseenesest hüvitatavad

(vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-15, p 33).

Kuna kohus on käesolevas asjas asunud seisukohale, et hageja ei saa nõuda kostjalt kulutuste

hüvitamist, siis ei ole õiguslikult põhjendatud nõuda kostjalt ka kulutusi õigusabile summas

480 eurot. 07.04.2017 ettepaneku esitamise ajaks oli hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt

lepingu täitmist ja sellega seoses kulutuste hüvitamist (tl 23-24).

13. Hageja nõuab kõrvalnõudena viivist alates 16.04.2018 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 alusel. Kuna põhinõue ei kuulu rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka kõrvalnõue.

Menetluskulud

14. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

15. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulusid. Kostja

menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 2310 eurot (tl 131-135; tl 142-144) Tegemist

on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes.

16. Kohus analüüsib kostja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1

kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe

tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot

käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-

1-115-13; nr 3-2-1-145-13).

Kostja esindaja tunnihinnaks on 110 eurot käibemaksuta. Kohus nõustub tunnitasu suurusega.

Kuivõrd kostja on käibemaksukohuslane, siis mõistab kohus menetluskulud välja

käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10)

Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu, loeb

vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks:

 ettevalmistused hagivastuse koostamiseks, hagivastuse koostamine ja esitamine

kohtule (arve nr 20180073) – 6 tundi;

 kostja 14.06.2018 seisukoha koostamine ja sellega seotud toimingud (arve nr

20180134) – 2 tundi;

 kostja 28.08.2018 seisukoha koostamine ja sellega seotud toimingud (arve nr

20180192) – 3 tundi;

 19.09.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine (arve nr 20180221)

– 3 tundi.

Seega on kostja esindajate kulu põhjendatud 14 tunni ulatuses. Tunnitasu 110 eurot

arvestades tähendab see 1540 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt

kostja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4).

17. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik