4-08-11059/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-08-11059

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24.augustil 2009.a Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Jelena Smirnova Väärteoasi Raivo Piirla kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsioonitalituse juhtivkonstaabel Toomas Kivisikk 29.10.2008.a. kiirmeneltuse otsusele väärteoasjas nr 2302,08,037375; Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Raivo Piirla (ik. 3540530227) kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitse osakonna preventsioonitalituse esindaja Toomas Kivisikk Kohtuistungi toimumise aeg 10.august 2009.a RESOLUTSIOON Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 3; 133-135 otsustas:

1. Rahuldada Raivo Piirla kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitse osakonna preventsioonitalituse juhtivkonstaabel Toomas Kivisikk 29.10.2008.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,08,037375 otsuse tühistamiseks.

2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitse osakonna preventsioonitalituse juhtivkonstaabel Toomas Kivisikk 29.10.2008.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,08,037375 Raivo Piirla karistamises Liiklusseaduse § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut, so summas 300 krooni.

3. Lõpetada väärteoasja menetlus Raivo Piirla suhtes väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p

1 alusel. Edasikaebamise kord

Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU

Põhja Politseiprefektuuri preventsioonitalituse juhtivkonstaabel Toomas Kivisikk poolt 29.10.2008.a. koostatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt rikkus Raivo Piirla LE § 124 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et Raivo Piirla 29.10.2008.a. kell 16.06 alal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Pirita tee 26 juures juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 66 km/h +/- 3km/h, kus lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 13 km/h.

Põhja Politseiprefektuuri preventsioonitalituse juhtivkonstaabel Toomas Kivisikk on Raivo Piirla suhtes koostanud kiirmeneltuse otsuse väärteoasjas, millest selgub, et 29.10.2008 kell 16.06 Tallinnas, Pirita teel suunaga Saare tee suunas, liikus sõiduauto MB 211 registreerimismärgiga xxx (edaspidi sõiduk), eirates kehtestatud nõudeid rikkudes sellega liikluseeskirja § 124 p 1. Sõiduk peatati ja selle juhile koostati kiirmenetlusotsus nr. 230208037375, millega LS § 7422 lg 1 alusel on Raivo Piirla’le määratud karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300.- krooni.

10.11.2008.a esitas Raivo Piirla Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpool märgitud kohtuvälise menetleja otsusele, märkides kohtule esitatud kaebuses, et Menetlusalune isik ei nõustu talle omastatud süüteos ja toob välja alljärgmise. Koostatud kiirmenetluse otsusest selgub, et menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi on oluliselt rikutud. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §

58 lg 1 alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga, VTMS § 58 lg 2 esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused VTMS §-le

19. Koostatud kiirmenetluseotsusest tuleneb, et kohtuvälise menetleja ametnik ei ole menetlusalusele isikule VTMS § 19 järgi tema õigusi ja kohustusi selgitanud. Kiirmenetluse otsuse kohaselt ja menetlusaluse isiku kinnitusel võimaldati talle õigusi ja kohustusi lugeda, selgitanud neid kohtuvälise menetleja ametnik ei ole. VTMS § 19 mõte on, et kohtuvälise menetleja ametnik isikuliselt selgitab menetlusaluse isikule tema õigusi ja kohustusi. Samale seisukohale on korduvalt asunud ka Riigikohus ( Riigikohtu lahendis 3-1-1-25-02 on VTMS § 19 tõlgendatud) Samuti annab VTMS § 19 osas tõlgenduse “Väärteomenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne”.

Antud juhul võib VTMS § 19 järgi õiguste ja kohustuse mitte selgitamist lugeda oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks VTMS § 150 järgi, kuna väärteoasja algstaadiumis ei ole menetlusalune isiku saanud ennast kaitsta ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud toimingute osas selgitusi nõuda. Menetlusalune isik ei olnud teadlik asjaolust, et kiirmenetluse läbiviimise eelduseks on selgituste andmine teo kohta, seepärast menetlusalune isik ei soovinud anda selgitusi, seega kui kohtuväline menetleja oleks õigusi ja kohustusi selgitanud ja menetlusalune isik oleks saanud tutvuda menetlustoimingutega ja nende eesmärkidega oleks see kaasa toonud teistsuguse menetlusalune isik käitumise.

Antud juhul VTMS § 19 järgi õiguste ja kohustuste mitte selgitamine tõi kaasa põhjendamatu otsuse kohtuvälise menetleja poolt, millega on oluliselt rikutud väärteomenetlusõiguse VTMS § 150. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik andnud ütlusi väärteo kohta. VTMS § 56 lg 4 välistab antud juhul kiirmenetluse läbiviimise. Väärteo kohta antud ütlused peavad kajastama ütlusi väärteo toimepanemise kohta, samale seisukohale on asunud Riigikohus 3-1-1-100-03 lahendis. Koostatud kiirmenetluse otsuses ei ole kajastatud tõendite loetelu, mille alusel kohtuväline menetleja on leidnud, et väärteo toimepanija, ehk menetlusalune isik on Raivo Piirla.

Kiirmenetluse otsuses ei ole välja toodud ühtegi tõendit mis tõendaks väärteokoosseisu olemasolu ja väärteoasjas süükspandud asjaolusid. Riigikohus lahendis 3-1-1-101-03 on selgitanud, et tõendamiskoormis lasub süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Süüteokooseisu tuvastamine ja tõendamiskoormus lasub kohtuvälise menetleja ametnikul. Antud juhul on kohtuvälise menetleja ametnik asunud tõendeid kogumata, analüüsimata, põhjendamata, tõendite vastuolusid välistamata seisukohale, et väärteoasja süüteokoosseis on tuvastatud ja läbi selle on kohtuväline menetleja isikuliselt teinud järeldused väärteo tõendatuse üle.

Väärteomenetluses kogutakse tõendeid vastavalt (VTMS) § 64 sätestatule ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 3 peatükki järgi. Nii kiirmenetluses kui ka üldmenetluses kehtivad põhimõtted on samastatavad, kuna mõlema eesmärk on isikut karistada tehtud teo eest. Seega igasugune otsus, mis koostatakse kiirvõi üldmenetluses peab olema põhjendatud ja põhistatud, kuna sellega karistatakse isikut. Nii kiirkui üldmenetluse otsuse põhiosas peab nähtuma teo õigusvastasus ja süülisus (VTMS § 108 p 4). Seega peab olema hinnatud süüteokoosseis karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 alusel.

Eriline tähendus otsuses on tõendite esitamisel, millele tuleb viidata otsuses ja ka analüüsida. Väärteoasjas tehtav otsus peab olema põhistatud, otsusest peab nähtuma, millised asjaolud kohtuväline menetleja luges tõendatuks ja millistele on otsuses tuginetud. VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt on oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks menetleja otsuse mittepõhistamine. VTMS § 150 lg 1 p 8 kohaselt ka see, et kohtuväline menetleja järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele. Kiirmenetluseotsuses ei kajastu mitte ühtegi tõendit.

Puudub täielikult viide tõenditele mille alusel on kohtuväline menetleja leidnud, et väärteo koosseis on täidetud ja menetlusalune isik on väärteo toimepannud. Tõendeid ei ole analüüsitud ega lahti kirjutatud. Tõendite hindamise ja põhistamise osas on riigikohus korduvalt viidanud, VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt on oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks menetleja otsuse mittepõhistamine (Riigikohtu lahendid 3-1-1-105-03; 3-1-1-18-05; 3-1-1-45-06). Otsuse põhistamise juures tuleb lisaks hinnata, millised tõenditega loeb kohtuväline menetleja tegu tõendatuks ja millele on tõendamisel tuginetud.

Tõendite hindamata jätmise põhistuse ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmist loeb Riigikohtu kriminaalkolleegium oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks VTMS § 150 lg 1 p 7 mõistes ( Riigikohtu lahendid 3-1-1-105- 03; 3-1-1-18-05; 3-1-1-45-06). Antud juhul ei ole järgitud mitte ainult tõendamiskoormist, tõendite põhistamist tõendite tõendatuks lugemisel või mitte tõendatuks lugemisel vaid puudub ainuüksi tõendite loetelu, millele tuginedes kohtuväline menetleja peaks otsuse tegemisel lähtuma. VTMS §

57 lg 1 p 8 kohaselt peab kiirmenetluse otsuses olema märgitud tõendid mis kinnitavad väärteo toimepanemist. Kiirmenetluse otsuses viidatud ”muud andmed” lahtris on viide dokumendile nr KLJV2910200826. Antud juhul jääb selgusetuks, mis on antud lahtri mõiste kiirmenetluse otsuses ja mida antud dokumendiga tuvastatakse. Õiguslikult on tegu haldusmenetluse raames koostatud dokumendiga, mis tõendab asjaolu, et Eesti Politsei on teostanud riikliku järelvalvet 29.10.2008 Harjumaal, Tallinnas. Menetlusalune isik soovib juhtida tähelepanu, et tegu ei saa olla väärtegu tõendava tõendiga. Väärteomenetluses kogutakse tõendeid lähtudes VTMS § 64 ja KrMS peatükki 3 järgi. Antud dokument on haldusmenetluse raames tehtud dokument seetõttu, et kohtuväline menetleja on selle dokumendi koostamisel teostanud riiklikku järelvalvet, mis olemuselt on puhas haldusmenetlus. Menetlusalune isik leiab, et antud dokumendist võis tuleneda kohtuvälisele menetlejale alus ja ajend KrMS § 194 mõistes. KrMS § 194 tuleneb alus ja ajend alustamaks väärteomenetlust, mille käigus on kohustus koguda tõendeid lähtudes VTMS ja KrMS sätestatust. Menetlusalune isik selgitab seda põhjusel, kuna ei saa aru, miks antud dokument on lisatud väärteotoimikusse. Kõige eeltoodu alusel palub Raivo Piirla tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 10.08.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja et jääb esitatud kaebuse juurde ja palub kaebus rahuldada kaebuses toodud asjaoludel.

Kohtuvälise menetleja ametnik vaidleb esitatud kaebusele vastu põhjendusel, et rikkumine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Pirita teel teostati liiklusjärelevalvet, menetlusaluse isiku juhitud sõiduauto peatati, ta tunnistas kiiruse ületamist, kahetses, seda arvestati karistuse mõistmisel, mis on miinimumilähedane. Palub kohtul jätta esitatud kaebus rahuldamata ja otsus jõusse.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

Kohus nõustub kaebuses toodud väitega selles, et koostatud kiirmenetluse otsuses ei ole kajastatud tõendite loetelu, mille alusel kohtuväline menetleja on leidnud, et väärteo toimepanija, ehk menetlusalune isik on Raivo Piirla. Kiirmenetluse otsuses ei ole välja toodud ühtegi tõendit mis tõendaks väärteokoosseisu olemasolu ja väärteoasjas Raivo Piirlale süükspandud asjaolusid. Väärteoasja originaalmaterjalide juures olev kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll nr KLJV 291200826 ei saa olla tõendiks väärteoasjas, kuna tegemist on haldusmenetluse raames koostatud dokumendiga, sellest nähtub, et kohtuväline menetleja on selle dokumendi koostamisel teostanud riiklikku järelvalvet, kombineeritud liiklusjärelevalvet29.10.2008.a Tallinnas, Harjumaal, see dokument oma olemuselt ei saa olla tõendiks väärteoasjas. Kuna antud väärteoasjas ei ole rohkem tõendeid, samuti puudub kohtul võimalus kaebemenetluse käigus täiendavalt tõendeid koguda, tuleb väärteoasjas tehtud kiirmenetluse otsus tühistada, Raivo Piirla suhtes väärmenetlus lõpetada.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/